MaksuMaksjas nr 4 Eesti maksupoliitika eripäradest

Seekordne ajakiri heidab pilgu arengutele Eesti maksupoliitikas pärast koalitsioonilepingu sõlmimist ning nähtu paraku ühise nimetaja „aumehelik“ alla ei mahu.

Üheks meelsuse märgiks on kindlasti Eesti Autoomanike Liidu algatatud petitsiooni automaksu kehtestamise vastu. Allkirja saab anda veel kuni augusti lõpuni ka Smart-ID-d kasutades.

EML juhatuse liige Martin Huberg vaatab, kuidas jõudis valitsus tagasi koroonaeelsesse perioodi ehk kehtestas taas haigushüvitise maksmise alates neljandast päevast, kuigi algselt ajutise meetmena mõeldud haigushüvitise maksmine alates teisest päevast oli tegelikult kavas muuta alaliseks. Seega on töötegijatel nüüd üldise maksukoormuse tõusu foonil veel üks koormis juures.

Lisaks annab Huberg ülevaate, millised on Euroopa Liidu maksuhaldurite plaanid äppide vahendusel saadud tuludelt maksuraha kättesaamisega — platvormihaldajatele pannakse vastav teavitamiskohustus ning tulu varjavate kasutajate ja haldajate suhtes hakatakse motiveerivaid meetmeid rakendama.

Euroopa Liidu Nõukogu võttis vastu palkade läbipaistvuse direktiivi, mille eesmärgiks on saavutada olukord, kus naistele ja meestele makstakse võrdväärse töö eest võrdset tasu. See samm toob 2027. aastaks kaasa aruandluskohustuse alates 100 töötajaga ettevõtetele.

EML jurist Hiie Marrandi tutvustab kohtulugu, milles selgub, kust läheb Eesti riigi piir ehk kas Eesti saab karistada oma ametnikku Eesti välissaatkonnas toime pandud väärteo eest.