Rubriik: EML teated

Eraisikust tööandja maksukohustused

Rubriik: EML

Kuidas tuleb arvestada makse kahe eraisiku vahelise käsunduslepingu tasudelt? Lasse Lehis, EML juhatuse liige Rahandusministri eilne repliik „töömees Urmasest“ Riigikogus kogumispensioni reformi arutelul on ületanud uudisekünnise. Sellega seoses selgitan pisut, kuidas peaks seaduse järgi toimuma maksude tasumine, kui üks füüsiline isik osutab teenust teisele füüsilisele isikule ning kumbki neist ei ole FIE. Tulumaksu kinnipidamist reguleerivad tulumaksuseaduse § 40 ja 41. TuMS § 40 lg 1 annab loetelu isikutest, kes on kohustatud väljamaksetelt tulumaksu kinni pidama ning § 41 sisaldab loetelu väljamakse liikidest. Tulumaksu kinnipidajate hulgas on ära nimetatud ka füüsilisest isikust ettevõtja või tööandja, kuid § 40 lg 3 täpsustab, et füüsilisest isikust tööandja (kes ei ole registreeritud FIE-na) on kohustatud pidama tulumaksu kinni ainult § 41 punktides 1 ja 2 nimetatud väljamaksetelt, see tähendab töölepingu alusel makstud tasudelt. Töövõtulepingu ja käsunduslepingu alusel makstavad tasud on nimetatud § 41 punktis 3, mis tähendab et nendelt tasudelt eraisikust klient tulumaksu kinni pidama ei pea. Tulu saaja peab saadud tasud ise deklareerima. Tunnistan ausalt üles, et need tulumaksuseaduse sätted olen ma ise 20 aastat kirjutanud. Olgugi, et ei tundnud sel ajal Urmast ega Martinit. Seega usun olevat ka õige inimene selgitama, miks seadus teeb vahet töölepingul ja võlaõiguslikel lepingutel. Põhjuseks ongi nende lepingute oluliselt erinev iseloom. Töölepinguline suhe on alluvussuhe. Tööandja määrab tööaja ja töökoha ning annab jooksvalt tööülesandeid. Tööandja peab varustama töötaja töövahenditega ning vastutama tööohutuse eeskirjade täitmise eest. Sellises situatsioonis on oluline tagada töötaja õiguste kaitse ning muuhulgas maksude tasumisega kaasnevad sotsiaalsed tagatised. Sellest tulenevalt ongi seadusandja töölepingu puhul ette näinud, et ka füüsilisest isikust tööandja (isegi kui ta ei ole FIE, vaid palkab omale näiteks koduabilise) peab täitma kõiki tööandja kohustusi samamoodi nagu juriidilised isikud või riigiasutused. See hõlmab ka maksude deklareerimise ja tasumise kohustust. Käsunduslepingu pooled on võrdsed. Käsundi täitja teeb tööd iseseisvalt ning võib ka enda asemele palgata kellegi teise. Kui töölepingu puhul on riik kehtestanud näiteks tööaja nõuded ja miinimumpalga, siis töövõtu ja käsunduslepingu puhul võib olla tegu nii ühekordse 1-eurose tehinguga kui miljonitesse eurodesse ulatuva mitmeaastase projektiga. Seaduse sätted on mõlemi juhtumi jaoks samad. Võlaõiguslik leping on praktikas väga laia rakendusalaga. Siia kuuluvad ettevõtluse raames tehtavad tehingud (töövõtjaks või käsundi täitjaks võib olla ju ka juriidiline isik), nii-öelda haltuuraotsad (kus inimene käib pärast tööaega omale lisatulu teenimas remonditööga, puude lõhkumisega, muru niitmisega jne), aga ka pereliikmete või sõprade vahelised tehingud ja kõige lõpuks ka täiesti tasuta tehtav töö (näiteks vabatahtlikud mittetulundusühingus). Tasu võib olla mitterahalises vormis (näiteks talguliste toitlustamine) või toimuda vahetuskaubana (naine keedab suppi, mees peseb nõusid). Nõuda kõikide eespool toodud näidete puhul tulumaksu kinnipidamist oleks pehmelt öeldes ebamõistlik, peenes juriidilises keeles väljendatuna „maksukohustuse täitmine tekitaks liigset halduskoormust, mille kulu oleks suurem laekuvast maksutulust“. Kui veelgi kõrgema juriidilise kaarega tõmmata, siis tuleneb sellise erandi