Euroopa Liidu riikide maksustamise trendide kogumiku andmetel vähenes Eesti maksukoormus 2010. aastal 1,5 protsendi võrra 34,2 protsendini SKPst, mis jääb EL keskmisele oluliselt alla. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi langeb maksukoormus 2016. aastaks ligi 32 protsendini SKPst.

Eesti maksukoormus vähenes 2010.

aastal nominaalse sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvu ja samaaegse maksulaekumise vähenemise mõjul, mis viitab ekspordi suurele osakaalule majanduskasvus. Maksutulu osakaalu vähenemist SKPst mõjutas 2010. aastal võrreldes eelneva aastaga juriidilise isiku tulumaksu laekumine riigi- ja eraettevõtete kasumieraldistest ning tubakaaktsiis varude kogumise ja sotsiaalmaks tööturu negatiivse arengu tõttu. Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega oli maksukoormuse tase Eestis 2010.

aastal madalamas pooles. Euroopa Liidu liikmesriikide kaalutud keskmine maksukoormus oli 2010. aastal 38,4 protsenti SKPst. Võrreldes 2009.

aastaga on maksukoormus ELis jäänud samale tasemele. Otseste maksude osakaal oli Eestil EL liikmesriikidest üks madalamaid, vastavalt 19,9 protsenti ja 24. koht. Selle üheks põhjuseks on meie juriidilise isiku tulumaksusüsteemi eripärad teistega võrreldes, mille tõttu on juriidilise isiku tulumaksu osatähtsus Eestis 4 protsenti kõigist maksudest ja oleme sellega 24.

positsioonil ELis. Sotsiaalkindlustusmaksete ja kaudsete maksude osatähtsus kõigist maksudest oli Eestil ELi keskmisest kõrgem, vastavalt 38,5 protsenti ja seitsmes koht ning 41,7 protsenti ja kümnes koht. See on kooskõlas valitsuse eesmärgiga maksude osalise ümberorienteerimise abil nihutada maksukoormus tulu maksustamiselt tarbimise, loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele. Lisaks on oluline tegeleda edasi sotsiaalkindlustusmaksete osatähtsuse langetamisega Eesti maksukoormuses.

Kõrgeima maksukoormusega EL riigid olid 2010. aastal Taani ja Rootsi, kus maksukoormus oli vastavalt 47,6 ja 45,8 protsenti SKPst. Madalaima maksukoormusega riik oli 2010. aastal Läti, kus maksukoormus ulatus 27,1 protsendini SKPst.

Olulist rolli maksutulude suuruses mängib maksukogumise efektiivsus. Ühest küljest võib suurem maksutulude osakaal SKPst viidata riikide võimele makse efektiivselt koguda. Samas kõrgete maksumäärade tingimustes võib maksukoormus kujuneda keskmisest madalamaks näiteks seetõttu, et maksudistsipliin ettevõtete ja kodanike seas on nõrk. Võrreldes 2000.

aastaga on suurim langus maksukoormuses toimunud Slovakkias, kus see langes 6 protsendipunkti võrra 28,1 protsendile. Kuues liikmesriigis on maksukoormus võrreldes kümne aasta taguse ajaga tõusnud, suurim kasv on olnud Küprosel (29,9 protsendilt 35,7 protsendile). Eesti maksukoormus püsis kuni 2008. aastani stabiilselt 32 protsendi lähedal, kuid kasvas 2009.

aastal seoses kriisi mõjudega – ekspordi kiire langus vähendas SKPd rohkem kui maksulaekumisi, II pensionisamba maksete peatamine suurendas tehniliselt riigi tulusid, kuigi inimeste netosissetulek hoopis suurenes ning kriisiaegsed maksutõusud. Alates 2010. aastast on Eesti maksukoormus langema hakanud ning rahandusministeeriumi prognoosi järgi jõuab 32 protsendini SKPst 2016. aastaks.

Kogumikku “Taxation trends in the European Union” annab eurostat ja Euroopa Komisjon välja igal aastal. Lisaks üldisele liikmesriikide maksukoormuse võrdlevale analüüsile sisaldab see arvutusi näiteks tööjõu, tarbimise ja kapitali kaudse maksukoormuse kohta. Kogumikus käsitletakse põhjalikumalt ka keskkonnamaksudest tulenevat koormust. Eurostati pressiteade on kättesaadav siin.

Detailsemalt saab erinevate riikide maksustruktuuridega tutvuda 2007. aasta mais Euroopa Komisjoni ning EL liikmesriikide koostöös valminud avalikus andmebaasis, mis hõlmab kõikides liikmesriikides kehtestatud olulisemaid makse.