iconJuurdepääsetavus
Maksuseaduste kommentaaride kogumik 2023 tellimine Esitan tellimuse

Tööandjate keskliidu seisukohad haigushüvitiste, töötuskindlustuse maksemäärade ning tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse kohta

Tööandjate keskliidu seisukohad haigushüvitiste, töötuskindlustuse maksemäärade ning tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse kohta

Rubriik: Muud

Tööandjate keskliidu esindajad Enn Veskimägi, Jüri Käo, Valdo Kalm ja Tarmo Kriis kohtusid 18. märtsil peaminister Andrus Ansipiga, et selgitada oma seisukohti tööandja haigushüvitiste, töötuskindlustuse maksemäärade tõstmise ning kavandatava tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse kohta. Tööandjate arvates tuleb neid küsimusi käsitleda tervikuna, kuna need on tööjõukulude hüppelise tõusu tõttu omavahel tihedalt seotud. Muudatuste tõttu kasvavad tööjõukulud 2010.

aastal praegusega võrreldes vähemalt 5%.

Tööandja hüvitatavad haiguspäevad Tööandja poolt töötajale 4.–8. haiguspäeval makstava haigushüvitise kohta puudub tööandjate hinnangul selgus, millise hüvitise liigiga on tegemist: kas ravikindlustuse seadusest tuleneva sarnase hüvitisega või täiesti uue hüvitisega. Uue hüvitise jaoks on see ebapiisavalt sõnastatud ja tekitab mitmeid küsimusi. Näiteks ei maksa haigekassa täna hüvitist nendel juhtudel, kui töötaja on endale haigestumise või vigastuse tahtlikult põhjustanud – uue korra järgi peab tööandja aga ka sellistel juhtudel töötajale hüvitist maksma.

Lisaks on tööandja haigushüvitis sätestatud vales õigusaktis – töötervishoiu ja tööohutuse seaduses, mis reguleerib ainult neid tööandja kohustusi, mis tulenevad töökeskkonna nõuetest. Tööandja haigushüvitis on ette nähtud aga ka töökeskkonna välistest teguritest tingitud tervisekahjustuste puhul (mille eest tööandja vastutada ei saa). Tööandjate keskliit rõhutab, et tööandja haigushüvitise rakendamisel tuleb tagada samasugune selgus ja täpsus nagu ravikindlustuse seaduses, et selle hüvitise olemus ja piirid oleksid arusaadavad. Töötuskindlustuse maksemäärad Tööandjate keskliit ei ole nõus kergekäeliselt suurendama töötuskindlustusemakseid 3%-ni alates 1.

juulist 2009, mida toetavad nii valitsus kui ka ametiühingud. Tööandjate hinnangul tasub enne maksemäärade tõstmist kaaluda teatud hüvitiste edasilükkamist, mis muidu rakenduksid samuti 1. juulist 2009. Veel kaheks aastaks võiks säilitada olukorra, kus töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kelle töösuhe lõppes tema omal algatusel või poolte kokkuleppel.

Samuti võiks ettevõtjate hinnangul kaheks aastaks edasi lükata muudatuse, mille kohaselt kindlustushüvitise suurus on 70% töötasust 1.-st kuni 100. kalendripäevani ja 50% töötasust 101.-st kuni 360. kalendripäevani. Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus Majanduslikule surutisele viidates väljendasid tööandjad vastuseisu erakindlustusel tugineva tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse kehtestamisele, mida valitsus plaanib alates 2010.

aastast. Tuginedes riikide praktikale, kus tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustamisse on kaasatud eraõiguslikud kindlustusandjad, võib eelfinantseerimise põhimõttel toimiva kindlustussüsteemi rakendumisel eeldada tööjõukulude keskmist kasvu 2–3% ulatuses, tervist rohkem kahjustavatel töödel kuni 8%. Tööandjate esindajad rõhutasid, et isegi juhul, kui uue kindlustusliigi rakendamisel lubatakse vähendada sotsiaalmaksu, ei ole mõistlik uut kohustusliku kindlustuse süsteemi luua ja ellu rakendada, kuna sotsiaalmaksu vähenemisega sattuks ohtu haigekassa eelarve. Tööandjate keskliit soovitas valitsusel algatada kiiremas korras ulatuslik pensionireform ja suunata selle tulemusel vabanevad vahendid tööõnnetuste ja kutsehaiguste tagajärjel kannatanute sotsiaalsete garantiide suurendamiseks.

Samuti suurendaks tööandjate motivatsiooni töökeskkonna tingimuste parandamiseks maksuvabastus erisoodustuselt seoses töötaja tervisekäitumise ja tervisliku seisundi parandamiseks tehtud kulutustega s.h näiteks maksuvabastus vabatahtlikelt kindlustusmaksetelt. Loe Tööandjate Keskliidu pressiteadet: http://www.tooandjad.ee/et/pressile/seisukohad/7863

Tooted ja teenused

Lisaks liikmete teenindamisele (vt link Teenused liikmetele) osutab EML ka muid tasulisi teenuseid nii liikmetele kui mitteliikmetele. EML liige saab kõigi teenuste puhul hinnasoodustust.

Õigusabi

Maksualane õigusabi ja konsultatsioonid, Maksuhalduri haldusakti ja toimingu vaidlustamine, Esindamine kohtus, Maksuõiguslike küsimuste analüüs.

Loe lähemalt

Personaalne koolitus

Pakume huvilistele võimalust saada EML juristidelt või meie koolitusprogrammi lektoritelt personaalset koolitust kliendi poolt soovitud ajal ja kohas.

Loe lähemalt
eml

Maksud 2024 koolituse salvestus

Maksuseaduste muudatused aastatel 2024-2027,
nende mõjud ja praktiline rakendamine.

Lektor: Lasse Lehis, EML juhatuse esimees

Hind koolitusele 70 € (koos käibemaksuga 85.40 €).
Ligipääsu kehtivus koolitusele 1 kuu.
Koolitus salvestati veebruaris 2024.

Soovin tellida
eml

Astu EML liikmeks

Taga enda ettevõttele aastaringsed teadmised ning soodustused maksualastel teemadel. Tasuta ajakiri MaksuMaksja ja maksuseaduste kommentaaride kogumik.

Loe lähemalt

Reklaam

Pakume võimalust avaldada reklaami ajakirjas MaksuMaksja, samuti EML veebilehel, publikatsioonides ning koolitusmaterjalides.

Loe lähemalt
Maksupood

Ajakirja MaksuMaksja tellimine

Ajakirja MaksuMaksja tellimine

Perioodid: 3 kuud - 1 aasta
Hinnad:
3 kuud - 10.80 €, 6 kuud - 19.80 €
12 kuud - 35.40 €

Esita tellimus
Maksupood

Maksuseaduste kommentaaride kogumik 2023 tellimine

Maksuseaduste kommentaaride kogumik

Liikmetele: Tasuta (v.a. Baasmäär)
Lisaeksemplar liikmele: 12 €
Tavahind: 30 €

Esita tellimus