Järgmine koolitus: 30.09.2020 - Tallinn - Sügiskonverents 2020 registreeri / loe lähemalt

Rubriik: EML teated

Valitsus toetab eriolukorras Eesti tööinimesi ja majandust vähemalt 2 miljardi euroga

Rubriik: EML

Tallinn, Stenbocki maja, 19. märts 2020 – Koroonaviiruse leviku ja selle tõkestamisega kaasneb väga suur mõju majandusele, seoses sellega kiitis valitsus täna Eesti tööinimeste ja ettevõtete olukorra leevendamiseks heaks majanduslike meetmete paketi. Planeeritud meetmete pakett on vähemalt 2 miljardit eurot. Lisaks sai rahandusminister ülesande alustada tänavuse lisaeelarve väljatöötamist.

Loe edasi

Kuidas hakkab ettevõtteid aitama Kredex?

Rubriik: EML

Koroonaviiruse jätkuv levik on tinginud Eesti ettevõtete majandustegevuses tõsiseid tõrkeid. Nende mõjude leevendamiseks kavandab riiklik finantseerimisasutus Kredex täiendavaid meetmeid, mis on suunatud Eesti ettevõtete abistamisele. Meetmete paketid töötatakse välja vastavalt kriisi kulgemise erinevatele võimalikele stsenaariumitele ja järgmisel nädalal ollakse valmis rakendama neist esimesi. Hetkel töötatakse välja täpsemaid tingimusi, mis avaldatakse jooksvalt.

Loe edasi

Maksu- ja Tolliameti teavitustegevusest – riigikogu liikme küsimus ja rahandusministri vastus

Rubriik: EML

MTA saatis jaanuari lõpus e-kirja enam kui 5000 inimesele ning tegid ettepaneku tuludeklaratsiooni parandada ja tulumaksu maksta. Kahjuks jäetakse aga märkimata oluline „pisiasi“, et enamikult tehingutest ei ole seaduse järgi tulumaksu siiski vaja tasuda, ning MTA on teavitused välja saatnud huupi tulistamise printsiibil.Loe lähemalt riigikogu liikme küsimustLoe lähemalt rahandusministri vastustTutvu lähemalt ka õngitsuskirjaga

Loe edasi

Hoiatus: MTA saadab õngitsuskirju

Rubriik: EML

MTA on alustanud uut kampaaniat ja võtnud sihikule Eesti elanikud, kes on eelmiste aastate jooksul „kahtlaselt“ palju kinnisvaratehinguid teinud. MTA pressiteate kohaselt saatsid nad jaanuari lõpus e-kirja enam kui 5000 inimesele ning tegid ettepaneku tuludeklaratsiooni parandada ja tulumaksu maksta. Kahjuks jäetakse aga märkimata oluline „pisiasi“, et enamikult tehingutest ei ole seaduse järgi tulumaksu siiski vaja tasuda, ning MTA on teavitused välja saatnud huupi tulistamise printsiibil.

