Vähemalt tsiviilkohtumenetlus eeldab pettuse ohvri enda olulist initsiatiivi laenuandja nõudele vastu vaidlemisel ja tõendite esitamisel. Vastasel juhul võib kohus lugeda laenulepingu poolte vahel kehtivaks, kirjutab Indrek Parrest.
Viimastel kuudel on palju räägitud erinevatest digitaalse tuvastamisega seotud petuskeemidest finantssektoris ning kelmide ohvriteks langenud inimeste võimalustest enda õigusi kaitsta, muuhulgas tsiviilkohtumenetluses.
Riigikohus ei ole tsiviilasjades tehtud lahendites seni selliste pettuste õiguslikke järelmeid veel üksikasjalikult käsitlenud, kuid Tartu ringkonnakohus on teinud mõned lahendid, millega jätnud pettuse tuvastamisel laenuandjate ja inkassofirmade nõuded rahuldamata. Arvestades nende lahendite kohta avaldatud arvamusi (nt "Kärt Pormeister: laenuskämmidest ja paragrahvidest") vajavad kohtu õiguslikud lähtekohad siiski mõningast täiendavat selgitamist.
Loe lähemalt:https://www.err.ee/1609965308/indrek-parrest-toendatud-pettus-jatab-laenunoude-rahuldamata
Juurdepääsetavus