Oktoobrikuine ajakirjanumber toob välja eri seisukohad riigieelarve ja riigi raha kasutamise kohta.

Rahandusminister teatab rõõmsalt, et tõuseb kõik: „Meie majandus, palgad ja maksutulud kasvavad, sest töötajad ja ettevõtjad teevad head tööd ja meie väliskeskkond paraneb. Tänu sellele on valitsus ka sel aastal saanud teha vastutustundliku eelarve, mis kasvatab meie majandust, julgeolekut ja inimeste heaolu.“ Oluliste tõukejõududena tuuakse esiteks sotsiaalmaksu maksumäära langetamist 33-lt 32 protsendile (kahe aasta jooksul), teiseks igale maksumaksjale potentsiaalselt 24 täiendava maksuvaba euro kättejäämist aastas ja kolmandaks madalapalgaliste maksutagastust. EML juhatuse liige Martin Huberg kahtleb aga, kas poliitikud tegelikult viitsivad või oskavad majandusteadlastelt mingit analüüsi küsida, seda mõista ning vastavaid samme astuda. Mida see 100 miljonit lisaraha annab?

Või näiteks see 0,5% sotsiaalmaksu, mida palgatuludelt vähem makstakse? Riigikontrolli aruannetest on aga näha, et riigi sõidukite hankimist ja kasutamist oleks võimalik muuta mõistlikumaks, samuti töötavad piirangud haridustoetuse kasutamisel koolivõrgu korrastamise eesmärgile vastu. Martin Huberg kirjutab taas ka automaksu teemal. Nimelt ilmus ajakirjanduses uudis „Rahandusministeerium tahab firmaautode erakasutuse maksustamist lihtsustada“, kuid selgub, et rõõmustamiseks ei ole põhjust.

Maksustamist lihtsustatakse selliselt, et kõiki maksutatakse võrdselt: erisoodustuse maksukohustuseks (tulu- ja sotsiaalmaks) 1,3 eurot ühe kilovati kohta kuus. Võrdsed on nii 1 km kui ka 1000 km erasõite ning sõltumata auto tegelikust väärtusest. Seega, lihtsustamine ja bürokraatia vähendamine tähendab lihtsustamist riigi, ametnike jaoks. Rahandusministeeriumi blogis avaldati lugu sellest, kui väga on vaja maksukorraldust täiendada „vallasasja vaatlemise“ sätetega.

EML juhatuse Lasse Lehis kirjutab, kuidas on jätkuvalt arusaamatu, mis on muudatuse eesmärk ja mida see muudab võrreldes kehtiva seadusega — juba praegu võimaldab maksukorralduse seadus asju ette näidata ja vaadelda vastavalt olukorrale kas maksuhalduri ametiruumides, asja asukohas või muus kokkulepitud kohas. Kuna asjade ettenäitamine ja vaatlus on sellised toimingud, mille käigus kontrollitakse üle maksumenetluses varasemalt teada saadud asjaolud, siis asju, mille olemasolust või asukohast ei ole maksuhaldur teadlik, ei saa vaadelda. Sõiduvahendi liikumise ja parkimise asukohtade, kellaaegade jne kohta andmete kogumine ei ole vaatlus, vaid varjatud jälgimine, mida väljaspool kriminaalmenetlust ei ole lubatud läbi viia, sest see piirab isikute põhiõigusi. Samuti käsitleb Lasse Lehis Ärma talu ja selle peremehe teemat, kuid teoreetiliselt — kuidas maksuõigus reguleerib osaühingule kuuluva kinnisvara majandamist, kui seda kinnisvara kasutatakse osaühingu ainuosaniku elukohana.

Kuna konkreetse kaasuse asjaolude kohta info avalikkuseni ei jõua, on Lehise nõuannetest pigem kasu tavalistele kinnisvaraomanikele. Toimetuse valikul avaldatud värskete artiklitega saab tutvuda EML kodulehel. Ülejäänud artiklid avaldatakse sealsamas aasta pärast ajakirja ilmumisest paberkandjal.