Loe edasi

Ettepanek likvideerida töötukassa

Rubriik: EML

Sotsiaalministeerium saatis 2020. aasta jaanuarikuu lõpus huvigruppidele arvamuse avaldamiseks Töötuskindlustuse seaduse ja tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK, eelnõude infosüsteemi link: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f580df2f-4096-4828-9849-bbc859af99a6#TyHGsaPR). Maksumaksjate liit esitas arvamuse, millega tegi ettepaneku töötukassa senisel kujul likvideerida ja töötuskindlustusmakse kaotada.VTK-s on analüüsitud kehtiva töötuskindlustuse süsteemi puudusi. Ühe olulise „puudusena“ tuuakse välja, et töötushüvitiste süsteem ei laiene tervele reale isikutele, kuna nendele tehtud väljamaksed ei ole töötuskindlustusmakse objektiks (nt juhatuse liikmed, FIE-d, KOV-i volikogu liikmed).Väljavõte VTK-st: Seega, kui laiendada töötuskindlustusega hõlmatute ringi uute hõiveliikide järgi, lisanduks töötuskindlustuse süsteemi ligikaudu 13 500 juhatuse liikme tasu saajat, 8 600 FIE-t, 1000 kohaliku omavalitsuse volikogu liiget, 300 kõrgemat riigiametnikku ja 200 aktiivset ettevõtluskonto kasutajat vanuses kuni 62 aastat (arvestatud vaid isikuid, kes hetkel muu hõive alusel pole kindlustatud). Kokku lisanduks töötuskindlustuse süsteemi uusi isikuid umbes 23 600. Edasi märgitakse VTK-s, et kavandatud muudatuse tulemusena tekiks kõigil, kes saavad sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, kohustus tasuda töötuskindlustusmakset. Maksumaksjate liit leiab, et töötuskindlustusmakse iseseisva sundkindlustusena ei ole nii laia maksuobjekti puhul enam otstarbekas. Sellisel juhul maksustataks töötuskindlustusmaksega peaaegu kõik väljamaksed, mis sotsiaalmaksugagi. Palju otstarbekam oleks lihtsalt tõsta veidi sotsiaalmaksu. Kui palju täpselt sotsiaalmaks peaks tõusma, jääb poliitikute otsustada.EML on varemgi tähelepanu juhtinud, et kui töötuskindlustuse algsest eesmärgist liiga palju kõrvale kaldutakse, siis ei ole enam mõtet eraldi kindlustusmakset koguda vaid võiks kaaluda mõne muu maksu tõstmist, sest see annaks inimestele ausama pildi Eesti tööjõu tegelikust maksukoormusest. Näiteks oma 16.10.2014 kirjas Riigikogu sotsiaalkomisjonile:Alates töötuskindlustuse seaduse kehtimahakkamisest on töötukassale lisatud mitmeid uusi ülesandeid ning eelnõu lisab neid veelgi. Selle tulemusena on töötuskindlustus kaugenenud väga palju sellest algsest eesmärgist, milleks töötukassa loodi ja töötuskindlustusmakse kehtestati. Maksumaksjate suhtes ei ole selline käitumine aus, kui algselt ühel kindlal eesmärgil kogutud raha hakatakse hiljem kasutama hoopis muul otstarbel. Seetõttu leiame, et töötuskindlustusmaksed iseseisva sundkindlustuse makse liigina on kaotanud oma mõtte ja otstarbe ning see ainult killustab ja hägustab Eesti maksusüsteemi. Teeme ettepaneku kaotada töötuskindlustusmaksed ning tõsta vastavalt tulumaksu või sotsiaalmaksu määra. See annaks ka töötajatele ja tööandjatele ausama pildi Eesti tööjõu tegelikust maksukoormusest.

Loe edasi

Tagastatava tulumaksu saab heategevuseks annetada

Rubriik: EML

Sel aastal saab riigilt tagasisaadava tulumaksu e-maksuametis hõlpsalt annetada tulumaksusoodustusega isikute nimekirja kantud ühingule või usulisele ühendusele. Annetada saab kuni kolmele saajale ning ükski annetus ei tohi olla väiksem kui 1 euro.Annetada võib kogu tagasisaadava tulumaksu summa või osaliselt. Osalise annetuse korral saab inimene ülejäänud osa lasta kanda pangakontole ja/või jätta osa oma ettemaksukontole.Lisainfo maksuameti lehel: https://www.emta.ee/et/eraklient/tulu-deklareerimine/2019-aasta-tuludeklaratsiooni-esitamineTulumaksusoodustusega isikute nimekiri on samuti avaldatud maksuameti kodulehel: https://www.emta.ee/et/ariklient/registreerimine-ettevotlus/mittetulundusuhingule-sihtasutusele#tulumaksusoodustusega-nimekiri

Loe edasi

Maksumaksjate liit jätab 2019. aasta maksumaksja sõbra ja vaenlase tiitlid välja kuulutamata

