Eesti Maksumaksjate Liit pöördus Rahandusministeeriumi poole selgitustaotlusega, et saada täpsemat teavet müügimaksu rakendamise mõnede teisejärguliste tehniliste nüansside kohta.Vt ka Rahandusministeeriumi varasemat seisukohta: "Müügimaks on EL õigusega kooskõlas"

1. Kohalike maksude seaduse § 8 lg 1 teine lause sätestab: Müügimaksu maksab tegevuskoha­järgselt kaupleja kaubandustegevuse seaduse mõistes, kes on registreeritud majandustegevuse registris ja tegutseb jaekaubanduse, toitlustuse või teeninduse valdkonnas. Majandustegevuse registri seaduse § 1 lg 2 näeb ette, et kui erinõuetega tegevusaladel tegutse­vate isikute ja asutuste majandustegevuse registris registreerimise või tegevusloa või muu loa kohta andmete avalikustamise menetlus on reguleeritud teise seadusega, kohalda­takse käesolevat seadust teisest seadusest tulenevate erisustega. Sama seaduse § 16 kohaselt antakse tegevusluba haldusaktiga.

Seadusega sätestatud juhtudel kantakse tegevusluba omava ettevõtja andmed registrisse. Soovime teada, kas müügimaksu peavad maksma järgmistes valdkondades tegevusloa alusel tegutsevad ettevõtjad: 1.1. alkoholi jaekaubandus 1.2. alkoholi müük teenindusel 1.3.

alkoholi müük toitlustamisel 1.4. asenduskodu teenus 1.5. ehitamine1.6. ehitiste ekspertiisid 1.7.

ehitusgeodeetilised ja –geoloogilised uuringud 1.8. ehitusjuhtimine 1.9. ehitusprojektide ekspertiisid 1.10. elektrienergia edastamine otseliini kaudu 1.11.

elektrienergia edastamine riigipiiri ületava alalisvoolu kaudu 1.12. elektrienergia müük 1.13. elektrienergia tootmine 1.14. elektripaigaldise tehnilise kontrolli teostamine 1.15.

elektritööd 1.16. gaasipaigaldise ehitamine 1.17. gaasitööd 1.18. isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine vastavalt kaevandamisseadusele 1.19.

isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine vastavalt elektriohutuse seadusele 1.20. isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine vastavalt küttegaasi ohutuse seadusele 1.21. isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine vastavalt lifti ja köistee ohutuse seadu­sele 1.22. isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine vastavalt masina ohutuse seadusele 1.23.

isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine vastavalt surveseadme ohutuse seadu­sele 1.24. jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamine 1.25. kaevandamine 1.26. kaevandamise või kaeveõõne teisese kasutamise projekti koostamine 1.27.

kaeveõõne teisene kasutamine 1.28. kahjuritõrje korraldamine 1.29. kütuse hoiuteenuse osutamine 1.30. kütuse müük 1.31.

lapsehoiuteenus 1.32. lifti ja köistee paigaldamine 1.33. lõhkematerjali käitlemine 1.34. maagaasi import 1.35.

maagaasi müük 1.36. majutusteenuse osutamine 1.37. masinatööd 1.38. omanikujärelevalve 1.39.

projekteerimine 1.40. põhivõrgu kaudu võrguteenuse osutamine 1.41. pürotehnilise toote käitlemine 1.42. raudtee-ehitus 1.43.

rehabilitatisooniteenuse osutamine 1.44. reisiettevõtjana tegutsemine 1.45. soojuse jaotamine 1.46. soojuse müük 1.47.

soojuse tootmine 1.48. surveseadmetööd 1.49. süsteemihalduri teenuse osutamine vastavalt maagaasiseadusele 1.50. tubakatoodete jaekaubandus 1.51.

tuleohutuspaigaldise ehitamine ja hooldamine 1.52. tuleohutuspaigaldise kontrollimine ja hooldamine 1.53. tuleohutuspaigaldise projekteerimine 1.54. tõsteseadmetööd 1.55.

tööturuteenuse osutamine 1.56. valuutavahetusteenuse osutamine 1.57. volitatud asutuse ja tunnustatud asutuse tegevus vastavalt toote nõuetele vastavuse tõenda­mise seadusele 1.58. võrgu kaudu gaasi edastamise teenuse osutamine 1.59.

võrgu kaudu gaasi jaotamise teenuse osutamine 1.60. väärismetalltoodete jaemüük 1.61. väärismetalltoodete valmistamine 2. Mõisted jaekaubandus, toitlustus ja teenindus on defineeritud kaubandustegevuse seaduse §-s 3.

