Tänane PRAXISe mõttehommik võttis fookusesse Eesti maksupoliitika, täpsemalt maksude jaotuslikud mõjud. Meie maksusüsteemis on viimase aastakümnendi jooksul tehtud palju muudatusi: ettevõtete tulumaksusüsteemi muutus, tulumaksu määra vähendamine ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, töötuskindlustusskeemi juurutamine, käibemaksu tõstmine ja erandite vähendamine, erinevate aktsiiside tõstmine. Mitmeid muudatusi on toimunud just viimasel paaril aastal ning üha enam kogub hoogu diskussioon selle üle, milliseid makse tõsta ja milliseid langetada.

Eesti konkurentsivõime tegevuskavades nimetatakse maksupoliitika eesmärkidena motiveerida ettevõtlust ja ettevõtlikkust, maksustada rohkem tarbimist ja vähem teenimist. See tähendab tööjõu maksude alandamist ning käibemaksu ja aktsiiside tõstmist.

Rõhutatakse, et Eestis on tööjõud suhteliselt kõrgelt maksustatud ning käimas on avalik debatt näiteks sotsiaalmaksule lae kehtestamise osas. Samal ajal tõstetakse keskkonnasäästlikkuse suurendamise eesmärgil keskkonnatasusid ja -makse. Lisaks toonitatakse vajadust hoida maksusüsteem stabiilse, lihtsa ja läbipaistvana. PRAXISe mõttehommikul otsiti koos osalejatega vastuseid küsimustele:

• Kas maksusüsteemis on suurem koormus ettevõtjatel, töötajatel või tarbijatel?
• Keda mõjutasid enim majanduskriisi ajal tehtud maksumuudatused eurokriteeriumide täitmiseks?
  
  Kas kõrge või madala sissetulekuga inimesi?
• Kui palju on maksumuudatuste taga lühiajalist eelarvetulude maksimeerimist ja kui palju on jälgitud mõjusid tööturule, ettevõtetele ja tarbijatele?
• Milline maksupoliitika võiks olla Eestile parim järgmiseks aastakümneks? Kas sobivam oleks universaalne või eranditega maksusüsteem? Kas kehtestame sotsiaalmaksu lae ja taastame ettevõtete kasumimaksu?

Loe samal teemal PRAXISE 2010/5 väljaannet: "Eesti maksukoormuse areng: jaotus, mõjud ja tulevikuvalikud" (pdf formaadis fail) siit.Loe ka mõttehommiku kohta siit.