Kolmanda kvartali jooksul töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku üle 1,1 miljardi (1 146 475 146) euro (17 938 438 010 krooni) ja seda maksti 543 512 inimesele. Keskmine brutoväljamakse töötaja kohta oli seega 703 eurot (11 002 krooni) kuus.

2011. aasta II kvartali jooksul töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku üle 1,2 miljardi (1 239 699 479) euro ehk 19 miljardit (19 397 081 870) krooni ja seda maksti 529 060 inimesele.

Keskmine brutoväljamakse töötaja kohta oli seega 781 eurot (12 221 krooni) kuus. III kvartali mediaanväljamakse oli 551 eurot (8626 krooni) kuus. See tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. Võrrelduna 2010.

aasta III kvartaliga on keskmine väljamakse töötaja kohta 2011. aasta III kvartalis suurenenud. 2010. aasta III kvartalis oli see 666 eurot (10 421 krooni) kuus.

2010. aasta III kvartalis tehti väljamakseid kokku 524 383 inimesele ja väljamaksete summa oli kokku 1 047 780 296 eurot (16 394 199 173 krooni). Mediaanväljamakse oli 2010. aasta III kvartalis 516 eurot (8068 krooni) kuus.

2010. aasta kohta tervikuna oli väljamaksete summa üle 68 miljardi (68 794 578 711) krooni ja seda maksti 605 991 inimesele. Kuu keskmine brutoväljamakse (aasta kohta) oli 9460 krooni (604,60 eurot) ja mediaan (aasta kohta) 7337 krooni (468,92 eurot). Maksu- ja Tolliameti kvartaalsete väljamaksete statistikas sisalduvad palk ja muud tulumaksuga maksustatavad tulud, mida tööandjad deklareerivad tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodiga 01.

Siia hulka ei kuulu koondamishüvitised. Oluline on tähele panna, et Statistikaameti (SA) ja MTA andmed ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised. 1.

Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega. 2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised.

Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest 2 korda suurema väljamakse. 3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale.

Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik isikud, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud).

Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 01), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.MTA pressiteade: http://www.emta.ee/index.php?id=31412&tpl=1026