tegemine põhiseaduse §-st 11, mille kohaselt peavad õiguste ja vabaduste piirangud olema „demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust“. Aga kas sotsiaalmaksu puhul peaks olema midagi teisiti? Kindlasti mitte. Kuna tulumaksu ja sotsiaalmaksu deklareeritakse samal deklaratsioonil (TSD), siis oleks üsna absurdne väita, et näiteks 2-euroselt jootrahalt tulumaksu maksta on keerukas ja koormav, aga sotsiaalmaksu deklareerida ja maksta ei ole üldse mingi probleem. Minu teada ongi siiamaani seadusest niimoodi aru saadud. Kui nõuda siiski sotsiaalmaksu deklareerimist ja tasumist, muutub tulumaksuseadusse kirjutatud erand mõttetuks. Kui selgubki, et sotsiaalmaksuseadus on lohakalt kirjutatud, siis tuleb mõistuspärase tõlgenduseni jõudmiseks võtta appi seesama juba tsiteeritud põhiseadus. Kokkuvõtteks. Kui üks füüsiline isik osutab teenust teisele füüsilisele isikule ning see tegevus on püsivat laadi ja toimub tulu teenimise eesmärgi, siis peab see inimene kas registreerima ennast füüsilisest isikust ettevõtjaks või avama pangas ettevõtluskonto, mis annab võimaluse maksta kõik seadusega ettenähtud maksud. Kui tegu on üksikute tehingutega, siis oleks mõistlik leppida teadmisega, et „valge“ ja „musta“ maailma vahele jääb ka õhuke „hall“ tsoon, kust maksude kogumiseks ei ole mingit teoreetilist õigustust ega praktilist vajadust. Isegi Urmase ja Martini puhul. Väljavõte Riigikogu stenogrammist 02.12.2019: Madis Milling Suur tänu, härra istungi juhataja! Austatud minister, te olete täna korduvalt toonitanud sõna “valikuvabadus”. Jaa, nõus, igasuguse vabadusega kaasneb aga vastutus. Eestis on väga palju inimesi, kelle kohta saab öelda, et nad on finantsilise riskikäitumisega inimesed, inimesed, kes elavad üle oma võimete, kes on mässinud ennast kiirlaenuvõlgadesse. Ja suure tõenäosusega on just nemad need, kes võtavad teise samba raha välja ja kulutavad selle kohe ära. Ja sellest tulenevalt on pensioniikka jõudes nemad need, kes, käsi pikalt õieli, ootavad riigilt erinevaid toimetulekutoetusi. Mitte miski ei veena mind selles, et just nendest inimestest saavad üleöö edukad investorid. Millel põhineb teie ja valitsuse usk, et need inimesed hakkavad targalt käituma ja oma teisest sambast väljavõetud raha investeerima? Aitäh! Rahandusminister Martin Helme Ei, meie ei väida, et inimesed, kes on, ma ei tea, kasiinosõltlased või narkomaanid, et nendest saavad head investorid. Sellist väidet, ma arvan, ei ole kuskil keegi teinud. Me räägime ikkagi sellest ühiskonna valdavast enamusest, kes käituvad vastutustundlikult, nad teevad tööd, näevad vaeva, planeerivad oma tulevikku ja tahavad selle tuleviku planeerimisel saada suuremat otsustust ja suuremat vabadust. Vabadus ja otsustus peavad käima käsikäes. Ma ehitasin maal maja ja siis kutsusin sinna appi endale aeg-ajalt ühte töömeest nimega Urmas. Urmas oli selline mees, kes minu meelest ei ole päevagi töötanud niimoodi, et tal oleks maksud makstud, ja keda absoluutselt ei huvita, mis ta pensioni..st saab. Kui ta 3–4 päeva oli töötanud, siis ta läks juba sõpradega kuhugile seda oma ränka tööd kuidagi lõõgastama. Loomulikult, kui ta siis lõpuks pensioniikka jääb, hakkab ta saama seda kõige väiksemat, kõige vaevasemat pensionit, aga ta on eluaeg harjunud piskuga läbi ajama. Küsimus ju selles asendusmääras ja küsimus kõiges selles, mida me teeme nende inimestega, kes ise oma tuleviku peale ei mõtle – mis me nendega ikka teeme, teeme täpselt seda, mis me tänasel päeval teeme: nälga ei lase surra, noh. Aitäh!

