Aastaaruanne 2021 ja maksud 2022 koolituse salvestus loe lähemalt / osta koolitus

Jurist vastab

MaksuMaksja: 2020 – veebruar (nr 2)

Jurist vastab

Lehekülg: 38
Hiie Marrandi
Veebiväljaandes avaldatud artikkel võib erineda paberväljaande omast (nt viidete ja lisade osas).

Volikiri lepingute sõlmimiseks

Kes saab ettevõtte nimel Eestis lepinguid allkirjastada (tavalised teenustelepingud hankijatega)? Kas see peab olema kindlasti juhatuse liige (kes on ka B-kaardi peal märgitud) või ka volitatud isik? Kas volitus võib sellisel juhul olla lihtkirjalik või peab olema notariaalselt kinnitatud?

Lepingute allkirjastamine on küsimus esindusõigusest. Juhatusel on seadusest tulenev esindusõigus (samuti prokuristil). Kõiki teisi (nt ostujuht, finantsjuht, direktor, tegevjuht vms) saab juhatus volitada tehingute tegemiseks.

Notariaalne volikiri on vajalik kinnisvara võõrandamise tehinguteks. Muudel juhtudel enamasti juhatus ise otsustab, mil viisil volitus anda. Tavaliste teenuslepingute sõlmimiseks võib juhatus anda näiteks digiallkirjastatud volituse. Kuritarvituste vältimiseks on oluline, et volitus ei oleks liiga lai. Volikiri olgu selgepiiriline, et oleks aru saada, keda ja milliste tehingute (lepingute) sõlmimiseks volitatakse. Volikirja võib anda näiteks ühe tehingu jaoks või laia üldvolikirjana, tähtajaliselt või tähtajatult. Vastavalt vajadusele.

Likviidsuse parandamine

Kui Eesti ettevõttel on Soome käibemaksunumber, siis kas selle numbriga saab osta Eestist 0% määraga kaupa? Ettevõte müüb ehituskaupu Soome, Eestisse ja EL-i. Ettevõte soovib, et ei peaks sisendkäibemaksu nii kaua maksuametist tagasi ootama, ja sellega oma likviidsust parandada.

Kui Eestist Soome käibemaksunumbrile kaupu 0% määraga müüakse, peab tegemist olema kauba ühendusesisese käibega. See tähendab, et müüja peab vajadusel maksuhaldurile tõendama, et kaup liikus Eestist välja. Kauba ühendusesisese käibe tingimus on nimelt kauba liikumine teise liikmesriiki (vt KMS § 7 lg 1).

Kui kaup võõrandatakse ühelt Eesti ettevõtjalt teisele Eestis (st kauba valduse üleandmine koos kauba juhusliku hävimise riisikoga on siin), siis ei ole alust 0% määra kasutada, isegi kui ostjal on olemas Soome käibemaksunumber. Sel juhul on selle Eesti ettevõtja edasised käibed maksustatavad vastavalt sellele, kuhu kaup liigub: kui ehituskaup müüakse edasi Eesti ostjatele, on tegu 20% müügikäibega. Kui ostjad on teiste liikmesriikide käibemaksukohustuslased, saab rakendada 0% maksumäära.

Kui sellise likviidsuse parandamisega üle piiri minna, siis on oht, et maksuamet tõlgendab tehingut siseriikliku käibena. See tähendab maksuriski eelkõige müüjale. Kui aga algusest peale on teada, et Soomes toimub edasimüük, siis on muidugi täiesti põhjendatud, et ostul kasutatakse oma Soome käibemaksunumbrit.

Teenuste puhul on tõesti 0%-lise maksumäära kasutamise võimalused laiemad: üldreegel on, et teise riigi ettevõtjale osutatud teenuse saab maksustada 0% määraga. Siseriikliku käibemaksumäära (20%, 9%) kasutamine on pigem erand (nt majutusteenus, üritusele piletite müük).

Ettevõtte töötaja Šveitsis

Eesti tööandja töötaja on Eesti resident. Selgus, et tegelikult elab ta Šveitsis, aga kõik maksud on siiamaani Eestisse registreeritud. 

Siin on mitu lahendust sõltuvalt sellest, kus on töö tegemise koht ja kas isiku residentsus on õigesti määratud.