Soovime teada järgmist: 2.1. Kui isikul on registreering hulgikaubanduse valdkonnas, aga ta müüb kaupa ka tarbijale, kas isik on sel juhul kohustatud maksma müügimaksu? Kui on, siis kas maksustatakse kogu müügi­käive või ainult tarbijatele müüdud kaupade käive? Kuidas käituda, kui tarbijaks mitteoleva kliendi esindaja või töötaja sooritab ostu hulgikaubanduse registreeringuga tegevuskohast, kuid kasutab ostetud kaupa isiklikul otstarbel ning kliendi raamatupidamises ostu ei kajastata?

2.2. Kui isikul on korraga registreering nii hulgi- kui jaekaubanduse valdkonnas, kas isik peab maksma müügimaksu kogu müügikäibelt või ainult jaekaubanduse käibelt? Kuidas määratakse kindlaks jaekaubanduse osa? Kas jaekaubanduse alla kuulub ka näiteks kaupluse inventari või pakendijäätmete müük tarbijatele (nt kaubaaluste müük küttepuudeks)?

2.3. Kui isikul on korraga registreering jaekaubanduse, teeninduse, toitlustuse ja ka tänava- või turukaubanduse korraldamise või avalikul üritusel kaubanduse korraldamise valdkonnas, kas isik peab maksma müügimaksu kogu käibelt või ainult jaekaubanduse, teeninduse ja toitlustuse käibelt? Kuidas eraldatakse vastav osa käibest? 2.4.

Kas majutusteenuse või konverentsiteenuse hinna sees olev toitlustamine maksustatakse müügimaksuga? 2.5. Kas müügimaksu peab maksma isik, kellel puudub registreering majandustegevuse registris, kuid kes tegelikult tegutseb jaekaubanduse, toitlustuse või teeninduse valdkonnas? 2.6.

Kas müügimaksu peab maksma isik, kellel on registreering hulgikaubanduse, tänava- või turukaubanduse korraldamise või avalikul üritusel kaubanduse korraldamise valdkonnas, kuid kes tegelikult tegutseb jaekaubanduse, toitlustuse või teeninduse valdkonnas? 2.7. Kas müügimaksu peab maksma isik, kellel on majandustegevuse registrisse kantud tegevus­koht vallas või linnas, kus ei kehti müügimaksu, kuid kes tegelikult tegutseb vallas või linnas, kus kehtib müügimaks? 2.8.

Kas müügimaksu peab maksma isik, kes vastavalt kaubandustegevuse seaduse § 12 lõikele 2 või 3 ei ole kohustatud registreeringut omama? 2.9. Kui isikul on registreeringus märgitud tegevuskoht vallas või linnas, kus kehtib müügimaks ning lisaks sellele on kaubandustegevuse seaduse § 13 lg 8 kohaselt kantud registreeringusse ka müük väljaspool tegevuskohta, kas isik peab maksma müügimaksu kogu müügikäibelt või ainult tegevuskoha kaudu toimunud käibelt? 2.10.

Kas müügimaksu peab maksma isik, kes müüb kaupa või osutab teenust e-kaubanduse korras? 2.11. Kui isikul on registreeringus märgitud tegevuskoht vallas või linnas, kus kehtib müügimaks ning lisaks sellele on kaubandustegevuse seaduse § 13 lg 81 kohaselt kantud registreeringusse ka müük e-kaubanduse korras, kas isik peab maksma müügimaksu kogu müügikäibelt või ainult tegevuskoha kaudu toimunud käibelt? 3.

Kohalike maksude seaduse § 8 lg 2 esimene lause sätestab: Müügimaksuga maksustatakse maksumaksja poolt valla või linna territooriumil müüdud kaupade ja teenuste maksumus müügi­hinnas. Soovime teada järgmist: 3.1. Milliste kriteeriumite alusel määratakse kindlaks, et kaup või teenus on müüdud konkreetse valla või linna territooriumil – näiteks kui teenuseid osutatakse väljakutsega, kaupa müüakse kataloogi alusel, telefoni teel või internetis vormistatud tellimuste alusel, tellitud kaup tuuakse kliendile koju, toitlustusteenust osutatakse kliendi asukohas jne. Kas aluseks tuleb võtta lepingu sõlmimise koht, kauba üleandmise või töö tegemise koht, müüja asukoht?