Loe edasi

Tulumaks heategevuseks

Rubriik: EML

Maksu- ja Tolliamet (MTA) on teatanud, et plaanib tulevast aastast pakkuda eraisikutele enammakstud tulumaksu tagastamise korral uut võimalust. Nimelt saaks elektroonse tuludeklaratsiooni esitajad tulumaksu tagastamisel soovi korral kanda tagastatava maksusumma kohe annetusena mõne enda poolt valitud mittetulundusühingu, sihtasutuse või usulise ühenduse pangakontole. Selleks peab ühing maksuametile oma andmed esitama, et amet saaks koostada nimekirja, milles olevatele ühingutele saavad inimesed tulumaksutagastuse korral automaatse annetuse teha.

Loe edasi

Statistikaameti uus rakendus “Tõetamm”

Rubriik: EML

Möödunud nädalal tutvustati Kadriorus Eesti ühe vanema tamme kõrval uut veebirakendust Tõetamm.Kõne pidas armastatud näitleja Priit Loog ja sõnavõtuga esines president Kersti Kaljulaid. Oli meeleolukas üritus tähistamaks seda, et meie riigi käekäiku kirjeldavad andmed on nüüdsest mugavalt kasutamiseks puukujulises rakenduses. Nii nutiseadmes kui arvutis.Tõetamm on mõeldud kasutamiseks meile kõigile, nii riigi- kui ka erasektori töötajatele, ennekõike on see mõeldud neile, kes tunnevad huvi, kuidas meie riigil päriselt läheb ja soovivad tegelikele andmetele toetudes langetada otsuseid kaalutletult. Tõetamm on riigi oluliste näitajate mõõdupuu ja annab lihtsalt, ausalt ning erapooletult pildi sellest, kuidas riigil läheb.Rakenduses on võrreldud tulemusi enam kui 135 mõõdetava näitaja alusel, mis esinevad „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2019–2023“ (lähemad eesmärgid), „Eesti 2020“ programmis (vahepealsed eesmärgid) ning säästva arengu riiklikus strateegias „Säästev Eesti 21“ (kaugemad eesmärgid). Kuvatud on 15 tegevusharu andmed ja tulemused on esitatud vastavalt rohelistel, kollastel või punastel lehtedel.Pidevalt uuenevate andmetega veebirakendusTõetamm on kõigile kättesaadav siin:https://tamm.stat.ee

Loe edasi

Avalik arutelu: OECD ettepanek digitaalsete äride maksustamise osas

Rubriik: EML

Hetkel on avalikul arutelul OECD ettepanek digitaalsete äride maksustamise osas.Huvi korral on võimalik tutvuda allolevate linkidega ning avaldada enda arvamust.Arutelust saab osa võtta kuni 12. novembrini 2019.We would also like to draw your attention to the publication yesterday ofthe OECD Secretariat Proposal for a “Unified Approach” under PillarOne http://www.oecd.org/tax/beps/public-consultation-document-secretariat-proposal-unified-approach-pillar-one.pdf.The proposal is now open to a public consultationprocess http://www.oecd.org/tax/beps/oecd-invites-public-input-on-the-secretariat-proposal-for-a-unified-approach-under-pillar-one.htmuntil 12 November 2019.