Rubriik: EML pressiteade

Eesti Maksumaksjate Liidu pressiteade14.02.2020 Eesti Maksumaksjate Liit kuulutab igal aastal välja maksumaksja sõbra ja maksumaksja vaenlase tiitlite saajad. Maksumaksja sõbra tiitel antakse isikule, kes on aasta jooksul oma tegude või sõnadega avaldanud kõige positiivsemat mõju maksumaksja õigustele, teadlikkusele ja rahakotile. Maksumaksja vaenlase tiitel antakse isikule, kelle sõna ja tegu või tegevusetus on aasta jooksul muserdanud maksumaksjat ja laastanud tema rahakotti. EML juhatus otsustas sel aastal kumbagi tiitlit mitte välja anda ning soovitab igal maksumaksjal ise valida oma sõber ja vaenlane. Kuna pärast viimaseid Riigikogu valimisi on poliitikamaastikul tekkinud väga palju teravaid väljaütlemisi, solvumisi ja vabandamisi, siis tekitaks ükskõik kellele maksumaksja sõbra või vaenlase tiitli andmine asjatuid pingeid ning võib takistada maksumaksjate liidul oma eesmärkide teostamist. Lisaks tuleb märkida, et kuna EML juhatuse liige Lasse Lehis tegutseb praegu rahandusministri nõunikuna, on liidul olemas palju efektiivsem kanal riigi rahanduspoliitikas osalemiseks kui avalikkusele suunatud tiitlikonkurss. 2018. aastal maksumaksja sõbra tiitli sai protestiaktsiooni „Maksud sõidavad Lätti“ korraldaja Taavi Leppik. Eesti Vabariigi 100. aastapäeval sõitsid tuhanded maksumaksjad kolonnis üle Läti piiri, et protesteerida Eesti aktsiisipoliitika vastu. Tänaseks oleme tunnistajaks sellele, et protest on vilja kandnud ja aktsiisipoliitikas tehtud viga on parandatud. EML loodab, et valitsus suudab kinni pidada maksurahu lubadusest ning leiab võimalusi aktsiisilangetusteks ka energiatoodetele. Maksumaksja vaenlase tiitli said Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa selle eest, et et kavandasid nimevahetust, soovides ennast nimetada tervisekassaks ja töökassaks. Esialgse prognoosi kohaselt oleks nimevahetuste hinnaks kujunenud pea miljon eurot. Kuna „kassad“ on taas oma nimevahetuse soovi ellu äratanud, siis on igati paslik neile antud tiitli kehtivust aasta võrra pikendada. Varasemate aastate tiitlisaajaid vt siit. Eesti Maksumaksjate Liit on 1995. aastal loodud mittetulundusühing, mis kaitseb maksumaksjate huve ja õigusi, taotleb optimaalset maksukoormust ning jälgib kogutud maksuraha efektiivset kasutamist. Maksumaksjate liit nõustab ja koolitab oma liikmeid maksuõiguse küsimustes ning annab välja ajakirja „MaksuMaksja“ ja maksualaseid raamatuid. Liit ühendab üle 2000 liikme. Liidu tegevust finantseeritakse täies ulatuses liikmemaksudest ning kaupade ja teenuste müügist saadud tulust. EML ei küsi ega saa toetusi riigieelarvest või eurofondidest. Lisateave:Kristen Teder, telefon +372 56968257E-mail: kristen@maksumaksjad.ee Eesti Maksumaksjate Liitwww.maksumaksjad.ee

Loe edasi

Kogumispensioni teise samba ümberkorraldused

Rubriik: EML

Valitsus plaanib muuta seni kohustusliku teise samba vabatahtlikuks.

  • Muudatuste jõustudes ei ole vajalik kohe midagi teha – kõik, kes tahavad, võivad rahulikult teise sambasse kogumist jätkata.
  • Lisaks tuleb juurde rida uusi valikuid: kogumist võib jätkata pensioni investeerimiskontol, liituda võivad ka varem kui 1983 sündinud.
  • Vajaduse korral saab peatada samba sissemaksed ja ka sambast lahkuda.
  • Suurema vabadusega kaasneb inimesel vastutus läbi mõelda, kuidas endale pensioniks väärikas sissetulek tagada.
Loe edasi

Maksumaksjate liit ootab 2019. aasta maksumaksja sõbra ja vaenlase nominente

Rubriik: EML

Eesti Maksumaksjate Liit kuulutab igal aastal välja maksumaksja sõbra ja maksumaksja vaenlase tiitlite saajad.Maksumaksja sõbra tiitel antakse isikule, kes on aasta jooksul oma tegude või sõnadega avaldanud kõige positiivsemat mõju maksumaksja õigustele, teadlikkusele ja rahakotile. Maksumaksja vaenlase tiitel antakse isikule, kelle sõna ja tegu või tegevusetus on aasta jooksul muserdanud maksumaksjat ja laastanud tema rahakotti.Ootame kõigilt huvilistelt ettepanekuid 2019. aasta sõbra ja vaenlase tiitli saajate kohta SIIN. Teretulnud on ka ettepanekud täiendvaate tiitlite andmiseks või mõne olulise sündmuse muul moel äramärkimiseks.Maksumaksja sõbra ja vaenlase tiitli saajad kuulutatakse välja 14. veebruaril 2020 Tallinnas Hestia Hotel Europa (Paadi 5) konverentsiruumis Põhja-Euroopa. Varasemate aastate tiitlisaajaid vt SIIT.

