17. detsembril avalikustas Riigikohus kohtuotsuse haldusasjas nr 3-3-1-67-08. Vaidlus puudutab ettevõtlusega mitteseotud kulude maksustamist.

Äriühing oli soetanud mitu kinnistut. Maksuhalduri arvates oli kinnistute eest tasutud hind 27 miljonit krooni ebamõistlik ja majanduslikult põhjendamatu, mistõttu ei saa tasutud summat arvesse võtta ettevõtlusega seotud väljamaksena osas, mis ületab kinnistute tegelikku turuväärtust.

Maksuhaldur luges ettevõtlusega seotud väljamakseteks üksnes 212 132 krooni ja maksustas ülejäänud osa ostuhinnast ettevõtlusega mitteseotud väljamaksena tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p 5 alusel. Riigikohus asus seisukohale, et maksuhaldur ei saa sisustada mõistet "ettevõtlusega osaliselt seotud kulu" selle kaudu, kui suur on mingi kauba või teenuse hind ning kas see on ebamõistlik, majanduslikult põhjendamatu, möödapääsmatult vajalik vms. Müügihind on kahe lepingupoole kokkuleppe küsimus ja see võib olla turuhinnast nii suurem kui väiksem. Tehinguväärtuse korrigeerimine turuhinna alusel oleks võimalik vaid tulumaksuseaduse § 50 lõikes 4 sätestatud juhtudel seotud isikute vaheliste tehingute puhul.

Kui tekib kahtlus, et maksumaksja ei ole tegelikult vara soetamisel nii palju raha maksnud, siis on võimalik maksustada fiktiivset väljamakset TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel kui väljamakset, mille kohta puudub nõuetekohane kuludokument. Kui kuludokument on ebausaldusväärne, siis võib maksustatava väljamakse suuruse leida ka hindamise teel vastavalt maksukorralduse seaduse §-le 94. Samuti on võimalik, et kinnistu müüja maksis saadud müügihinnast osa edasi kolmandatele isikutele, millega seoses võivad maksukohustused tekkida hoopiski müüjal või nendel kolmandatel isikutel. Otsuse teksti vt siit