Maksu- ja tolliamet ning statistikaamet on alustanud koos ettevõtjate ning riigiasutustega ettevalmistusi, et vähendada ettevõtjatelt küsitavate andmete esitamise koormust ja muuta nende esitamist automaatseks.

Ettevõtjad soovivad, et riigiga seotud aruandlus oleks lihtne, kiire ja mugav ning käsitsi andmete edastamise asemel saaksid nad keskenduda oma põhitegevusele. Seetõttu on esimese sammuna kavas muuta automaatseks selliste andmete edastamine, mida on vaja nii maksu- ja tolliametil ning statistikaametil. Maksu- ja tolliameti peadirektori Marek Helmi sõnul peab ettevõtjal olema võimalus saata majandustegevuse käigus salvestuv info riigile automaatselt: „Samaaegselt vaatame kriitiliselt üle, et küsitavaid andmeid oleks riigile tegelikult tarvis ja ka ettevõtjatele endile kasutamiseks vaja. Ettevõtja kulu andmete edastamisele peab vähenema ja riigil tekkima uusi võimalus anda ettevõtjatele aegsasti tagasisidet majanduses toimuvast,“ selgitas Helm.„Ettevõtete põhietteheide riigi andmekogumisele on praegu see, et nad tahaksid riigile kõik andmed esitada ühe andmekogumiskanali kaudu ning sellist lahendust toetab statistikaamet väga,“ märkis statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup. „Andmete kogumisel tuleb lähtuda andmeesitaja mugavusest, mitte andmeid koguva või tarbiva riigiasutuse mugavusest,“ rõhutas ta.

„Loodame, et projekti abil jõuame niikaugele, et andmed kogutakse sellisel kujul nagu need andmeesitaja juures tekivad ning iga riigiasutus paneb kogutu põhjal ise kokku vajaliku andmestiku,“ lisas Oopkaup.Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütles, et hiljuti nullbürokraatia algatuse raames ettevõtjatelt tagasisidet kogudes oli selgelt näha, et ettevõtjate mõõt on täis saanud ning vajalikud on põhimõttelised muudatused. „Need saavad tulla aga vaid mõtteviisi ja lähenemist muutes. Aruandlus on kohati kujunenud eesmärgiks, mitte enam vahendiks. Lahenduste otsimisel tuleb vaadata raamidest välja ning püüda leida kardinaalselt teist lähenemist,“ märkis Palts.„Ettevõtjal tekib oma majandustegevuses üksjagu infot ning on selge, et osa sellest vajab ka riik – kas see võiks muutuda kättesaadavaks nii, et me ei pea rääkima seejuures aruandest A ja deklaratsioonist B vaid lihtsalt andmete automaatsest liikumisest?

Ja loomulikult tuleks lähtuda sellest, et ettevõtjalt on võimalik saada vaid infot, mis tal on olemas ja mida ta ei pea hakkama ise spetsiaalselt koguma või enne esitamist töötlema. Ka sõnad nagu aegrida või ajalooline definitsioon ei peaks olema pühad. Ettevõtjail on algatatud projekti osas kõrgendatud ootused ja loodame, et kõik osapooled annavad endast maksimumi,“ ütles Palts.Projekti esimese sammuna vaadatakse koos üle osa MTA-le ja statistikaametile edastatav info ning lepitakse kokku andmete optimaalne maht, mida on riigil kvaliteetse avaliku teenuse pakkumiseks vaja. Paralleelselt luuakse võimalus turvaliselt edastada andmeid ettevõtete kasutuses oleva majandustarkvara kaudu.

Neile ettevõtjatele, kes ei kasuta raamatupidamiseks tarkvaralahedusi, jääb võimalus esitada andmeid ekraanivormi täites. Projekti esimese etapi õnnestumise järel on kavas laiendada andmete automatiseerimist ka sinna, kus toimub andmete kogumine siiani käsitsi. Aruandluse vähendamise ja projekti juhtrühma juhib MTA peadirektor Marek Helm. Juhtrühma kuuluvad MTA peadirektori asetäitja Egon Veermäe, statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup ja peadirektori asetäitja Tuulikki Sillajõe, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka, rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov ja osakonnajuhataja Kurmet Ojamaa, rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse osakonnajuhataja Meelis Riimaa, tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar, kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts, raamatupidajate kogu juhatuse esimees Margus Tammeraja ning suuremate majandustarkvaratootjate esindajana Excellent Business Solutions Eesti AS äri arendusjuht Tõnu Schilf.MTA pressiteade: http://www.emta.ee/index.php?id=38187&tpl=1026