Madis Filippov kirjutab tänases Postimehes, et mõned kroonid siit, mõned kroonid sealt. Paar protsenti tõuseb käibemaks, kaovad abiks olnud toetused. Eraldi võttes pole järgmise aasta kaotused suured, ent pere eelarvet koostades sunnib reaalsus loobuma nii mõnestki kontserdist ja raamatust.Kriisiaeg võtab rahvalt toetusi ja lisab maksukrooneJaanuari esimesel päeval jõustub kümneid seadusi, mis jätavad inimesed ilma mitmest hüvest või riiklikust toetusest, kuid tõstavad samas hoogsalt lõive ja maksukoormust. Erinevalt varasematest aastatest ei juhata 2009.

aasta algust sisse ükski positiivne seaduseparandus. Rahva rahakotile valusalt mõjuvate muudatuste peasüü peitub nii üleliia uljastes valimislubadustes kui ka majandussurutises, mis mõlemad on jätnud riigi sügavasse rahahätta. Kai Kalamees teeb väikse ülevaate sellest, mis juhtuma hakkab.

Valitsusliit seiskas laialt reklaamitud maksureformi, mistõttu ei alane üksikisiku tulumaks 2009. aastal 21 protsendilt 20 protsendile, nagu nägi ette nüüdseks ringi tehtud tulumaksuseadus.

Praegusele tasemele jääb ka üksikisiku maksuvaba miinimum, mis pidi 2250 kroonilt jõudma 2500 kroonile. Maksukülmutamise tagajärjel jääb näiteks 10 000-kroonist palka teeniv inimene ilma 93 kroonist kuus (arvestatud on ka seda, et juulist tõuseb töötuskindlustuse hüvitise makse töötajale 0,6 protsendilt ühele). Maksureformi tulevik on selgusetu. Kui Reformierakond soostus maksulangetamise peatama aastaks, kinnitades truudust oma pühale eesmärgile viia tulumaks 18 protsendini, siis sotsid peavad pikemaajalist külmutamist vältimatuks.

«Sotsiaaldemokraatide meelest on selge, et maksureform sellisel kujul, nagu seda Eestis on tehtud mitme aasta jooksul, ei ole teinud õnnelikumaks ei meie inimesi ega majandust. Seega tuleks üheselt ära otsustada, et maksureformi kuni euro tulekuni ei tehta,» lausus Eiki Nestor enne 2009. aasta eelarve kinnitamist.Loe täpsemalt: http://www.tarbija24.ee/?id=62702