Äripäeva juhtkirjas kirjutatakse, et sotsiaalmaksu väiksema laekumisega 2009. aastal haigekassa eelarvesse tekkinud ligi miljardikroonise augu lappimine eeldab kokkuhoidu ka töövõimetushüvitistelt. Kolme võimaliku pääseteena on haigekassa nimetanud töötaja omavastutuse pikendamist ühelt päevalt kahele või kolmele, esimeste haiguspäevade jätmist tööandja kanda ja töövõimetuslehel oldud päevade eest makstava hüvitise vähendamist.

Äripäev arvab, et esimesed haiguspäevad võiks olla töövõtja kanda. See ei luba tekkida olukorral, kus haiguslehti võetakse fiktiivselt isiklike asjade ajamiseks või suurte spordivõistluste ajal nakatutakse spordipisikust - mis samas näitab, et nn sinise lehe saab perearstilt liialt kergelt.

Samuti sunnib võimalik rahaline kaotus inimesi loodetavasti rohkem oma tervisele mõtlema ning seega haigestumist vältima. Tõsi, sellisel juhul tekib risk, et inimesed hakkavad kergema haiguse korral võtma vähem haiguslehti ja pöörduvad ka harvem arsti poole. Nende ravi muutub aga seeläbi pikemaks ja kallimaks. Sellised poolhaigena tööl käivad töötajad võivad nakatada ka kolleege.

Haigekassa juht Hannes Danilov on nimetanud õiglaseimaks variandiks, et üks tasuta päev lisandub töötajale ja kolm päeva läheb tööandjale 60protsendilise hüvitisega. Seega oleks haige sissetulek esimesel viiel päeval väiksem. Loe täpsemalt: http://www.aripaev.ee/4154/arv_juhtkiri.html