Loe edasi

Kutse seminarile: “e-Residentsus 2.0 – Uus riskide-ja kvaliteedijuhtimise mudel”

Rubriik: EML

EML esindajad ja liikmed on oodatud 5. novembril 2019 osalema ning kaasa mõtlema praktilisel seminaril “e-Residentsus 2.0 – Uus riskide-ja kvaliteedijuhtimise mudel“. NB! Pakume EML osalejatele püsikliendi SOODUSHINDA!EESKÕNELEJAD JA MILLEST RÄÄGIMESeminari fookuses on e-Residentsuse uus 2.0 strateegia. Läbivalt räägime uuest kvaliteedipõhisest programmi juhtimisest ning tõhusamatest kontrollimeetmetest ja riskide maandamisest.Maksu- ja Tolliameti maksuauditi üksuse juht ja e-Residentsus kõneisik, KRISTI VESKUS, räägib Maksu- ja Tolliameti poolsest järelevalve korraldusest e-Residentide ja nende ettevõtete osas. Lähemalt MTA poolsest e-Residentide eel- ja järelkontrollist, üldisest maksumaksjate kontrollist lähtudes maksuriski olemasolust, maksuriskide maandamisvõimalustest ja ametkondade järelevalvelisest koostööst ja selle tõhustamisest. Lisaks MTA hinnangutest ja kooskõlastustest lähtudes isikute taustast ja teadaolevast maksuriskist, sagedasemini esinenud probleemidest ning toob välja e-Residentidega seotud praktilisi näiteid avastatud pettustest. Sorainen vandeadvokaat KAIDO KÜNNAPAS ettekande teemaks on “e-Residendi ja kontaktisiku maksumured 2.0” kus käsitleb ülevaatlikult isikute maksuresidentsus, juhatuse kaudu ühingu maksuresidentsust ja sealjuures äriregistri juhatuse asukoha erisust. Kontaktisikute ja esindajate rolli. Samuti käsitleb e-Residentide maksustamisega seonduvaid peamisi erisusi ja riske. e-Residentsus 2.0 uut lähenemisest tutvustab avaettekandes põhjalikult Siseministeeriumi sisejulgeoleku, korrakaitse ja migratsioonipoliitika asekantsler, RAIVO KÜÜT, kes räägib e-residentide määratlemise uuest mudelist ja e-residentide tegevuste järelevalvest. 2.0 tegevuskava ellu rakendamise avatud aruteludiskussioonis osalevad XOLO tegevjuht ALLAN MARTINSON, Välisministeeriumi välismajanduse osakonna peadirektor, Rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsler MÄRTEN ROSS. Uutest juhistest ja meetmetest mitteresidentidega seotud riskide tõhusamaks maandamiseks räägivad Finantsinspektsiooni juhatuse liige ANDRE NÕMM ja Rahapesu andmebüroo juht MADIS REIMAND. 2.0 strateegias Justiitsministeeriumi rollist räägib eraõiguse talituse juhataja VAIKE MURUMETS.Vaadake jooksvalt uuendatavat programmi seminari veebilehelt www.e-residentsus.eeSIHTRÜHMe-residentsusega seotud turuosalised, toodete- ja teenusepakkujad ja regulaatorid. Seotud katuseorganisatsioonid ja erialaliidud, vabade kutsete esindajad (advokaadid/juristid, notarid, audiitorid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid) ning era ja avaliku sektori eksperdid, erinevate ettevõtlussektorite valdkonnajuhid/spetsialistid, kõik asjast huvitatud.TOIMUMISKOHTPark Inn by Radisson Meriton Spa & Conference Hotel Tallinn konverentsikeskuse saalis Tammsaare Aadress: Vana-Paldiski mnt 4 / Toompuiestee 17, TallinnREGISTREERUMINESeminaril osalemiseks täitke palun e-vorm seminari veebilehel: www.e-residentsus.eeHINDSeminari osalustasu on 199 EURi +km.EML esindajatele ja liikmetele kehtib osalemisel püsikliendi soodushind 159 + km.* hind sisaldab hommikukohvi, rikkaliku Buffet-lõunat ja pärastlõunast kohvipausi.* mitme osaleja registreerumisel (sh koostööpartneritega erinevatest makseasutustest) lisandub täiendav soodustus -5%Parimate koostöösoovidegaReigo ReimandPartner, Member of the BoardMob: (+372) 517 3623E-mail: reigo.reimand@finesto.ee

