Prognoosid on näidanud, et tänase kuluprofiiliga jätkates ei ole ravikindlustus pikaajaliselt jätkusuutlik. Vaatamata sellele, et valimisplatvormides on palju lubadusi, mis vähendaksid eelarvetasakaalu juba lähiaastatel, ei käsitle ükski erakond ravikindlustuse finantsseisu tervikuna pikas perspektiivis. Praxis vaatles valimislubadusi tervishoius ning andis hinnangu lubaduste rahalistele mõjudele. Tervishoiu valimislubadusi käsitlevas teemapaberis vaadeldi, kas erakondade lubadused mõtlevad juba praegu tulevikuküsimustele, mis puudutavad nii rahastamist, teenusevõrku kui ka meditsiinipersonali.
Tervishoiu valimislubadusi käsitleva teemapaberi üks autor, Praxise analüütik Priit Kruus, tõi välja, et mitmed lubadused tähendaksid Haigekassa eelarvele kas kulude suurenemist või tulude vähenemist.
Näiteks sooviksid mitmed erakonnad sotsiaalmaksu erineval viisil vähendada. Kuna aga Haigekassa eelarve sõltub sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa laekumisest ehk töötavate inimeste arvust, nende palkade tasemest ja maksumäärast, on kõik sotsiaalmaksu puudutavad muudatused olulise mõjuga ravikindlustuse eelarvele. Mõnedel juhtudel võib vahetu mõju küündida mitmekümne miljoni euroni. Vaatamata sellele, et valimisplatvormides on palju lubadusi, mis mõjutaksid ravikindlustuse eelarvet lühiajaliselt, ei käsitle ükski erakond Haigekassa finantsseisu tervikuna pikas perspektiivis.
Mitmed lubadused aga tähendaksid eelarvekulude kasvu juba lähiaastatel – näiteks ravikindlustuse laiendamine või hambaravi hüvitamine. Hambaravis oli inimeste omaosalus Tervise Arengu Instituudi hinnangul 2013. aastal üle 60 miljoni euro. Hambaravi kättesaadavuse parandamine tähendaks seega teatud osa selle kulu katmist.
Erakonnad pakuvadki välja erinevaid lahendusi – piirmäärani hüvitamine või kindlustamine ja seda erinevatele elanikkonnagruppidele. Kruus selgitab, et „ühelt poolt võivad täiendavad investeeringud inimeste tervisesse ja ravi kättesaadavusse inimesi tööjõuturule tagasi tuua ja nii panustada ravikindlustuse tulude ja muude maksutulude laekumisse, teisalt mõjutavad lubadused vahetult Haigekassa eelarvet. Seega on küsimusekoht, kas ja kuidas kavatsetakse uute lubaduste finantseerimiseks Haigekassasse raha juurde tuua või vähendatakse nende arvelt mõnda olemasolevat kulurida?“ Mitmed erakonnad rõhutavad oma programmides ka investeeringuvajadusi tervishoidu. Investeeringud teenuste taristusse, kvaliteedisüsteemi või infosüsteemide arengusse võivad suurendada tervishoiuteenuse osutamise efektiivsust või parandada ravitulemusi, kuid need tulemused realiseeruvad enamasti aastate jooksul.
Kruus märgib, et „tervishoiusüsteemi pikaajaline tõhus toimimine eeldab kogu süsteemi tulevikuväljavaadete osas visiooni omamist ning arengute eesmärgistatud ja oskuslikku juhtimist“. Samuti peaks Kruusi sõnul ette nägema, et võetud kohustused ning väljaarendatud taristu on optimaalne ning seda on võimalik ära katta nii rahastamise kui ka personaliga. Praxis jälgib Riigikogu valimistega seonduvat debatti ning vaatleb täisnimekirjadega valimistel osalevate erakondade valimislubadusi. Kasutatakse erakondade poolt avaldatud materjale ning võimalusel hinnatakse ka lubaduste kulukust.
Hinnangute eesmärk ei ole erakondi reastada, vaid edendada avalikku arutelu olulistel Eesti tulevikku puudutavatel teemadel. Samuti aidatakse valijal mõtestada konkreetseid lubadusi ning küsida küsimusi valikute põhjendamiseks. Taustapaber tervishoiust on kättesaadav siin: http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2015/01/Teemapaber-tervishoiust.pdf