Maikuu ajakirjanumber kirjutab taas mitmetest huvitavates kohtulahenditest.

Lisaks maksuasjadele tuleb seekord vaatluse alla ka riigilõivu tagastamise ja kahju hüvitamise teema.EML jurist Hiie Marrandi teeb kokkuvõtte kohtuloost, kus vaieldi isiku elukoha üle. Inimesel võib olla korraga mitu elukohta, kusjuures ta võib maksuameti või muu riigiasutusega suhtlemisel anda oma kontaktaadressiks ka aadressi, mis ei ole üldse isiku elukoht. Samuti võib juhtuda et eluasemelaenu intresse arvatakse maha ühe elukoha eest, aga maksuvabalt müüakse hoopis teine elukoht. Ei ole ka oluline, et maja ei ole lõpuni valmis ehitatud — kui hoone on elamiskõlbulik ja seal faktiliselt ka sees elati, siis on maksuvabastuse tingimused täidetud.Advokaadibüroo SORAINEN vandeadvokaat Priit Raudsepp tutvustab värsket Tallinna Halduskohtu lahendit, mille kohaselt rikub maksuamet kontrollide läbiviimisel seadust.

Seekord sai hävitava hinnangu reaalajas läbiviidav kontroll, mille raames kontrollitakse jooksvat maksuperioodi veel enne selle kohta maksudeklaratsiooni esitamist. Advokaadibüroo Casus advokaat Andi Tubin annab ülevaate tsiviilasjast, kus Riigikohus selgitab, et kui juhatuse liige on tekitanud aktsiaseltsile kahju (näiteks omastanud raha), saab kahju hüvitamise nõude esitada ka juhatuse liikme pärijale. Kuigi juhatuse liikme õigused ja kohustused ei ole üleantavad, on kahju hüvitamise nõu tavaline rahaline nõue, mis ei ole isikuga lahutamatult seotud ja saab pärijatele üle minna. Kui pärijad soovivad ebameeldivaid üllatusi vältida, peavad nad läbi viima pärandvara inventuuri.

Kuidas see võiks välja näha, sellest artiklis lähemalt juttu tulebki.Advokaadibüroo VARUL advokaat Arsi Pavelts tutvustab Riigikohtu üldkogu lahendit, milles asuti seisukohale, et pärast kohtuasjas menetluse lõppemist ei saa enam vaidlustatud tasutud riigilõivu põhiseaduspärasust ega liiga suurt riigilõivu tagasi taotleda.Advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous maksunõunik Villy Lopman kirjutab, et kinnisvaraga tehingute tegemisel (nt üürimisel) tuleb veenduda, kas tehinguosalised on tehingu maksustamise soovist maksuhaldurit nõuekohaselt ja õigeaegselt teavitanud. Vastasel juhul jääb käive maksuvabaks ning tehingupooled kaotavad sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse. Kuigi Eestis kehtivat teavitamise nõude regulatsiooni on peetud ebamõistlikult koormavaks, ei ole paraku ka Euroopa Kohtult abi oodata, sest sarnane Luksemburgis kehtiv kord on saanud kohtu heakskiidu.EML juhatuse liige Lasse Lehis valgustab hiljuti Äripäeva avaldatud „ehmatava“ statistika tagamaid, mille kohaselt kümnendik ettevõtjatest tasub käibemaksu minimaalselt ja neist kolmandik saab riigilt rohkem raha tagasi kui ise maksab. Autor tuletab meelde, et lisandunud väärtuse maksu juurde kuulub loomuliku osana see, et teatud arv ettevõtjaid peabki kogu aeg käibemaksu tagasi saama — nii on see alati olnud ja peab selliseks jääma ka tulevikus.

Enne aga kui hakata käibe puudumisest otsima maksupettuse jälgi, tuleks teada, kui pikka aega ja mis põhjusel käivet ei ole deklareeritud.Kuna käibedeklaratsioonidelt alati neid põhjuseid välja ei loe, on paljude ettevõtjate jaoks käibemaksu tagasiküsimine muutunud üsna piinarikkaks ja tüütuks protseduuriks, mis kordub kuust kuusse.