Järgmine koolitus: 11.10.2022 - Tallinn - Sügiskonverents 2022 Registreeri / loe lähemalt

Eesti tulevik: tööjõumaksude ja hääbunud ekspordi maa

Eesti tulevik: tööjõumaksude ja hääbunud ekspordi maa

Rubriik: Äripäev

Jaan Pillesaar, ASi Helmes nõukogu esimees, kirjutav Äripäeva arvamusküljel, et riskikapitalistina näeb ta pidevalt start-up ettevõtteid, mis külastavad investoreid raha tõstmise huviga. Viimasest paarist aastast ei mäleta ma ühtegi potentsiaaliga ettevõtte alustamise ideed, kus oleks planeeritud pikemat toimetamist Eestis. Mitte ühtegi.

Miks see nii on? Sellest arusaamiseks tuleb käituda nagu ettevõtja, kes rahvusvahelise äri tegemiseks asukohariike valib. Ettevõtjal ei ole vaja kuigi kaua uurida. Üsna kohe selgub, et Eesti riigi “pakkumine” eksportida soovivatele ettevõtjatele on täiesti konkurentsivõimetu. Sisuliselt on ta selline: teie võtke riske ja looge töökohti. Olenemata sellest, kas teie äri tuleb välja või mitte, küsime meie teilt selle toreda “võimaluse” eest esimesest päevast alates 73,2 protsenti iga loodud töökoha pealt erinevaid makse. Arvutage ise: üksikisiku tulumaks 21/79 netosummast, kohustuslik kogumispension 2 protsenti, lisandub sotsiaalmaks 33 protsenti ja töötuskindlustus, mis tõuseb kohe 1,5 protsendi peale. Kui töötaja netopalk on 10 000 krooni, siis selle pealt tuleb riigile loovutada üle kuue tuhande krooni. Seda on väga palju. Ükski teine maksuliik Eesti Vabariigis ei ole ligilähedaseltki nii kõrge, rääkimata tööjõumaksudest konkurentriikides. Töökohtade sellise ülemaksustamise tulemused on juba mõnda aega näha. Näiteks nimetab Eestis oma põhiliseks sissetulekuallikaks ettevõtlustulu ainult 2 protsenti inimestest. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on see number mitu korda madalam. Riigi eksport on viimase seitsme aasta jooksul kasvanud 1,7 korda aeglasemalt kui SKT tervikuna. Väga kehv tulemus. Loe täpsemalt: http://www.aripaev.ee/4170/arv_kolumn_uus_417001.html