EML on viimase aasta jooksul jälginud tähelepanelikult riigi ja kohalike omavalitsuste tasandil välja töötatud ideid, mille eesmärgiks on kogu elanikkonda veenda, et MASU, TÄPE ja PUPU ajal läheb halvasti üksnes riigil mitte elanikkonnal ning nende peetavatel äriühingutel jms.

EML-il on hea meel tõdeda, et juba on edukalt iseenda tervise eest pandud vastutama FIE-d ning juriidiliste isikute nõukogude liikmed. Rahvas on heaks kiitnud ka käibemaksumäära tõstmise, töötuskindlustusmaksete määrade tõstmise ning tulumaksumäära alandamise peatamise, samuti Tallinnas peatselt ostlejaid rõõmustava müügimaksu. EML on siiski seisukohal, et teha annab veel nii mõndagi. Näiteks on (tulenevalt sissetulekute puudumisest) täiesti maksudega hõlmamata jäetud kodutud ja muud muiduleivasööjad.

On viimane aeg midagi välja mõelda ka neile, arvestades, et nad oma ulatuslikke tulusid niikuinii ei suvatse 31. märtsiks Maksu- ja Tolliametis üles anda. Üks võimalik lahendus on vanade inkade eeskujul kehtestada elu heidikutele täimaks. Seda võiks tulenevalt ühiskonna vahepealsest arengust modifitseerida ning kehtestada regresseeruvalt.

Täimaks toimiks järgmiselt. Seni Tallinnas kasutult busside kütusekulu suurendavad reisisaatjad peavad kõik Eesti kodutud ja muud muiduleivasööjad kinni püüdma ning DNA proovi võtma, kandma andmed ühtsesse registrisse, väljastama subjektidele maksukaardid ning sisestama kaela vastavate andmetega kiibid. (Kuna töö tegemise kohaks on terve Eesti, siis ei ole tegu lähetusega ning mõistagi päevaraha, majutuskulude hüvitist jms reisisaatjad maksuvabalt ei saa). Iga maksusubjekti maksimaalne maksukohustus on 4350 kr aastas.

Maksukohustust saab vähendada täide kinnipüüdmisega. Kinnipüütud täid tuleb igakuiselt üle anda kohaliku omavalitsusüksuse poolt määratud maksuhaldurile. Iga kinnipüütud ja üleantud elus kubemetäi vähendab maksukohustust 15 sendi võrra, elus peatäi 10 sendi võrra, surnud täi (mõlemast liigist) aga 5 sendi võrra (kuna viimaste puhul on üksteiselt täide hõivamise oht, mille käigus loom võib surra, peaks selline diferentseerimine liigseid maksusubjektide vahelisi ekstsesse vältima). Kui kinnipüütud ja üleantud täide kaudu saadav maksuvabastus ületab 4350 kr aastas, siis peab kohalik omavalitsus iga vastavat künnist ületava täi eest vastava summa ka välja maksma, sest sellisel juhul on tegemist juba heakorra töödega.

Loomulikult peetakse sellelt kinni tulumaks, töötuskindlustusmakse, kohustusliku kogumispensionimakse ning summast peab jätkuma ka sotsiaalmaksu tasumiseks. Kui maksusubjekt maksu ei tasu või hoiab üldse maksukontrollist kõrvale, siis on maksuhalduril õigus maksusubjekt diskretsiooniotsuse korras määratavaks ajaks saata Narvasse ning mujale Ida-Eestisse, kus teada kasutatakse Euroopa Liidu välispiiril piiritulbana. Kuna vastav töö on küll vähe vaeva nõudev, kuid märgades oludes, siis sellega loodetakse maksudest kõrvalehoidujaid mõjutada maksukuulekad olema. Ka majandusliku tõlgendamise säte tuleb ajakohastada, võimaldamaks ka vähem arenenud maksuametnikul täide pähe kirpude presenteerimist lugeda alati maksudest kõrvalehoidumiseks (koos sellest tulenevaga).

Loomulikult on vajalik tagada ka loomakaitseseaduses sätestatu täitmine. St, näiteks kui maksusubjektil hakkab loomast hale ja ta ei soovi elustäid maksuhaldurile viia, siis on tal kooskõlas loomakaitseseaduse §-ga 18 õigus rakendada eutanaasiat, st õigus hukata loom looma taotlusel või looma omaniku kaastundest, kui ellujäämine tekitaks loomale kestvaid kannatusi või kui tema liigiomane eluviis osutub võimatuks. EML loodab, et täpsemad täimaksu reeglid saavad peagi valitsusringkondades paberile ja jõuavad ka ellu. Uudist vahendas 1.

aprillil 2010 EML kontoris EML ajakirja MaksuMaksja õigustoimetus.