Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium avalikustas 15.12.2009 otsuse asjas nr 3-4-1-25-09. Kohus arutas küsimust, kas juriidilise isiku organi otsuse vaidlustamisel tasutav riigilõiv (konkreetsel juhul 75 000 kr) on proportsionaalne meede menetlusökonoomia tagamiseks.

Riigikohus leidis: Kohtusse pöördumise riigilõivude tõstmine kätkeb endas tõsist ohtu õiguskaitse kättesaadavusele ja lõivu ebaproportsionaalsuse kahtluse korral tuleks sellist kahtlust põhiseaduslikkuse järelevalve korras põhjalikult analüüsida. Riigilõiv piirab üldist põhiõigust tõhusale õiguskaitsele seda intensiivsemalt, mida suurem ta on. Kui riigilõivu suurus ei võimalda isikul oma õigusi kohtus realiseerida, on tegu ebaproportsionaalse ja seega põhiseadusvastase riigilõivuga.Seaduses ettenähtud võimalus juriidilise isiku organi otsuseid vaidlustada peab olema tegelik, mitte pelgalt illusoorne.

Hagi esitamine võimaldab tagada hooneühistu otsuste seaduslikkuse ja kaitsta seega kõikide liikmete huvisid.Riigikohus on möönnud, et osal juhtudel ei tarvitse määruskaebuselt 200 krooni riigilõivu maksmise kohustus olla mõõdukas (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. juuli 2009. aasta otsus kohtuasjas nr 3-4-1-6-09, punkt 23). Praegusel juhul on hagejatelt nõutav riigilõiv 75 000 krooni umbes kuuekordne Eesti keskmine kuupalk ja umbes seitsmeteistkümnekordne Eestis kehtiv miinimumpalk.

Kui hagejad maksaksid riigilõivu kumbki 37 500 krooni, siis peaksid mõlemad hagejad tasuma umbes kolmekordsele Eesti keskmisele kuupalgale ja umbes kaheksa ja poole kordsele miinimumpalgale vastava summa. Euroopa Inimõiguste Kohus on mitmel korral tunnistanud Euroopa inimõiguste konventsiooni art 6 lg 1 rikkumiseks liiga suure riigilõivu. Näiteks on asjas Mehmet ja Suna Yigit vs. Türgi leitud, et neljakordse alampalga suuruse riigilõivu nõudmine sissetulekuta isikult on art 6 lg 1 rikkumine (Euroopa Inimõiguste Kohtu 17.

juuli 2007. a otsus asjas Mehmet ja Suna Yigit vs. Türgi, p 38).Tutvu kohtuotsusega siit.