Loe edasi

Äripäeva raadios: Kui renditööjõu maksudega nihverdatakse

Rubriik: EML

Rahandusministeerium käis renditööjõu maksustamise probleemi lahendamiseks välja idee, et kui renditööjõudu vahendav firma jätab maksud maksmata, saab maksuhaldur järgmise sammuna pöörduda tööjõudu kasutanud ettevõtte poole. Sellise lähenemisega pole aga tööandjad absoluutselt nõus. Saates arutatakse, kuidas olukorda lahendada ja kes peab renditööjõu kasutamisel maksude laekumise eest vastutama. Saatekülalised on tööandjate keskliidu analüütik-nõunik Raul Aron ning rahandusminister Martin Helme nõunik ja EML juhatuse liige Lasse Lehis.

Loe edasi

Uus tulumaksueelnõu: hübriidsed ebakõlad, renditöötajad ja muude siseriiklike ebaõigluste likvideerimine

Rubriik: EML

Rahandusministeerium saatis juuli viimasel päeval asjast huvitatud organisatsioonidele arvamuse avaldamiseks ja teistele ministeeriumidele kooskõlastamiseks tulumaksuseaduse muutmise eelnõu. Eelnõu eesmärk on likvideerida hübriidsed ebakõlad – kehtestada tulumaksuseaduses reeglid, mis tõkestaksid topeltmittemaksustamist. Selle jaoks lisatakse tulumaksuseadusesse 10.2 peatükk (paragrahvid 54.6-54.9). Euroopa Liidu tasandil reguleerib teemat direktiiv 2017/952. Kuigi maksukorralduse seaduses on maksudest kõrvalehiilimise vastased ja majandusliku tõlgendamise sätted juba olemas, peaks tulumaksuseaduses tehtavad muudatused aitama hübriidsed ebakõlad võimalikult tõhusalt neutraliseerida. Muudatus peaks jõustuma 2020. aasta jaanuaris.

Loe edasi

Aktsiisipoliitika ja salaturu ümarlaua materjalid

Rubriik: EML

11. juunil toimus Riigikogu rahanduskomisjoni ja maksumaksjate liidu korraldatud salaturu ja aktsiisipoliitika ümarlaud.Kokkuvõtvat pressiteadet vt siit:http://www.maksumaksjad.ee/modules/news/article.php?storyid=11510Ümarlaua ettekandeid ja arutelusid on võimalik järele vaadata RiigikoguYoutube kanalil https://www.youtube.com/watch?v=7E8GFbwmWls&list=PLU985AFYCOtMOX6LDiYwBLEz7quJIiiA5Fotogalerii:https://fotoarhiiv.riigikogu.ee/rahanduskomisjoni-ja-eesti-maksumaksjate-liidu-umarlaud-salaturust-ja-aktsiisipoliitikast/Fotode autor: Erik PeinarOxford Economicsi juhtivtoimetaja John Reinersi ettekande slaidid ning Oxford Economicsi uuringu „Combatting Illicit Trade: Consumer Motivations and Stakeholder Strategies“ leiate siit: https://www.dropbox.com/sh/frh6na3u7uy0914/AAB_DqQj4i1cbP7GvDIkR9D3a?dl=0

