Sel kuul täitus 15 aastat Eesti Maksumaksjate Liidu asutamisest. EML juhatuse liige Lasse Lehis annab ülevaate liidu tegemistest ja suurimatest saavutustest. EML jurist Gaily Kuusik jagab lugejatega muljeid liidu korraldatud iga-aastastest maksukonverentsist.
Lasse Lehis kirjutab, et tööandjate ja töötajate manifestide meediakajastuse järgi tundub sõna „manifest“ olevat kasutuses nõrganärviliste hirmutamiseks, kuid tegelikult on paanikat tekitatud vaid tööandjate manifesti üksikutest punktidest. Lugejal on võimalik ajakirja veergudel tutvuda mõlema manifestiga.
Lisaks on toodud EML kommentaar tööandjate keskliidu manifesti maksupoliitikale, mis üldjoontes ühtib ka maksumaksjate liidu omaga.EML vanemjurist Martin Huberg käsitleb oma artiklis mitmeid probleeme, mis on praktikas üles kerkinud selliste hüvitiste väljamaksmisel, mis baseeruvad isiku sissetulekul (ajutise töövõimetuse hüvitis, töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis). Asjaolu, et isiku sissetulekuid kontrollitakse deklareeritud maksude alusel, teeb hüvitiste arvutamise ja kontrollimise küll palju lihtsamaks ja taotlejate elu kergemaks, kuid teatud juhtudel võib tekkida väga tobedaid olukordi, kus isikul jääb hüvitis saamata seetõttu, et kassapõhine maksuarvestus erineb tavapärasest tekkepõhisest töötasu arvestusest. Analüüsist nähtub, et seadused ei ole piisavalt paindlikud ega täida alati tegelikku eesmärki. Eriti just FIE-de osas on ravikindlustuse seadus ning vanemahüvitise seadus põhjendamatult karmid ning vajaksid ajakohastamist, et oleks võimalik adekvaatsemalt määratleda saamata jäänud tulu.
Martin Huberg tutvustab ka õiguskantsleri analüüsi töötuskindlustuse seaduse sätete põhiseadusele vastavuse kohta isikute võrdse kohtlemise aspektist.Õiguskantsler leidis, et põhiseadusega ei ole vastuolus see, kui töötuskindlustushüvitisel on ülempiir, aga töötuskindlustusmaksetel „lage“ ei ole.Elektroonilise aastaaruande süsteemi käivitamisest on möödunud enam kui 9 kuud ning nüüd analüüsib Deloitte Audit Eesti AS vandeaudiitor Imre Karulin projekti edukust, tuues välja selle nõrgad ja tugevad küljed nii isiklikust kui süsteemi kasutajate seisukohast.Lasse Lehis ja Gaily Kuusik kirjutavad, kuidas pärast kohtuasjade riigilõivumäärade järsku tõstmist on tekkinud hulgaliselt vaidlusi, mis ka Riigikohtust läbi käinud. Lugejatele tutvustatakse kolme kaasust. Uute riigilõivumäärade kehtestamine on tekitanud tõsise töökoormuse kohtutele ning tõstatanud nii mõnegi lõivumäära osas küsimuse põhiseadusele vastavusest.MaksuMaksja annab lühiülevaate Äripäevas ilmunud kahest loost Maksu- ja Tolliameti „klientide“ kannatustest. Ühel juhtumil saatis MTA isikule lihtkirjaga dokumente, mis jäid tänavale vedelema.
EML seisukoht on, et maksuhaldur peab vastutama selle eest, et maksusaladusega kaitstud info ei muutuks kättesaadavaks võõrastele. Teine lugu on sellest, kuidas MTA kasutab ära maksumaksjate teadmatust ning hangib vaatluste käigus teavet, mille edastamiseks ei ole maksumaksjal tegelikult mingit kohustust. EML seisukoht on, et maksuamet peaks inimestele nende õigusi rohkem selgitama ja ei tohi teadmatust kuritarvitada.Lisateave:MaksuMaksja peatoimetaja Margit Berkotelefon 626 4196, 53035 007margit@maksumaksjad.ee