Kui inimese püsiv elukoht või eluliste huvide keskus (paik, millega inimene isiklikult ja majanduslikult kõige tihedamine seotud on) on Šveitsi nihkunud, siis on ta tõenäoliselt kaotanud oma siinse residentsuse ning ta peaks Maksu- ja Tolliametit sellest teavitama. Sel juhul, kui ta teeb Šveitsis olles tööd ka Eesti tööandjale, tuleb tema töötasult tulumaksu maksta Šveitsis (sotsiaalmaksu kohustus võib tõendi A1 olemasolul jääda ka Eestisse). Kui töö tegemise koht on Eestis või kui tegemist on juhatuse liikmega, siis maksustatakse töötasu jätkuvalt Eestis, kuid tulumaksu kinnipidamisel ei ole enam õigust rakendada maksuvaba tulu.

Kui elu Šveitsis on ajutine (st säilib peamine eluliste huvide keskus Eestis), siis isiku residentsus ei muutu ning kõik maksud laekuvad jätkuvalt Eestisse nii nagu ka Eestis elamise ajal. Seda sõltumata sellest, kus asub töö tegemise koht.

Lähetus välismaalt Eestisse

Välismaal olevad töötajad tulid Eestisse tööandja üritusele. Kas võib maksta päevarahasid?

Päevaraha saab maksta töölähetuse puhul. Kui töölepingus määratud töö tegemise koht asub välismaal, siis on tegemist töölähetusega, kui töötaja tuleb Eestisse tööandja asukohta. Maksuvaba päevaraha saab sel juhul maksta töö tegemise riigis kehtivates määrades (vt TuMS § 13 lg 3 p 11).

Kui inimene elab välismaal, aga tööl käib Eestis, siis ei saa talle maksta päevaraha, aga saab maksuvaba hüvitada sõidupiletid. TuMS § 48 lg 51 kohaselt on maksuvaba muu hulgas ka /—/ tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja transpordiks elu- ja töökoha vahel, kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast. Seadus kohaldub ka siis, kui töötaja elukoht või töökoht asub välismaal, samuti pole oluline, kas töötaja on resident või mitteresident. Oluline on veel silmas pidada, et kui välismaal töötavate inimeste palgatulu maksustatakse välismaal, siis tuleb ka erisoodustuste maksustamise ja maksuvabastuste osas jälgida vastavas riigis kehtivaid reegleid, mis võivad Eesti omadest oluliselt erineda.

Äriühingu kinnisvara müümine osanikule

Eesti ettevõtte, mille omanikud on lätlased, ostsid ettevõttele Lätis kinnisvara ja soovivad selle sama hinnaga müüa edasi omanikule. Kas maksustamise mõttes on midagi, mida selle tehingu puhul silmas pidada?

Saan aru, et Eesti äriühing müüb kinnisvara mitteresidentidele, kes on ühtlasi osanikud (seotud isikud tulumaksuseaduse tähenduses). Kui müüakse edasi sama hinnaga, millega osteti, siis äriühing kahju ei kanna. Aga arvestada tuleb ka TuMS § 50 lg-tes 4-8 siirdehindade sätetega. Nende sätete kohaselt tekib maksurisk ka siis, kui äriühingul jääb kasum saamata, sest tehing seotud isikutega ei toimunud turuhinnas. Probleem võib tekkida siis, kui kinnisvara osteti turuhinnast oluliselt odavamalt — sel juhul peate olema valmis maksuhaldurile selgitama, et äriühing oleks olnud nõus ka täiesti võõrale isikule selle kinnisvara ostuhinnas edasi müüma. Sel juhul oleks teil turvalisem käsitada lepingut komisjonilepinguna, mille sisuks oligi kinnistu ostmine eesmärgil see osanikule edasi müüa. Sel juhul peaks äriühing siiski saama mingi mõistliku komisjonitasu ning kõik tehingutega seotud kulud tuleb hüvitada.

Võimalik, et teil tekib maksurisk Lätis, sest rahvusvahelise maksuõiguse kohaselt on kinnisvara müügist saadud kasumi maksustamise õigus kinnisvara asukoha riigis. Seega peaksite uurima Läti tulumaksuseaduse reegleid mitteresidendist juriidilise isiku kinnisvaraturu maksustamise kohta. Kui seal on mingid erisätted seotud isikutega tehtud tehingu kohta, siis kehtib eeltoodud selgitus üldjoontes ka Läti tulumaksu kohta.