Konkreetselt palume vastust järgmistele näidetele: 3.1.1. pitsatakso (tellimus võetakse vastu telefoni teel äriühingu juhatuse liikme kodus Harku vallas, tellimus edastatakse Tallinnas asuvasse kööki, toode viiakse autoga kohale Viimsi vallas elavale kliendile, kusjuures äriühingu registrijärgne asukoht on Maardu linnas ja majandustegevuse registrisse kantud tegevuskoht on Jõelähtme vallas)3.1.2. autosalong (klient helistab Tallinnas asuvasse müügiesindusse, kus töötaja puhkuse tõttu sunnatakse telefonikõne Tartu esindusse, leping vormistatakse e-posti teel ning auto tuuakse Saksamaalt Viljandi esindusse, kus antakse ostjale üle, müüja asukoht on Tallin­nas ning majandustegevuse registris on registreeritud tegevuskohad Tallinnas, Tartus, Viljandis, Pärnus ja Narvas). 3.2.

Kuidas määratakse kauba või teenuse müügi koht rändkaupluse puhul, kui see peatub mitme omavalitsusüksuse territooriumil? Kas tuleb pidada arvestust iga peatuse kohta? 3.3. Kuidas määratakse kauba või teenuse müügi koht, kui toitlustamine või toidukauba jaemüük leiab aset laeva pardal, rongis, bussis jne?

Kas lähtutakse sõiduki viibimiskohast, lähte- või siht­punktist või ettevõtja tegevuskohast? 3.4. Kuidas määratakse kauba või teenuse müügi koht, kui ettevõtja tegevuskoht asub korraga mitme omavalitsusüksuse territooriumil (nt linna piiril asuv kiosk, kus toimub toitlustamine). 3.5.

Kas müügimaksuga maksustatakse valla või linna territooriumil asuvas tollilaos, vabatsoonis või vabalaos, maksu- või aktsiisilaos asuva kauba võõrandamist? 3.6. Kas müügimaksuga maksustatakse valla või linna territooriumil asuva ühendusevälise kauba võõrandamist, mis on tolli järelevalve all (näiteks transiidil või seestöötlemisel)? 4.

Kohalike maksude seaduse § 8 lg 2 esimene lause sätestab: Müügimaksuga maksustatakse maksumaksja poolt valla või linna territooriumil müüdud kaupade ja teenuste maksumus müügi­hinnas. Soovime teada järgmist: 4.1. Kuidas määratletakse mõistet “kaup”? Kas see hõlmab: 4.1.1.

loomi 4.1.2. gaase 4.1.3. elektrienergiat 4.1.4. soojusenergiat 4.1.5.

jahutusenergiat 4.1.6. kinnisasja (nt müügiks ehitatud korterid) 4.1.7. hoonestusõigust 4.1.8. tehnovõrku või -rajatist 4.1.9.

ehitist kui vallasasja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses 4.1.10. korteriomandit 4.1.11. korterihoonestusõigust 4.1.12. standardtarkvaraga või standardteabega andmekandjat 4.1.13.

põhivarana arvelolevaid esemeid (nt kaupluse inventar)? 4.2. Kuidas määratletakse mõistet “teenus”? Kas see hõlmab: 4.2.1.

väärtpaberit 4.2.2. tasu eest majandustegevusest hoidumist, õiguse kasutamisest loobumist või olukorra talumist 4.2.3. elektrooniliselt edastatavat tarkvara ja teavet 4.2.4. vastavalt ostja tellimusele spetsiaalselt koostatud või kohandatud tarkvaraga või teabega andmekandjat 4.2.5.

vara kasutada andmist üüri- või rendilepingu alusel 4.2.6. intellektuaalse omandi eseme võõrandamist või kasutada andmist 4.2.7. agendi või maakleri teenust? 4.3.

Kuidas määratletakse mõistet “müüdud”? Kas müügimaksuga maksustatakse: 4.3.1. ühe kauba vahetamist teise kauba vastu 4.3.2. kauba vahetamist teenuse vastu 4.3.3.

teenuse vahetamise kauba vastu 4.3.4. ühe teenuse vahetamist teise teenuse vastu 4.3.5. kauba müüki omandireservatsiooniga 4.3.6. kauba võõrandamist komisjonilepingu alusel 4.3.7.

kauba üleandmist liisingulepingu alusel 4.3.8. kauba sundvõõrandamist 4.3.9. kauba konfiskeerimist 4.3.10. kauba sundmüüki täite- või pankrotimenetluses?

