Nagu juba mitmes numbris tavaks saanud, teen ka selles ajakirjas pisikese ülevaate uutest toetustest, mis on seoses majanduskriisiga välja töötatud. Kuna kõige lihtsama ja parema ülevaate saab eelnõude seletuskirjadest, siis tsiteerin ohtralt neid ja muid asjakohaseid allikaid, iseäranis arvestades, et seletuskirjad on vahel päris „kuum kaup“ ja neid tuleb õigelt inimeselt spetsiaalselt küsida. Kel nende järele huvi ja ise ei leia, siis küsige meilt, edastame teile ise.

Kaubandus- ja teenindusettevõtjate rendimaksete toetus

Kaubandus- ja teenindusettevõtjate toetuse[1] väljamaksjaks on, nagu paljude teistegi toetuste puhul, EAS.

Eelnõu seletuskiri selgitab: Rahandusministri määrusega „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust negatiivselt mõjutatud kaubandus- ja teenindusettevõtjate rendimaksete toetus“ kehtestatakse toetuse andmise tingimused kaubandus- või teeninduspinda kasutavatele ettevõtjatele, kelle kaubandus- või teeninduspind asub kaubanduskeskuses, milles peaministri 2020. aasta 24. märtsi korraldusega nr 46 kehtestati isikute liikumisvabaduse piirangud ja viibimiskeeld. Samuti toetatakse väljaspool kaubanduskeskust asuvat laste mängutuba pidavat kaubandus- või teenindusettevõtjat. Korraldusest tulenevalt on suurem osa müügi- ja teeninduspindadest suletud ning käibed on erinevates segmentides kukkunud kuni 90 protsenti. Selleks, et nad siiski suudaksid kriisist väljuda ning edasi tegutseda, kehtestatakse antud meede.

Toetus kohaldub ka väljaspool kaubanduskeskust asuvat laste mängutuba pidavale kaubandus- või teenindusettevõtjale.

Kuna osa asutusi olid avatud ka kaubanduskeskustes ning isegi, kui nad asusid väljaspool neid, ei pruukinud majanduslik mõju olla piisavalt negatiivne või oli isegi positiivne, siis järgnevad käitised on toetuse saajate ringist välja arvatud (määruse § 1 lg 3):

1) toidukauplused;

2) apteegid;

3) pangakontorid;

4) telekommunikatsiooniettevõtete müügikohad;

5) pakiautomaadid;

6) postkontorid.

Toetuse andmise alused ja suurus on reguleeritud määruse §-s 6 järgmiselt:

Taotletava toetuse suurus ühe kaubandus- või teenindusettevõtja käitise kohta on võrdne rendile- või üürileandja (edaspidi rendileandja) poolt lepingujärgsest ühe kuu üüri- või rendisummast (edaspidi rent) tehtud soodustusega või sellest väiksem, kuid mitte rohkem kui 25 protsenti lepingujärgsest ühe kuu rendist, mis kehtis 2020. aasta veebruaris. Käibemaksukohustuslase puhul võetakse toetuse suuruse arvestamisel aluseks rendisumma ilma käibemaksuta.

Taotletava toetuse minimaalne suurus ühe käitise kohta on 100 eurot.

Kui taotlejate nõuetele vastavate taotlustega taotletav kogusumma ületab meetme eelarvet, rahuldatakse iga taotlus samas proportsioonis, nagu meetme eelarve suhtub kvalifitseerunud taotluste kogusummasse.

Tingimusi toetuse saamiseks seatakse ohtralt. Näiteks, määruse § 8 lg 1 punkti 3 kohaselt peab toetuse taotleja vastama järgmisele tingimusele: 2020. aasta märtsi ja aprilli käive summaarselt langes vähemalt 30 protsenti võrreldes 2019. aasta sama perioodi käibega või, kui ettevõtja on tegutsenud vähem kui aasta, siis võrreldes 2020. aasta jaanuari ja veebruari kogukäibega.

Täpsemalt soovitame uurida EAS kaudu.

Erakorraline abi perioodiliste ajakirjandusväljaannete tellijatele edastamise toetamiseks

Toetus on mõeldud perioodiliste ajakirjandusväljaannete kirjastajatele COVID-19 puhangust tingitud päeva- ja/või nädalalehtede, sealhulgas maakonnalehtede tellijatele edastamise kulude, mille katmiseks planeeritud tulud on kirjastajatel oluliselt vähenenud, kompenseerimiseks.[2]

Eelnõu seletuskiri selgitab: Kultuuriministri määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib COVID-19 puhangust tingitud erakorralise abi andmist perioodiliste ajakirjandusväljaannete kirjastajatele, kelle tulud on oluliselt vähenenud. Toetust antakse kulude katmiseks, mis on otseselt seotud päeva- ja/või nädalalehtede, sealhulgas maakonnalehtede tellijatele edastamisega.

