Lauri Linnamäe kirjutab Postimehes, et nüüdset ja viie aasta tagust eelarvet võrreldes selgub, et praeguse peaministri ametiajal on Eesti tallanud kahte rada korraga – ühelt poolt järjest makse alandanud, teisalt heaoluühiskondade eeskujul üha suuremaid sotsiaalkulutusi teinud.

Õhukesel riigil, mis kõige tavapärasemas seletuses tähendab madalaid makse, vähest regulatsiooni ning väikest, kuid efektiivset avalikku sektorit, on omad suured eelised. Igapäevaelu toimiks ilma suurema bürokraatiata, riik kooriks inimesi maksudega vaid õige tagasihoidlikult, inimesed ise panustaks aga enam nii vanaduspõlve kui tervise kindlustamisse. Kui Reformierakonna juhitud koalitsioonid on purjetanud tulumaksu langetamise ja õhukese riigi loosungite all, siis kiretud numbrid tõestavad, et tegelikult on Eesti üritanud külluseaastail õngitseda vaid parimaid palu mõlemast korvist. Üksikisiku tulumaks on langenud kunagiselt 26 protsendilt 21-le, ettevõtjaid rõõmustab aga reinvesteeritud tulu maksuvabastus.

Aktsiisimaksud tõusid mullu küll järsult, kuid selle eesmärk polnud ideoloogiline, vaid vägagi maine – tõsta aktsiisid Euroopa Liidu nõutud tasemele ühekorraga, et mitte sujuva tõusuga mitu aastat inflatsiooni tagant kütta. Loe täpsemalt: http://www.e24.ee/?id=115559 Loe ka PM juhtkirja: „Võitjad ja kaotajad“: http://www.postimees.ee/?id=115548