Loe edasi

Eraisikust tööandja maksukohustused

Rubriik: EML

Kuidas tuleb arvestada makse kahe eraisiku vahelise käsunduslepingu tasudelt? Lasse Lehis, EML juhatuse liige Rahandusministri eilne repliik „töömees Urmasest“ Riigikogus kogumispensioni reformi arutelul on ületanud uudisekünnise. Sellega seoses selgitan pisut, kuidas peaks seaduse järgi toimuma maksude tasumine, kui üks füüsiline isik osutab teenust teisele füüsilisele isikule ning kumbki neist ei ole FIE. Tulumaksu kinnipidamist reguleerivad tulumaksuseaduse § 40 ja 41. TuMS § 40 lg 1 annab loetelu isikutest, kes on kohustatud väljamaksetelt tulumaksu kinni pidama ning § 41 sisaldab loetelu väljamakse liikidest. Tulumaksu kinnipidajate hulgas on ära nimetatud ka füüsilisest isikust ettevõtja või tööandja, kuid § 40 lg 3 täpsustab, et füüsilisest isikust tööandja (kes ei ole registreeritud FIE-na) on kohustatud pidama tulumaksu kinni ainult § 41 punktides 1 ja 2 nimetatud väljamaksetelt, see tähendab töölepingu alusel makstud tasudelt. Töövõtulepingu ja käsunduslepingu alusel makstavad tasud on nimetatud § 41 punktis 3, mis tähendab et nendelt tasudelt eraisikust klient tulumaksu kinni pidama ei pea. Tulu saaja peab saadud tasud ise deklareerima. Tunnistan ausalt üles, et need tulumaksuseaduse sätted olen ma ise 20 aastat kirjutanud. Olgugi, et ei tundnud sel ajal Urmast ega Martinit. Seega usun olevat ka õige inimene selgitama, miks seadus teeb vahet töölepingul ja võlaõiguslikel lepingutel. Põhjuseks ongi nende lepingute oluliselt erinev iseloom. Töölepinguline suhe on alluvussuhe. Tööandja määrab tööaja ja töökoha ning annab jooksvalt tööülesandeid. Tööandja peab varustama töötaja töövahenditega ning vastutama tööohutuse eeskirjade täitmise eest. Sellises situatsioonis on oluline tagada töötaja õiguste kaitse ning muuhulgas maksude tasumisega kaasnevad sotsiaalsed tagatised. Sellest tulenevalt ongi seadusandja töölepingu puhul ette näinud, et ka füüsilisest isikust tööandja (isegi kui ta ei ole FIE, vaid palkab omale näiteks koduabilise) peab täitma kõiki tööandja kohustusi samamoodi nagu juriidilised isikud või riigiasutused. See hõlmab ka maksude deklareerimise ja tasumise kohustust. Käsunduslepingu pooled on võrdsed. Käsundi täitja teeb tööd iseseisvalt ning võib ka enda asemele palgata kellegi teise. Kui töölepingu puhul on riik kehtestanud näiteks tööaja nõuded ja miinimumpalga, siis töövõtu ja käsunduslepingu puhul võib olla tegu nii ühekordse 1-eurose tehinguga kui miljonitesse eurodesse ulatuva mitmeaastase projektiga. Seaduse sätted on mõlemi juhtumi jaoks samad. Võlaõiguslik leping on praktikas väga laia rakendusalaga. Siia kuuluvad ettevõtluse raames tehtavad tehingud (töövõtjaks või käsundi täitjaks võib olla ju ka juriidiline isik), nii-öelda haltuuraotsad (kus inimene käib pärast tööaega omale lisatulu teenimas remonditööga, puude lõhkumisega, muru niitmisega jne), aga ka pereliikmete või sõprade vahelised tehingud ja kõige lõpuks ka täiesti tasuta tehtav töö (näiteks vabatahtlikud mittetulundusühingus). Tasu võib olla mitterahalises vormis (näiteks talguliste toitlustamine) või toimuda vahetuskaubana (naine keedab suppi, mees peseb nõusid). Nõuda kõikide eespool toodud näidete puhul tulumaksu kinnipidamist oleks pehmelt öeldes ebamõistlik, peenes juriidilises keeles väljendatuna „maksukohustuse täitmine tekitaks liigset halduskoormust, mille kulu oleks suurem laekuvast maksutulust“. Kui veelgi kõrgema juriidilise kaarega tõmmata, siis tuleneb sellise erandi tegemine põhiseaduse §-st 11, mille kohaselt peavad õiguste ja vabaduste piirangud olema „demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust“. Aga kas sotsiaalmaksu puhul peaks olema midagi teisiti? Kindlasti mitte. Kuna tulumaksu ja sotsiaalmaksu deklareeritakse samal deklaratsioonil (TSD), siis