Aastaaruanne 2021 ja maksud 2022 koolituse salvestus loe lähemalt / osta koolitus

Võlakaitse seadus kahjustab ettevõtluskeskkonda

Võlakaitse seadus kahjustab ettevõtluskeskkonda

Rubriik: Muud

Tööandjate keskliit on mures Isamaa ja Res Publica Liidu poolt välja töötatud võlakaitse seaduse eelnõu pärast, mis hakkaks ümber kujundama kõiki eraisikute poolt täitmata jäetud lepingulisi kohustusi.

Majanduskriisi tõttu on muudetud kogumispensioni süsteemi, tõstetud käibemaksu ja aktsiise. Võlasuhete ümberkujundamine oleks majanduskeskkonna järjekordne ulatuslik muudatus. Tööandjate keskliidu hinnangul pärsib pidevalt muutuv ettevõtluskeskkond investeeringuid ja teeb keeruliseks pikemajalise äritegevuse plaanimise.Kuigi eelnõu tekst ei ole veel avalik, on seadus plaanitud jõustada juba 1. septembril 2010. Tööandjate keskliit kutsub erakondi üles järgima häid õigusloome tavasid, hindama seaduse kõiki mõjusid ja mitte kiirustama puuduliku eelnõu algatamisega Riigikogus. Keskliit leiab, et olulist majanduslikku mõju omava seaduse eelnõu vajab eelnevat tutvustamist, täiendavat analüüsi ja avalikku arutelu, kuhu kaasatakse teiste hulgas ka Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.„Teoreetiliselt võimaldab võlakaitse seadus enamikul makseraskustesse sattunud eraisikutel nõuda võlgade vähendamist neile sobivas ulatuses. Ettevõtjatele tähendab võlgade vähendamise kava sisuliselt kahjumite suurenemise kava, millega ettevõtlusorganisatsioonid ei saa nõustuda,“ ütles tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis.„Totaalse võlakaitse seaduse negatiivsed tagajärjed ilmnevad muu hulgas riigieelarve vähenevates laekumistes ja kasvavates tarbijahindades. Samuti kahjustab totaalne võlakaitse korraliku maksekäitumisega eraisikute õigusi, kuna ka nende jaoks tõusevad kaupade ja teenuste hinnad, ahenevad krediidi saamise võimalused ja kaovad töökohad,“ lisas Kriis.Ettevõtlusorganisatsioonid ootavad eelnõu autoritelt enne selle esitamist Riigikogu menetlusse põhjalikumat analüüsi seaduse majanduslike mõjude kohta.„Ainuüksi eraisikute võlakoormus krediidiasutuste ees ulatub üle 100 miljardi krooni. Kui siia lisada maksmata arved ja muud kohustused, tõuseb see summa veelgi. Võlakaitse seaduse majandusmõju hindamiseks vajame kindlaid andmeid eraisikute võlakoormuse ja tasumata võlgade ulatuse kohta. Esialgsel hinnangul võib ümberkujundamisele minna võlgu miljardite kroonide ulatuses, millel oleks ettevõtluskeskkonnale kohene ja ülimalt negatiivne mõju,“ hoiatas Kriis.Tööandjate keskliit esindab 1500 ettevõtte huve, kes annavad tööd u 150 000 erasektori töövõtjale.