26.01.2017 otsus kohtuasjas 3-3-1-53-16

Vaidlus puudutab sisendkäibemaksu mahaarvamist ja korrigeerimist. Maksuhaldur ei lubanud puhkemaja ehitamise kuludelt sisendkäibemaksu maha arvata, väites, et tegu oli näilike tehingutega. Samas oli PRIA maksnud puhkemaja ehitamiseks toetust ja leidnud, et kulutuse sihtotstarbeline kasutamine on tõendatud. Riigikohus selgitas, et kuigi maksuotsust tuleb hinnata selle andmise seisuga, ei saa ka jätta tähelepanuta fakti, et pärast maksuotsuse tegemist oli puhkemaja valmis saanud ja kasutusele võetud.

Põhjalikult on selgitatud ka seda, millised võimalused on maksumaksjal hiljem sisendkäibemaksu korrigeerida ja tagasi küsida, kui ta siiski esialgse kontrolli käigus ei suuda maksuhaldurile veenvalt tõendada oma kavatsust kasutada ehitatavat hoonet maksustatava käibe tarbeks. Korrigeerimise võimalused on erinevad sõltuvalt sellest, kas sisendkäibemaksu mahaarvamist piiratakse põhjusel, et ehitist hakatakse kasutama maksuvaba käibe tarbeks või põhjusel, et ehitist ei kasutata üldse ettevõtluses. Otsuse teksti vt siit 07.02.2017 otsus kohtuasjas 3-3-1-72-16 Vaidlus puudutab vedelkütuse seaduse alusel kütusemüüjale tagatise määramist. Kaebajale oli algselt määratud 0 euro suurune tagatis, kuid MTA suurendas seaduserikkumistele viidates tagatise suurust 100 000 euroni.

Otsuse teksti vt siit 21.02.2017 otsus kohtuasjas 3-3-1-48-16 Riigikohtu üldkogu arutas, kas reklaamimaksu puudutavad sätted kohalike maksude seaduses on kooskõlas põhiseadusega. Erinevalt riiklikust maksust ei pea kõik kohaliku maksu elemendid olema seaduses sätestatud, vaid osa elemente võib jätta kohaliku omavalitsuse volikogu otsustada, sest volikogu on demokraatlikult legitimeeritud organ, kellele valijaskond on andnud õiguse otsustada kohaliku elu küsimusi. Otsuse teksti vt siit 05.04.2017 otsus kohtuasjas 3-3-1-68-16 Riigikohus selgitab, et MKS § 1361 ei võimalda arestida kolmanda isiku vara, kelle suhtes ei käi maksumenetlust. Otsuse teksti vt siit 19.04.2017 otsus kohtuasjas 3-3-1-84-16 Vaidlus puudutab kütusemahutis oleva kütuse puudujäägi mõõtmise ja arvutamise metoodikat.

Aktsiisilaos tuvastatud aktsiisikauba põhjendamatu kadu maksustatakse kütuseaktsiisiga. Otsuse teksti vt siit 03.05.2017 otsus kohtuasjas 3-3-1-80-16 Vaidlus puudutab maksuintresside aegumist. Maksuotsuse tegemise ajal kehtinud MKS § 118 lg 1 järgi oli intressi arvestamise aegumistähtaeg üks aasta, arvates maksusumma täieliku tasumise päevast. Alates 01.07.2013 kehtivas redaktsioonis on intressi arvestamise aegumistähtaeg üks aasta alates deklaratsiooni alusel arvutatud, maksuotsusega määratud või vastutusotsusega sissenõutava maksusumma täieliku tasumise päevast.

Riigikohus leidis, et uut redaktsiooni on võimalik kohaldada ka varem tekkinud intressikohustustele. Ühtlasi selgitas Riigikohus, et maksumaksja võib intressinõude vaidlustamisel esitada samas vaides ka vabas vormis taotluse intressivõla kustutamiseks MKS § 114 lg 3 alusel. Erinevalt põhivõlast on intressivõla kustutamiseks maksuhaldurile antud suurem kaalutlusõigus. Otsuse teksti vt siit 02.06.2017 otsus kohtuasjas 3-3-1-17-17 Vaidlus puudutab äriühingu endiste juhatuse liikmete vastutust äriühingu maksuvõla eest (MKS § 40) ning juhatuse liikmete vara ennetavat arestimist enne vastutusotsuse tegemist (MKS § 1361).

Otsuse teksti vt siit 09.06.2017 otsus kohtuasjas 3-3-1-8-17 Vaidlus puudutab kolmanda isiku suhtes läbiviidud maksukontrolli akti kasutamist tõendina maksumaksja ja maksuhalduri vahelises kohtuvaidluses. Otsuse teksti vt siit 09.06.2017 otsus kohtuasjas 3-3-1-78-16 Vaidlus puudutab kinnistute kasutamist ettevõtluses. Maksuhaldur ja kohtud leidsid, et kaebaja soetatud kinnistuid ei kasutatud ettevõtluses ning soetud isikutega vormistatud rendilepingud ei ole usaldusväärsed tõendid. Maksuotsus jäeti jõusse sisendkäibemaksu mahaarvamise keelu osas, kuid tühistati dividendidelt määratud tulumaksu osas, sest kinnistud on jätkuvalt äriühingu omandis, mistõttu ei saa kinnistu soetamiseks tehtud väljamakseid maksustada dividendina.

Samal varal ei saa olla erinevates menetlustes või õigussuhetes erinevad omanikud. Otsuse teksti vt siit