2010. aasta maksumaksja sõbra ja vaenlase tiitli saajad kuulutati pidulikult välja 15. veebruaril. Seekord läks nii sõbra kui vaenlase auhind kohalikele omavalitsustele, sest riigi tasandil mullu ühtegi olulist meeldivat või ebameeldivat  maksumuudatust ei toimunud.

Meenutuseks olgu lisatud, et 2009. aasta käibemaksutõus leidis ära meie annaalides märkimist äraspidiselt, nimelt sai õiguskantsler maksumaksja sõbra tiitli selle eest, et vaidlustas käibemaksumäära järsu tõusu.

Valikute tegemine osutus seekord üsna lihtsaks, sest juhatus võttis aluseks maksumaksjate liidu tegevuse põhieesmärgid, milleks on optimaalne maksukoormus ja maksumaksjate õiguste kaitse. Järelikult on maksumaksja sõber see, kes kärbib makse või kehtestab maksuvabastusi ning vaenlane on see, kes kehtestab uusi makse või tõstab olemasolevaid. Eriti kuri vaenlane on aga see, kes kehtestab selliseid makse, mille kohta ei saa ei maksu kehtestaja, koguja ega maksja täpselt aru, millelt, mismoodi ja kuidas seda maksu peab maksma.

Maksumaksja vaenlase tiitli otsustasime anda Tallinna linnale (täpsemalt volikogu koalitsioonile ja linnavalitsusele) müügimaksu ja paadimaksu kehtestamise eest 2010. aastal. Paadimaks kahjustas Tallinna kui merelinna mainet ja näitas halba suhtumist paadiomanikesse. Müügimaks võttis maksumaksja taskust 2010.

aastal 85,2 miljonit krooni (linnaeelarves oli kavandatud 150 miljonit krooni), kuid sellele lisanduvad veel kaudsed kulud, mida kauplejad pidid kandma, et eristada erinevaid tegevusvaldkondi, tegevuskohti, kaupu ja teenuseid, selgitamaks välja müügimaksuga maksustamisele kuuluvad ja mittekuuluvad tooted.  Müügimaksu kehtestamine Tallinnas oli eriti ebameeldiv just seetõttu, et tegemist oli täiesti uue ja tundmatu ning kohati üsna arusaamatutel põhimõtetel toimiva maksuga, mis tekitas õiguslikku ebaselgust ja mitmesuguseid senini lahendamata rakendusprobleeme. Uue maksu rakendamine häiris tugevalt ettevõtjate igapäevatööd ning oli eriti kurnav väikeettevõtjatele. Müügimaksu rakendamise õiguslikest ja tehnilistest probleemidest oleme ajakirjas MaksuMaksja avaldanud viimase aasta jooksul 10 pikemat artiklit. Ülevaate müügimaksu rakendamise probleemidest saab EML kodulehe lingikogust Teabematerjale Tallinna müügimaksust.

Siiski olgu tõe huvides märgitud, et nii müügimaksu kui paadimaksu rakendusprobleemid olid väga suures osas põhjustatud riigi tegematajätmisest, sest vildakas seadus ei võimaldanudki neid makse mõistlikul viisil kehtestada. Lõplikuks vastutajaks peame siiski Tallinna linna, kes võttis vastu otsuse eksperimendi peale välja minna ja neid küsitava väärtusega makse elavate inimeste peal katsetama hakata. EML usub, et paljude maksumaksjate arvates ei ole Tallinna eelarve kulude kärpimise võimalused kaugeltki ammendunud. Igas halvas on alati ka kübeke head, nii ka seekord.

Tänu nende maksude kehtestamisele Tallinnas tulid kõik müügimaksu ja paadimaksu rakendamise probleemid päevavalgele, mis lõppes kohalike maksude seaduse muutmisega Riigikogus, mille tulemusena kaotatakse müügimaks ja paadimaks kogu Eestis alates 1. jaanuarist 2012. Maardu linnas ja Harku vallas kehtib müügimaks juba 15 aastat ning ilma Tallinna „abita“ oleksid need maksud seal võinud jääda täiesti märkamatult kehtima veel 15 aastaks.Müügimaks oleks tulnud kaotada juba Eesti liitumisel Euroopa liiduga, sest selline maks on meie arvates vastuolus Euroopa aktsiisi- ja käibemaksudirektiividega. EML arvates ei sobi maksumaksja asukohaga või vallasvaraga seotud maksud tegelikult üldse kohalikeks maksudeks, sest maksuobjektil ei pruugi olla erilist seost maksu koguva omavalitsusüksusega.

Tallinna müügimaksu koormust kannavad ka mujal Eestis elavad tarbijad, kes ostavad kaupu või teenuseid Tallinnas asuvalt või üle Eesti tegutsevalt ettevõttelt, kes ei saa rakendada eri kohtades erinevaid hindu. Maksumaksja sõbra tiitel läheb jagamisele Harku valla ja Jõgeva valla vahel, keda esindavad samuti volikogu enamushääled ja vallavalitsused. Need kaks valda kasutasid esimesena 2. juulil 2009 kehtima hakanud maamaksuseaduse muudatuses pakutud võimalust anda kohaliku elaniku kodualusele maale kuni 1 hektari ulatuses täielik maksuvabastus.

Osalise maksuvabastuse on küll kehtestanud ka Rae vald, aga kuna seal tõsteti samaaegselt elamumaa maksumäära 1-lt protsendilt 2,5-le, mistõttu kokkuvõttes vallaelanike makskoormus tõusis, jäi Rae vald seekord sõprade nimekirjast välja.EML toetab kodualuse maa maksust vabastamist ning leiab, et maa- ja kinnisvaramaksud on keskaegsed igandid, mis ei peaks koormama Eesti maksusüsteemi. Kuigi „Ameerika onud“ soovitavad aeg-ajalt Eestil suurendada omandimaksude osakaalu maksutuludest (mis võib teoreetiliselt olla isegi õige), tuleks meie arvates Eestis eelkõige teatud ajaloolistel põhjustel suhtuda omandi maksustamisse äärmiselt ettevaatlikult. EML usub, et suurem osa Eesti kinnisvaraomanikke tunnetab maamaksu ääretult ebaõiglase ja ebaotstarbeka maksuna.