Euroopa rohekokkulepe hakkab aina rohkem reaalsust kujundama. Energiatõhususe alaseid muutusi nõutakse nii vanu hooneid soetavatelt värsketelt majavaldajatelt kui ka ärikinnisvara omanikelt, kes tahavad ruume välja rentida – kui vastavat energiatähist pole, jäävad plaanid katki.

Aastast 2050 on meile maalitud pilt kui millestki maagiliselt suurest. Euroopa Liit tahab selleks ajaks muutuda eeskujulikuks moraalimajakaks ning saavutada kliimaneutraalsuse ja luua keskkonnasõbraliku majanduse. See on siht, mis puudutab ka miinimumnõudeid hoonete osas: majad peavad pehmelt öeldes senisest paremini sooja kinni hoidma.

„Kui võtame G-klassi hooned, siis nende energiakulu võib-olla kümme korda suurem kui tänapäeval ehitatava uue A-klassi hoone oma,“ räägib Tallinna tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor professor Jarek Kurnitski kõige energiasäästlikumate ja -kulukamate ehitiste 180kraadisest erinevusest.