Loe edasi

Aktsiisipoliitika parandamine vähendab varimajandust ja piirikaubandust

Rubriik: EML

Tänasel riigikogu rahanduskomisjoni ja maksumaksjate liidu ühisel salaturu ja aktsiisipoliitika ümarlaual tõdeti, et varimajanduse ja piirikaubanduse piiramiseks tuleb korrigeerida varasemate aastate aktsiisipoliitikaid. „Aktsiisipoliitika ja varimajandus on omavahel tihedas seoses. Mistõttu tuleb muudatuste elluviimisel arvestada mõju majandusele, jälgida naaberriikide trende ja otsuseid, seejuures ei tohi aga unustada inimeste tervist. Kui minevikus on tehtud valesid otsuseid, siis peab olema julgust neid otsuseid ümber vaadata ja vigu korrigeerida,“ ütles riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk. „Tänu piirikaubandusele ületavad Läti alkoholi ja tubakatoodete aktsiisitulud esimest korda ajaloos Eesti aktsiisilaekumisi. Lisaks on Läti saanud endale ka korraliku käibemaksu lisa, sest üha rohkem ostetakse Lätist kaasa ka teisi tooteid, nt toiduaineid, mootorikütust, rõivaid ja jalatseid,“ ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. „Kuigi musta turgu mõjutab kõige enam aktsiisipoliitika, siis ei tohi kõrvale jätta ka teisi meetmeid, millega saab salakaubandust piirata. Näiteks tuleb inimesi rohkem teavitada salaturu ohtudest ning selle seostest kriminaalsete tegevustega. Niisamuti tuleb inimestele meelde tuletada, et legaalse kauba ostmisega toetatakse kohalikku ettevõtlust ja töökohtade säilimist,“ ütles Oxford Economicsi juhtivtoimetaja John Reiners. Eesti Õlletootjate Liidu tegevjuht Peeter Võrk tõi välja, et salaturgu õlle puhul tavamõistes sisuliselt ei ole, kuid seoses valede aktsiisiotsustega on tekkinud piirikaubandus Lätiga. „Viimase kahe aasta jooksul on piirikaubandus kiiresti organiseerunud ning eeldatavasti toimub mahukas alkoholi toomine nii tuttavatele kui ka ärilisel eesmärgil. Seega võib lahja alkoholi salaturuks nimetada eelkõige Lätist toodud odavama kauba võimalikku realiseerimist mõningates toitlustusasutustes, erapidudel, firmapidudel, suvepäevadel ja muudel üritustel. Sellisele tegevusele saab piiri panna väga lihtsalt – langetades aktsiise naabritega võrdsele tasemele. Kõik muud võimalused on üldiselt repressiivse iseloomuga ning ei kaota mittelegaalse tegevuse põhjuseid,“ ütles Võrk. „Viimase nelja aasta aktsiisipoliitika on olnud tormiline. Kuigi kolmandatest riikidest pärit salaviina kogused ei ole kasvanud, on salaturg siiski Läti piirikaubanduse toel jõudsalt laienenud. Lõunapiiri tagant pärit kange alkoholi ja teiste toodete edasimüük on tekitanud arvestatava hämara turuosa, millelt Eesti riigikassasse makse ei laeku. Seepärast tervitame valitsuse plaani alandada alkoholiaktsiisi 25% võrra. Sellel muudatusel on potentsiaali vähendada samaaegselt nii kolmandatest riikidest (Venemaa, Ukraina jmt) kui ka Lätist pärit alkoholi maksustamata müüki Eestis,“ ütles Altia Eesti juht Imre Avalo. „Tubaka valdkonnas on sigarettide salaturg juba päris hästi kontrolli all, kuid tarbijad eelistavad üha rohkem sigarettidest vähemkahjulikke alternatiivseid tubakatooteid, sealhulgas ka kuumutatavaid tubakatooteid. Erinevalt Euroopa Liidu teistest riikidest on kuumutatud tooted Eestis veel reguleerimata, mistõttu siin neid ei saa ametlikult osta. Et Eesti tarbija ei viiks ka nende toodete aktsiisi Läti riigieelarvesse, vajame Eestis ka korrektset regulatsiooni,“ ütles Philip Morris Eesti OÜ välissuhete juht Maris Leemets. E-sigareti kaupmeeste liidu juhatuse liige Rene Suburg kirjeldas, et e-sigareti vedelikele kehtestatud ülemäära kõrge aktsiis on kaasa toonud salaturu ja piirikaubanduse kasvu. „E-sigarettidel kui vähemalt 95% ohutumal alternatiivile ei ole aktsiisi kehtestamine põhjendatud. Kui teisiti ei saa, siis peaks e-sigareti vedelike aktsiis olema vähemalt 95% madalam kui tubakaaktsiis. Ebaõiglaselt kõrge aktsiisi tõttu on tekkinud olukord, kus mustal turul kaubeldakse tundmatu kraamiga, mida müüakse ka alaealistele. Tihtipeale on alaealised ise ka müüjad. Suure aktsiisimäära erinevuse tõttu on e-sigarettidest saanud ka oluline piirikaubanduse artikkel. Alates 1. juulist, mil Eestis keelatakse ära maitsestatud e-sigareti vedelike müümine, on oodata e-sigarettide salaturu ja piirikaubanduse tohutut kasvu. Tulemuseks on maksukadu ja olulise osa inimeste naasmine kahjuliku suitsetamise juurde,“ ütles Rene Suburg.

