Tänasel riigikogu rahanduskomisjoni ja maksumaksjate liidu ühisel salaturu ja aktsiisipoliitika ümarlaual tõdeti, et varimajanduse ja piirikaubanduse piiramiseks tuleb korrigeerida varasemate aastate aktsiisipoliitikaid. „Aktsiisipoliitika ja varimajandus on omavahel tihedas seoses. Mistõttu tuleb muudatuste elluviimisel arvestada mõju majandusele, jälgida naaberriikide trende ja otsuseid, seejuures ei tohi aga unustada inimeste tervist. Kui minevikus on tehtud valesid otsuseid, siis peab olema julgust neid otsuseid ümber vaadata ja vigu korrigeerida,“ ütles riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk. „Tänu piirikaubandusele ületavad Läti alkoholi ja tubakatoodete aktsiisitulud esimest korda ajaloos Eesti aktsiisilaekumisi. Lisaks on Läti saanud endale ka korraliku käibemaksu lisa, sest üha rohkem ostetakse Lätist kaasa ka teisi tooteid, nt toiduaineid, mootorikütust, rõivaid ja jalatseid,“ ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. „Kuigi musta turgu mõjutab kõige enam aktsiisipoliitika, siis ei tohi kõrvale jätta ka teisi meetmeid, millega saab salakaubandust piirata. Näiteks tuleb inimesi rohkem teavitada salaturu ohtudest ning selle seostest kriminaalsete tegevustega. Niisamuti tuleb inimestele meelde tuletada, et legaalse kauba ostmisega toetatakse kohalikku ettevõtlust ja töökohtade säilimist,“ ütles Oxford Economicsi juhtivtoimetaja John Reiners. Eesti Õlletootjate Liidu tegevjuht Peeter Võrk tõi välja, et salaturgu õlle puhul tavamõistes sisuliselt ei ole, kuid seoses valede aktsiisiotsustega on tekkinud piirikaubandus Lätiga. „Viimase kahe aasta jooksul on piirikaubandus kiiresti organiseerunud ning eeldatavasti toimub mahukas alkoholi toomine nii tuttavatele kui ka ärilisel eesmärgil. Seega võib lahja alkoholi salaturuks nimetada eelkõige Lätist toodud odavama kauba võimalikku realiseerimist mõningates toitlustusasutustes, erapidudel, firmapidudel, suvepäevadel ja muudel üritustel. Sellisele tegevusele saab piiri panna väga lihtsalt – langetades aktsiise naabritega võrdsele tasemele. Kõik muud võimalused on üldiselt repressiivse iseloomuga ning ei kaota mittelegaalse tegevuse põhjuseid,“ ütles Võrk. „Viimase nelja aasta aktsiisipoliitika on olnud tormiline. Kuigi kolmandatest riikidest pärit salaviina kogused ei ole kasvanud, on salaturg siiski Läti piirikaubanduse toel jõudsalt laienenud. Lõunapiiri tagant pärit kange alkoholi ja teiste toodete edasimüük on tekitanud arvestatava hämara turuosa, millelt Eesti riigikassasse makse ei laeku. Seepärast tervitame valitsuse plaani alandada alkoholiaktsiisi 25% võrra. Sellel muudatusel on potentsiaali vähendada samaaegselt nii kolmandatest riikidest (Venemaa, Ukraina jmt) kui ka Lätist pärit alkoholi maksustamata müüki Eestis,“ ütles Altia Eesti juht Imre Avalo. „Tubaka valdkonnas on sigarettide salaturg juba päris hästi kontrolli all, kuid tarbijad eelistavad üha rohkem sigarettidest vähemkahjulikke alternatiivseid tubakatooteid, sealhulgas ka kuumutatavaid tubakatooteid. Erinevalt Euroopa Liidu teistest riikidest on kuumutatud tooted Eestis veel reguleerimata, mistõttu siin neid ei saa ametlikult osta. Et Eesti tarbija ei viiks ka nende toodete aktsiisi Läti riigieelarvesse, vajame Eestis ka korrektset regulatsiooni,“ ütles Philip Morris Eesti OÜ välissuhete juht Maris Leemets. E-sigareti kaupmeeste liidu juhatuse liige Rene Suburg kirjeldas, et e-sigareti vedelikele kehtestatud ülemäära kõrge aktsiis on kaasa toonud salaturu ja piirikaubanduse kasvu. „E-sigarettidel kui vähemalt 95% ohutumal alternatiivile ei ole aktsiisi kehtestamine põhjendatud. Kui teisiti ei saa, siis peaks e-sigareti vedelike aktsiis olema vähemalt 95% madalam kui tubakaaktsiis. Ebaõiglaselt kõrge aktsiisi tõttu on tekkinud olukord, kus mustal turul kaubeldakse tundmatu kraamiga, mida müüakse ka alaealistele. Tihtipeale on alaealised ise ka müüjad. Suure aktsiisimäära erinevuse tõttu on e-sigarettidest saanud ka oluline piirikaubanduse artikkel. Alates 1. juulist, mil Eestis keelatakse ära maitsestatud e-sigareti vedelike müümine, on oodata e-sigarettide salaturu ja piirikaubanduse tohutut kasvu. Tulemuseks on maksukadu ja olulise osa inimeste naasmine kahjuliku suitsetamise juurde,“ ütles Rene Suburg.
