Eelmise aasta IV kvartalis oli keskmine väljamakse töötaja kohta Eestis 11 178 krooni, samas kogu aasta keskmine väljamakse töötaja kohta oli 9549 krooni.

2009. aasta oktoobri, novembri ja detsembri jooksul füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete summa oli kokku ligi 17,560 miljardit krooni ning seda maksti kokku 523 999 isikule. Võrreldes 2008. aasta IV kvartaliga langes keskmine väljamakse 8,1%, siis oli vastav summa 12 168 krooni.

2009. aasta III kvartalis oli keskmise väljamakse suurus 10 350 krooni kuus. Kui 2008. aasta keskmine väljamakse oli ühe töötaja kohta 10 163 krooni kuus, siis 2009.

aastal oli keskmine väljamakse kuus 6% võrra väiksem – 9549 krooni töötaja kohta. Kokku tehti Maksu- ja Tolliameti andmetel 2009. aastal töötajaile väljamakseid 72,837 miljardi krooni väärtuses 635 641 isikule. 2009.

aasta viimase kolme kuu mediaanväljamakse oli 8915 krooni kuus, kogu aasta mediaanväljamakse oli 7451 krooni kuus ühe töötaja kohta. Mediaanväljamakse on summa, millest väiksemate tasude ja suuremate tasude saajate hulk on võrdne. Maksu- ja Tolliamet (MTA) avaldab kvartaalset brutoväljamaksete statistikat, et informeerida avalikkust tööandjate poolt töötajatele tehtud väljamaksete suurusest. Keskmises väljamakse numbris sisalduvad palk ja muud tulumaksuga maksustatavad tulud, mida tööandjad deklareerivad tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodiga 01.

Oluline on tähele panna, et Statistikaameti (SA) ja MTA andmed ei ole võrreldavad, kolm peamist erinevust metoodikate vahel on: 1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega. 2.

Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, mil see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse. 3.

Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik isikud, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on isikule tehtud täistööaja või osalise tööaja eest.

MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinud isik on arvel sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 01), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA isikute arvuga, kelle väljamakseid on tehtud.