Loe edasi

EML kutsub üles avaldama arvamust teaduse rahastamise kohta

Rubriik: EML

Viimasel ajal on väga kirglikult sõna võetud teaduse rahastamise teemadel. Arvamusi tuleb ka maksumaksjate liidu liikmetelt. Avaldame siinkohal ühe kirjasaatja kokkpandud nimekirja viimastel aastatel rahastatud teadusprojektidest. Pealkirja kohal olevale lingile klõpsates saab lugeda annotatsiooni, kus kirjeldatakse projekti sisu.Kallis lugeja, mida sina arvad – kas sellistele projektidele tuleks raha juurde anda või hoopis ära võtta? Kas need projektid arendavad Eesti majanduse konkurentsivõimet ja aitavad kaasa SKP suurendamisele (millega seoses suureneks ka teadusele suunatav protsent)? Või …?

Loe edasi

Euroopa maksumaksjate organisatsioon on ühtlustamise ja tsentraliseerimise vastu

Rubriik: EML

Euroopa Maksumaksjate Assotsatsioon (European Taxpayers Association – ETA – Euroopa maksumaksjate organisatsioonide katuseühing) avaldas seoses Euroopa Parlamendi valimistega oma nõudmised. ETA seisab selle eest, et bürokraatide käsi ei saaks minna liiga sügavale Euroopa maksumaksja rahakotti. Huvitaval kombel räägivad numbrid sellest, et mida madalamad on maksumäärad riigis, seda parem on majanduskasv. Kõrged maksud seevastu nõrgestavad majandust tuntavalt.

Loe edasi

KUTSE – salaturu ja aktsiisipoliitika ümarlaud

Rubriik: EML

Tere!Olete palutud riigikogu rahanduskomisjoni ja Maksumaksjate liidu koostöös korraldatavale salaturu ja aktsiisipoliitika ümarlauale teisipäeval, 11. juunil kell 13-15 Riigikogu konverentsisaalis (Lossi plats 1a, Tallinn). Ümarlaual tutvustatakse Oxford Economicsi uuringut „Combatting Illicit Trade: Consumer Motivations and Stakeholder Strategies“. Uuring viidi läbi 37 Euroopa riigis selgitamaks välja, mis motiveerib inimesi mustalt turult kaupu ostma ja milliste strateegiatega õnnestuks salaturule suundumist muuta. Eesti varimajanduse trendidest annab ülevaate Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Ettekannetele järgneb diskussioon salaturu ja aktsiisipoliitika üle. Ümarlaua päevakava: 12.45 Kogunemine, saabumiskohv13.00 Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka tervitussõnadEesti Maksumaksjate Liidu tegevjuhi Lasse Lehise tervitussõnad13.05 Oxford Economicsi juhtivtoimetaja John Reiners tutvustab uuringut „Combatting Illicit Trade: Consumer Motivations and Stakeholder Strategies“ (ettekanne on inglise keeles)13.35 Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu ettekanne varimajanduse trendidest Eestis14.00 Diskussioon aktsiisipoliitika ja salaturu teemal Palume ümarlaual osalemisest koos oma sünniajaga teada anda hiljemalt 5. juunil raigo@prpartner.ee või telefonil 527 6121 (Raigo Jahu). NB! Riigikogu hoonesse sisenemiseks tuleb esitada isikut tõendav dokument! Palume turvakontrolli läbimiseks varuda aega kuni 15 minutit. LugupidamisegaAivar KokkRiigikogu rahanduskomisjoni esimees Lasse LehisEesti Maksumaksjate Liidu tegevjuht Kutse edastasRaigo JahuKonsultantPR Partner OÜ527 6121

Loe edasi