Vabariigi Valitsuse 16.04.2020 kabinetinõupidamisel otsustati toetada viiruse levikuga seotud meetmeteks ette nähtud vahenditest 450 000 euro eraldamist ja kirjandusväljaannete leviku toetamiseks. Kultuuriministril paluti teavitada sellest Eesti Meediaettevõtete Liitu, kellega koostöös on välja selgitatud potentsiaalsete abi saajate sihtgrupp, täpsustatud leviku toetust vajavate ajakirjandusväljaannete loetelu ning läbi arutatud toetuse andmise põhimõtted.

Eesti meediajuhtide optimistliku prognoosi kohaselt on meediaettevõtted kaotamas oma reklaamituludest sel aastal 30–40 miljonit eurot, mis on umbes kolmandik Eesti 100 miljoni euro suurusest reklaamiturust. Samas tuleb ajakirjanikel oma tööd jätkata suuremas mahus kui tavaolukorras ning koondamised ja sundpuhkused on juba eelmise kriisi järelkajana töötajate miinimumini viidud toimetustes välistatud. Tulude kadumisel ähvardab väljaandeid sulgemine ning tulude vähenemisel ei ole kirjastused võimelised täitma oma kohustusi, sealhulgas tagama nende poolt välja antavate päeva- ja nädalalehtede kohale toimetamist tellijateni.[3]

Määruse § 4 sätestab: Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, välja arvatud riigi poolt asutatud sihtasutus, kes kirjastab päeva- ja/või nädalalehte, sealhulgas maakonnalehte, mis ilmub vähemalt kaks korda kuus. 

Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

1) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;

2) tal puuduvad 12. märtsi 2020. a seisuga riiklike maksude maksuvõlad või on need taotluse esitamise ajaks tasutud või ajatatud ning taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete esitamise kohustuse;

3) tal puuduvad seoses saadud toetustega varasemad täitmata kohustused. Juhul kui toetuse andja on teinud taotleja suhtes varasemalt toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal olla otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata.

Määruse § 7 lõige 1 näeb ette, et Abikõlblik kulu on vältimatu kulu, mis on otseselt seotud taotleja poolt välja antavate päeva- ja/või nädalalehtede, sealhulgas maakonnalehtede tellijateni edastamisega, põhjendatud, tekib abikõlblikkuse perioodil, on kooskõlas õigusaktidega, on tõendatud algdokumentidega ja tasutud toetuse saaja arvelduskontolt ning on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile.

Abikõlblikkuse periood on 1. aprill 2020 kuni 31. juuli 2020 (§ 8) ning toetuse maksimaalne suurus on 30% taotleja poolt välja antavate päeva- ja/või nädalalehtede, sealhulgas maakonnalehtede 2020. aasta teise kvartali kojukandekulude prognoosist (§ 9).

Taotluste menetlemine toimub Kultuuriministeeriumis.

Kasutusest välja langenud ehitise lammutamise toetus

Järgmine toetus[4] on tegelikult küll varem eksisteerinud, kuid seda on eriolukorra ajal tuunitud.

Toetuse eesmärgiks on (määruse § 1):

1) parandada elukeskkonda kasutusest välja langenud ehitise (edaspidi ehitis) lammutamise toetamise kaudu;

2) parandada elukeskkonna funktsionaalsust ning turvalisust;

3) soodustada elukeskkonna terviklikku väljaarendamist ja kestlikku majandamist.

