Lemmi Kann kirjutab portaalis raamatupidaja.ee, et maksumaksjate liit pärib sotsiaalministeeriumilt ja rahandusministeeriumilt aru haigusrahade arvutamise kohta, kuna töölepinguseadusest tulenevalt on selle aluseks oleva keskmise palga arvutamiseks kolm erinevat paragrahvi.

„Mitmed maksumaksjate liidu liikmed on meie poole pöördunud ja küsinud, kuidas see arvutamine toimuma peab. Segadus on päris suur,” nentis maksumaksjate liidu vanemjurist Martin Huberg. Maksumaksjate liit pöördus 4.

septembril nii sotsiaalministeeriumi kui rahandusministeeriumi poole ja küsis selgitust segaduse aluseks oleva töötervishoiu ja tööohutuse seaduse sätte kohta, mille kohaselt maksab tööandja töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töölepinguseaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust. Töölepingu nimetatud sätte alusel välja antud Vabariigi Valitsuse määruses nr 91 on aga kolm erinevat keskmise palga arvutamise korda – üldine kord vastavalt §-le 2, tööpäevatasu arvutamine vastavalt §-e 3 ning puhkusetasu arvutamine vastavalt §-le 4. Kõik need korrad võivad keskmise palga arvutamisel erinevaid tulemusi anda. Millised erinevused nimetatud kolmest paragrahvist tekivad, selgitas maksumaksjate liidu jurist Gaily Kuusik.

Võtame olukorra, kus Mari oli augustis haige 8 päeva ning tööandja peab hakkama septembris Marile haigusraha maksma vähemalt 4-8 päeva eest. Mari on eelneva 6 kuu jooksul olnud puhkusel kogu juuni ning märtsis haiguslehel 7 päeva. Mari kuupalk oli 10000 ning märtsis seoses haiguslehel olekuga oli Mari kuutasuks 8000 krooni. 1) Üldkord (§ 2)Keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad.

Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust. Seega võetakse nimetatud korra alusel haigusraha arvutamisel arvesse kogu palgatulu mis eelneva 6 kuu jooksul on teenitud.Üldkorra puhul ei võeta arvesse asjaolusid, et isik on olnud vahepeal haige vmt. Kõik päevad kuuluvad arvestusse. Sellisel juhul saaks Mari haigusraha kõige vähem – 913 krooni:kalendripäevi 184 töötasu 48 000,00 kalendripäeva tasu 260,87 haigusraha 1 päev (70%) 182,61 Haigusraha kokku 913,04 2) Keskmise töötasu arvutamine tööpäevatasu maksmisel (§ 3) Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse määruse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga.

Keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral töölepingu seaduse § 19 alusel. TLS § 19 sätestab, et töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui ta kasutab puhkust; on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; osaleb streigis; on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel või tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. Selle sätte puhul võetakse niisiis arvestusse hoopis kalendaarsed tööpäevad, mitte kalendripäevad. Kui nimetatud ajavahemiku jooksul on töötaja olnud näiteks haige või puhkusel, jäävad ka need tööpäevad arvestusest välja.

Selle sätte alusel saaks Mari haigusraha kõige enam – 1663 krooni:kalendaarsed tööpäevad 126 TLS § 19 puudutud päevad 25 töötasu 48000,00 tööpäevatasu 475,25 haigusraha 1 päev (70%) 332,67 Haigusraha kokku 1 663,37 3) Puhkusetasu arvestamine (§ 4)Puhkusetasu arvutatakse ja makstakse töötaja keskmise kalendripäevatasu alusel. Kalendripäevade hulka ei arvata rahvuspüha ega riigipühi. Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Puhkusetasu arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral töölepingu seaduse § 19 alusel.

Seega võetakse kolmanda sätte puhul taas kord arvestusse kalendripäevad. Erisus üldkorraga seisneb aga selles, et arvestusest jäetakse välja need päevad, kui isik on olnud puhkusel või haiguslehel jmt (TLS § 19) ning lisaks ka rahvuspühad ja riigipühad. Selle sätte rakendamisel saaks Mari haigusraha 1183 krooni: kalendripäevi 184 TLS § 19 puudutud päevad 35 riigipühad 7 töötasu 48000,00 kalendripäeva tasu 338,03 haigusraha 1 päev (70%´) 236,62 Haigusraha kokku 1 183,10 Sotsiaalministeerium on oma kodulehel öelnud, et haigusraha arvestamisel peaks just nimelt sellest puhkusetasu arvestamise korrast lähtuma, ainult selle erinevusega, et rahvus- ja riigipühi arvestusest välja ei jäeta. Seadustest ega ka keskmise töötasu maksmise tingimustest ja korrast see aga Kuusiku sõnul välja ei tule.

Sotsiaalministeeriumi loodud reeglite kohaselt tuleks Marile maksta haigusraha 1128 krooni:kalendripäevi 184 TLS § 19 puudutud päevad 35 töötasu 48000,00 kalendripäeva tasu 322,15 haigusraha 1 päev (70%) 225,50 Haigusraha kokku 1 127,52 „Sotsiaalministeerium on oma tõlgenduse puhul võtnud analoogia ravikindlustusseadusega, mis on iseenesest mõistlik, aga pole meie hinnangul päris seadusega kooskõlas,” nentis Huberg viidates sellele, et tõlgendusest üksi ei piisa, vaid see tuleks ka määrusesse kirja panna. „Praegu ongi selline olukord, kus keegi ei tea, millist meetodit valida.” Kumbki ministeerium ei ole tänase päeva seisuga maksumaksjate liidule veel vastanud. Loe raamatupidaja.ee-st: http://raamatupidaja.ee/210167art/