MaksuMaksja suvine number annab ülevaate sellest, mida on 2016. aastal Riigikogu saalis maksudest räägitud — ehk järgnevad sõnadele ka teod. On palju asju, millest Riigikogus räägitakse, aga ära ei tehta, kuid on suhteliselt vähe asju, millest üldse ei räägita ja tehakse ära. Seega säilib maksumaksjate liidul pisike lootus, et pikale rääkimisele võib järgneda ka midagi enamat.

EML jurist Hiie Marrandi teeb kokkuvõtte juba viiendat korda maksumaksjate liidu korraldatud aktsiisipoliitika ümarlaual räägitust.

Oma kogemusi ja edulugusid salakaubandusega võitlemisest jagasid nii Eesti, Läti kui Leedu tolliametid, ka kriminoloogia uurimiskeskuse Transcrime teadur, lisaks avasid kaupmeeste ning maksumaksjate esindajad oma seisukohti aktsiisipoliitika mõjust salakaubandusele. Aktsiiside ümarlaualt jäi kõlama sama noot, millega EML juhatuse liige Lasse Lehis oma viie aasta taguse ettekande kokku võttis: Eesti riik tõstab aktsiise liiga sageli, liiga palju, liiga lühikese etteteatamise ajaga, ilma aktsiisitõusu majanduslikku mõju analüüsimata, ilma tootjaid ja maaletoojaid kaasamata ning ilma salakaubanduse vastaseid meetmeid tõhustamata. EML juhatuse liige Martin Huberg kirjutab eelseisvatest presidendivalimistest ning viimase aja (praak)seadusandlust silmas pidades, millist presidenti oleks Eestile vaja. Praeguse olukorra põhjal tekib tahes tahtmata mõte, et presidendiks valitakse broiler.

Sellisel juhul saaks Riigikogus mida iganes kokku keerata, ilma et president oma vetoõigust kasutada söandaks. Ta lihtsalt ei saakski aru, et midagi on valesti. Seni on see küllalt sageli nii toiminud. Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht ning Sisekaitseakadeemia Finantskolledži maksunduse ja tolli õppetooli juhataja Tõnis Elling tutvustab hiljutisi kohtulahendeid arvete vorminõueid puudutavates vaidlustes.

Riigikohtu halduskolleegiumi arvates tuleneb Euroopa Kohtu praktikast selgelt, et arvele väljastaja aadressi ja käibemaksukohustuslase numbri märkimine on formaalne nõue, mille eiramine pole piisavaks aluseks, et keelata sisendkäibemaksu kohene mahaarvamine. Elling käsitleb ka kaasust, milles vaieldi isiku käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise aluste üle. Riigikohus ei nõustunud ringkonnakohtuga, et hoolimata sellest, et isiku ettevõtlusega tegelemine on tõendatud, võib ta registrist kustutada, kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et äriühingut kasutatakse käibemaksupettuste toimepanemiseks, ning isik ei ole suutnud seda kahtlust ümber lükata. Seaduses puudub selline alus isiku käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks.

Seetõttu ei saa sellisel alusel isiku registrist kustutamine olla õiguspärane isegi siis, kui maksuhalduri kahtlused hilisemas kontrollimenetluses kinnitust leiavad. Toimetuse valikul avaldatud värskete artiklitega saab tutvuda EML kodulehel. Ülejäänud artiklid avaldatakse sealsamas aasta pärast ajakirja ilmumisest paberkandjal. Lisateave: MaksuMaksja peatoimetaja Margit Berko telefon 626 4196, 53035 007 margit@maksumaksjad.