Lauri Leppik, sotsiaalpoliitika professor, kirjutab Postimehe arvamusküljel, et sotsiaalkindlustuskriisi põhjuseks pole valitsuse praegused hädaotsused, vaid mitmed varasemad otsused ja otsustamatused.

Kindlasti pole ei töötuskindlustusmaksete tõstmine ega ka teise pensionisamba peatamine head valikud ja tähendavad ühtlasi kriisi tunnistamist nii pensionisüsteemis kui töötuskindlustuses. Kuid valitsuse tööriistakasti pole jäänud palju muid samas suurusjärgus fiskaalmõjuga valikuid ja sotsiaalkindlustuskriisi põhjuseks pole ilmselt mitte valitsuse praegused hädaotsused, vaid mitmed varasemad otsused ja otsustamatused. Kiiresti kasvava tööpuuduse kontekstis on nii töötute sotsiaalse kaitse parandamine – sh hüvitistele õigust omavate isikute ringi laiendamine – kui ka töötuskindlustuse jätkusuutlikkus kindlasti olulised eesmärgid. Ometi on kindlustusmaksete kergitamine maksimumini praegusel ajal just see stsenaarium, mille vältimiseks töötukassa pidi valmis olema ja milleks töötuskindlustuse finantsmudelisse reservide kogumine sisse kirjutatud on.

See, et töötukassa reservid ei kesta üle kriisiperioodi ja maksemäärasid minnakse tõstma kriisi põhjas, peaks vähemalt olema heaks õppetunniks järgmisteks tsükliteks valmistumisel. Pragmaatiliselt kaalutleva valitsuse jaoks on töötukassa reserv samas lihtsalt üks vahend valitsussektori koond­eelarve tasakaalustamiseks. Sellest ka valitsuse huvi, et töötukassa reservid oleksid aasta lõpuks – eurokõlblikkuse hindamise ajaks – võimalikult suured. Erinevalt töötukassa reservidest ei aita teise pensionisamba varad meid aga eurole lähemale.

Samas on pensionireformi üleminekukulud kui raske veskikivi valitsuse kaelas. Loe täpsemalt: http://www.postimees.ee/?id=103327