oleks üsna absurdne väita, et näiteks 2-euroselt jootrahalt tulumaksu maksta on keerukas ja koormav, aga sotsiaalmaksu deklareerida ja maksta ei ole üldse mingi probleem. Minu teada ongi siiamaani seadusest niimoodi aru saadud. Kui nõuda siiski sotsiaalmaksu deklareerimist ja tasumist, muutub tulumaksuseadusse kirjutatud erand mõttetuks. Kui selgubki, et sotsiaalmaksuseadus on lohakalt kirjutatud, siis tuleb mõistuspärase tõlgenduseni jõudmiseks võtta appi seesama juba tsiteeritud põhiseadus. Kokkuvõtteks. Kui üks füüsiline isik osutab teenust teisele füüsilisele isikule ning see tegevus on püsivat laadi ja toimub tulu teenimise eesmärgi, siis peab see inimene kas registreerima ennast füüsilisest isikust ettevõtjaks või avama pangas ettevõtluskonto, mis annab võimaluse maksta kõik seadusega ettenähtud maksud. Kui tegu on üksikute tehingutega, siis oleks mõistlik leppida teadmisega, et „valge“ ja „musta“ maailma vahele jääb ka õhuke „hall“ tsoon, kust maksude kogumiseks ei ole mingit teoreetilist õigustust ega praktilist vajadust. Isegi Urmase ja Martini puhul. Väljavõte Riigikogu stenogrammist 02.12.2019: Madis Milling Suur tänu, härra istungi juhataja! Austatud minister, te olete täna korduvalt toonitanud sõna “valikuvabadus”. Jaa, nõus, igasuguse vabadusega kaasneb aga vastutus. Eestis on väga palju inimesi, kelle kohta saab öelda, et nad on finantsilise riskikäitumisega inimesed, inimesed, kes elavad üle oma võimete, kes on mässinud ennast kiirlaenuvõlgadesse. Ja suure tõenäosusega on just nemad need, kes võtavad teise samba raha välja ja kulutavad selle kohe ära. Ja sellest tulenevalt on pensioniikka jõudes nemad need, kes, käsi pikalt õieli, ootavad riigilt erinevaid toimetulekutoetusi. Mitte miski ei veena mind selles, et just nendest inimestest saavad üleöö edukad investorid. Millel põhineb teie ja valitsuse usk, et need inimesed hakkavad targalt käituma ja oma teisest sambast väljavõetud raha investeerima? Aitäh! Rahandusminister Martin Helme Ei, meie ei väida, et inimesed, kes on, ma ei tea, kasiinosõltlased või narkomaanid, et nendest saavad head investorid. Sellist väidet, ma arvan, ei ole kuskil keegi teinud. Me räägime ikkagi sellest ühiskonna valdavast enamusest, kes käituvad vastutustundlikult, nad teevad tööd, näevad vaeva, planeerivad oma tulevikku ja tahavad selle tuleviku planeerimisel saada suuremat otsustust ja suuremat vabadust. Vabadus ja otsustus peavad käima käsikäes. Ma ehitasin maal maja ja siis kutsusin sinna appi endale aeg-ajalt ühte töömeest nimega Urmas. Urmas oli selline mees, kes minu meelest ei ole päevagi töötanud niimoodi, et tal oleks maksud makstud, ja keda absoluutselt ei huvita, mis ta pensioni..st saab. Kui ta 3–4 päeva oli töötanud, siis ta läks juba sõpradega kuhugile seda oma ränka tööd kuidagi lõõgastama. Loomulikult, kui ta siis lõpuks pensioniikka jääb, hakkab ta saama seda kõige väiksemat, kõige vaevasemat pensionit, aga ta on eluaeg harjunud piskuga läbi ajama. Küsimus ju selles asendusmääras ja küsimus kõiges selles, mida me teeme nende inimestega, kes ise oma tuleviku peale ei mõtle – mis me nendega ikka teeme, teeme täpselt seda, mis me tänasel päeval teeme: nälga ei lase surra, noh. Aitäh!

Loe edasi

Tulumaks heategevuseks

Rubriik: EML

Maksu- ja Tolliamet (MTA) on teatanud, et plaanib tulevast aastast pakkuda eraisikutele enammakstud tulumaksu tagastamise korral uut võimalust. Nimelt saaks elektroonse tuludeklaratsiooni esitajad tulumaksu tagastamisel soovi korral kanda tagastatava maksusumma kohe annetusena mõne enda poolt valitud mittetulundusühingu, sihtasutuse või usulise ühenduse pangakontole. Selleks peab ühing maksuametile oma andmed esitama, et amet saaks koostada nimekirja, milles olevatele ühingutele saavad inimesed tulumaksutagastuse korral automaatse annetuse teha.

Loe edasi