4.4. Kas müügimaksuga maksustatakse kauba kinkimist või muul viisil tasuta üleandmist teisele isikule (sh omatarve käibemaksuseaduse mõistes, tootenäidise või reklaamkingituse üleandmine, annetus mittetulundusühingule)? 4.5. Kas müügimaksuga maksustatakse kauba üleandmist äriühingu kapitali mitterahalise sisse­maksena, mittetulundusühingu liikmemaksuna või asutaja maksena sihtasutuse kapitali?

4.6. Kas müügimaksuga maksustatakse kauba müüki, millele kehtib käibemaksumäär 0% (eksport, sh käibemaksutagastusega müük, kauba ühendusesisene käive, kauba müük lennujaama transiittsoonis, laevade ja lennukite teenindamine ja varustamine jne)? 4.7. Kas müügimaksuga maksustatakse teenuseid, mille käibe tekkimise koht ei ole käibemaksu­seaduse § 10 kohaselt Eesti või millele rakendub sama seaduse § 15 lg 4 kohaselt käibe­maksu­määr 0%?

5. Kohalike maksude seaduse § 8 lg 2 teine lause sätestab: Kaupade ja teenuste müügihind käes­oleva seaduse tähenduses on käibemaksuseaduses sätestatud maksustatava käibe maksustatav väärtus ilma müügimaksuta. Soovime teada järgmist: 5.1. Kas müügimaksuga maksustatakse kaubad ja teenused, mille käive on käibemaksu­seaduse § 16 kohaselt käibemaksust vabastatud?

5.2. Kas müügimaksuga maksustatakse kaubad ja teenused, mille käivet on müüja vabatahtlikult käibemaksuga maksustanud vastavalt käibemaksuseaduse § 16 lõikele 3? 5.3. Kas müügimaksuga maksustamisel rakendatakse ainult käibemaksuseaduse § 12 lõikes 1 toodud maksustatava väärtuse määramise reeglit või on rakendatavad ka teised lõiked (näiteks lõige 2 sihtotstarbeliste toetuste kohta, lõiked 6 ja 7 omatarbe kohta, lõige 8 hinnasoodustuste ja järelmaksu intressi kohta, lõiked 11 ja 12 pakendite ja tagatisraha kohta, lõige 14 turuhinna kohta)?

5.4. Millise kursi alusel arvutatakse müügihind, kui tehinguväärtus on võõrvääringus? 5.5. Kas müügimaksu arvutamisel kehtivad käibemaksuseaduse §-des 40, 41 ja 42 sätestatud maksustatava väärtuse erikorrad?

5.6. Kuidas määratakse müügimaksuga maksustamise seisukohast käibe tekkimise aeg? Kas selleks on müügitehingus kokkuleppe saavutamise või tehingu vormistamise aeg, kauba üle­andmise või teenuse osutamise aeg, kauba või teenuse eest maksmise aeg? Kuidas määratakse teenuse müümise aeg samale ostjale regulaarselt osutatavate teenuste puhul?

5.7. Kuidas toimub müügimaksu ümberarvutamine, kui pärast müügi toimumist otsustavad pooled tehingu tühistada või algset müügihinda vähendada või suurendada? Kas sel juhul tuleb parandada algse müügi toimumise perioodi kohta esitatud müügimaksu deklaratsiooni või raken­dada käibemaksu­seaduse § 29 lõikes 7 toodud põhimõtet? 5.8.

Kas füüsilisest isikust ettevõtjal, kes kasutab kassapõhist käibemaksuarvestust, on õigus ka müügimaksu kassapõhiselt arvestada ja deklareerida? 6. Täiendavalt soovime teada veel järgmist: 6.1. Kas kauba või teenuse müüjal on õigus või kohustus näidata arvel või muul müügi­dokumendil müügimaksu?

6.2. Kuidas toimub müügimaksuvabastuse rakendamine või maksu tagastamine välisriigi diplo­maatilisele esindajale, konsulaarametnikule, rahvusvahelise organisatsiooni esindajale või esin­dusele, välisriigi diplomaatilisele esindusele, konsulaarasutusele, erimissioonile, Euroopa Ühen­duse institutsioonile ning NATO liikmesriikide relvajõududele müüdud kaupadelt ja teenustelt? 6.3. Kas kauba või teenuse ostjal on õigus saada müügimaksust vabastust või arvata makstud müügimaks maha oma müügimaksu kohustusest, kui ostja müüb ostetud ja müügimaksuga mak­sustatud kauba või teenuse edasi või kasutab kaupu või teenuseid uute kaupade ja teenuste val­mistamiseks, mille müüki maksus­tatakse samuti müügimaksuga kas samas või mõnes vallas või linnas?

Vastuse eest ette tänades Lasse Lehis EML juhatuse esimees