Maksu- ja Tolliameti andmetel oli I kvartali keskmine väljamakse 703 eurot kuus

Maksu- ja Tolliameti andmetel oli I kvartali keskmine väljamakse 703 eurot kuus

Rubriik: MTA

Esimese kvartali jooksul töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku üle 1 miljardi (1 081 592 299) euro (16 923 242 066 krooni) ja seda maksti 513 066 inimesele. Keskmine brutoväljamakse töötaja kohta oli seega 703 eurot (10 995 krooni) kuus.

2010. aasta IV kvartali jooksul töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku üle 1,1 miljardi (1 163 361 155) euro ehk 18 miljardit (18 202 646 649) krooni ja seda maksti 524 134 inimesele. Keskmine brutoväljamakse töötaja kohta oli seega 739,84 eurot (11 576 krooni) kuus.I kvartali mediaanväljamakse oli 553 eurot (8659 krooni) kuus. See tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.Võrrelduna 2010. aasta I kvartaliga on keskmine väljamakse töötaja kohta 2011. aasta I kvartalis suurenenud. 2010. aasta I kvartalis oli see 682 eurot (10 674 krooni) kuus.2010. aasta I kvartalis tehti väljamakseid kokku 502 042 inimesele ja väljamaksete summa oli kokku 1 027 461 851 eurot (16 076 284 604 krooni). Mediaanväljamakse oli 2010. aasta I kvartalis 541 eurot (8467 krooni) kuus.2010. aasta kohta tervikuna oli väljamaksete summa üle 68 miljardi (68 794 578 711) krooni ja seda maksti 605 991 inimesele. Kuu keskmine brutoväljamakse (aasta kohta) oli 9460 krooni (604,60 eurot) ja mediaan (aasta kohta) 7337 krooni (468,92 eurot).Maksu- ja Tolliameti kvartaalsete väljamaksete statistikas sisalduvad palk ja muud tulumaksuga maksustatavad tulud, mida tööandjad deklareerivad tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodiga 01. Siia hulka ei kuulu koondamishüvitised.Oluline on tähele panna, et Statistikaameti (SA) ja MTA andmed ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:1. tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega. 2. ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest 2 korda suurema väljamakse. 3. töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik isikud, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 01), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.MTA pressiteade: http://www.emta.ee/index.php?id=30215&tpl=1026