Määruse muutmise eelnõu seletuskiri, mille leiab sedapuhku eelnõude infosüsteemist, pajatab järgmist: 2020. aasta lisaeelarvest kohalikele omavalitsustele (edaspidi KOV) eraldatavate investeeringu-toetuste ja väikeprojektide toetuste eesmärk on KOVide toetamine investeeringute tegemisel majanduse elavdamiseks eriolukorrast tingitud majanduslangusest kiiremini välja tulemiseks. KOVide tellimuste kaudu majanduse elavdamine võimaldab parimal moel tagada regionaalne tasakaalustatus ja samal ajal edendada kohalikku elukeskkonna arengut. Majanduslanguse ajal on avaliku sektori investeeringud üks parimaid meetodeid majanduse elavdamiseks, mis aitab majanduslanguse negatiivseid mõjusid leevendada. /—/

Kuna 2020. aasta lisaeelarves KOVidele kavandatud investeeringutoetus kogusummas 70 mln eurot on mõeldud kõikide KOVide mis tahes valdkonna investeeringu toetamiseks, ei ole otstarbekas korraldada toetuse andmiseks taotlusvooru. Lisaks on soov toetusraha suunata võimalikult kiiresti majandusse, toetada ettevõtlust ja investeeringuid kõikjal Eestis. Taotlusvoorude korraldamine, taotluste koostamine ja nende menetlemine võtaks aega kuni pool aastat.

Valemipõhiselt määratakse igale KOVile toetuse piirsumma, mida ta saab kasutada investeeringuprojektide jaoks. Investeeringutoetuse piirsummad KOVide kaupa kajastuvad määruse lisas nr 1.

Piirsumma jaguneb kahte ossa: 67 mln eurot jaotatakse kõikide KOVide vahel ja 3 mln saarvaldadele, mille suhtes kehtestati eriolukorras rangemad piirangud. Saarvaldadele arvestatakse toetust mõlemast summast. 67 mln jaotamisel iga KOV, mille elanike arv on suurem kui 4000, saab baastoetuseks 200 000 eurot. Teistele, väiksematele KOVidele arvestatakse baastoetuseks 100 000 eurot. Baastoetuseks arvestatud rahast üle jääv osa jaotatakse kõikide KOVide vahel proportsionaalselt elanike arvule. Saarvaldadele mõeldud 3 mln jaotamisel on baastoetus 40 000 ja selleks arvestatud rahast üle jääv osa jaotatakse kõikide saarvaldade vahel proportsionaalselt elanike arvule. Kui KOV saab toetust mõlemast jaotusest, liidetakse need numbrid kokku. Toetuste piirsummade jaotamise aluseks olev elanike arv võetakse rahvastikuregistrist 01.01.2020. a seisuga.[5]

Et siis

Jääme ootama uusi „koroonatoetusi“ ja kui mõne põneva avastame, siis toome selle ka MaksuMaksja lugejani. Seniks, muusikat! Või tänapäeval oleks kohasem öelda isegi: toetusi! (Rahalisi, mõistagi.)

Samal teemal varem MaksuMaksjas ilmunud:

Hiie Marrandi. Koroonakriis: KredExi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse majandusmeetmed. – MaksuMaksja 2020, 3, lk 26-28

Hiie Marrandi. Kriisikobar Riigikogus. – Samas, lk 20-25

Martin Huberg. Töösuhted keerulisel ajal. – Samas, lk 28-33

Martin Huberg. Töötukassa meetmed ja majanduslangus. – Samas, lk 33-38

Lasse Lehis. Mis saab nendest töötajatest, kes ei ole „päris“ töötajad? – Samas, lk 39-40

Rutt Grünberg. Lepingu täitmata jätmise võimalusest eriolukorras. – Samas, lk 40-41

Medeia Džaparidze. Imeline erikord. – MaksuMaksja 2020, 4, lk 15-17

Martin Huberg. EAS ja KredEx kriisiaegsed toetused. Ja mitte ainult. – Samas, lk 18-26

Martin Huberg. Mööduvad maksumeetmed — maksuvõla avaldamine, intressi arvestuse peatamine. – Samas, lk 27-29

[1] Rahandusministri 13.05.2020 määrus nr 18 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust negatiivselt mõjutatud kaubandus- ja teenindusettevõtjate rendimaksete toetus“. – RT I, 22.05.2020, 18; 22.05.2020, 17.

[2] Kultuuriministri 20.05.2020. määrus nr 12 „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi perioodiliste ajakirjandusväljaannete tellijatele edastamise toetamiseks“, § 1 lg 1. – RT I, 21.05.2020, 17.

[3] Selle seletuskirja leiab kõige hõlpsamini guugeldades, seletuskiri paikneb Kultuuriministeeriumi kodulehel: www.kul.ee.

[4] Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 01.11.2018 määrus nr 57 „Kasutusest välja langenud ehitise lammutamise toetuse tingimused ja kord“. – RT I, 02.11.2018, 7; 22.05.2020, 15.

[5] EIS toimiku number on 20-0491. Vt https://eelnoud.valitsus.ee.