iconJuurdepääsetavus
Maksud 2024 koolituse salvestus - Maksumuudatused aastatel 2024-2027 Soovin tellida

Üldkoosolekutest ja aastaaruannetest

MaksuMaksja: 2020 – mai (nr 5)

Üldkoosolekutest ja aastaaruannetest

Lehekülg: 28
Martin Huberg
Veebiväljaandes avaldatud artikkel võib erineda paberväljaande omast (nt viidete ja lisade osas).

Vahel on nii, et halvad ajad sunnivad tegema häid asju. Lihtsalt olukord tingib selle, et üksmeel tekib lihtsamini ning vajadused tunduvad adekvaatsemad kui muidu, ning ka takistustega seotud hirmud ei tundu sedavõrd suured kui muul ajal.

Üks sedasorti muudatustepakett algatati kriisi ajal Riigikogus seaduseelnõu 180 SE „Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (elektrooniliste võimaluste laiendamine koosolekute korraldamisel ja otsuste vastuvõtmisel)“[1] näol.

Vaatame järgnevalt mõningaid muudatusi, mis on olulised eriti just praegusel ajal, kuid samas ei maksa unustada, et muudatused on enamikus suunatud ka tulevikku ehk siis ei ole sugugi kriisimeetmetena käsitatavad. Lihtsalt, kriis oli hea ajend, et neid kähku ära teha.

Seekordne majandusaasta aruanne

Ühingutel võib olla küll erinev majandusaasta pikkus, kuid majandusaasta aruanne tuleb kõigil esitada kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Kalendriaastast erinevat majandusaastat kasutavad tihti ettevõtjad, kes peavad teiste ettevõtjate jaoks aruandeid tegema või siis neid kontrollima. Nendel ei ole enamasti lihtsalt enda jaoks juuni lõpus aega.

Kriis algas 12. märtsil ja lõppes 18. mail. Kuigi ametlik eriolukord sai sellega läbi, kehtib endiselt terve rida piiranguid alates 2+2 reeglist ja lõpetades alkoholi müügi piirangutega. Kuidas koosolekut pidada ja aruanne kinnitada? Ja mis puutub siia alkohol? Vastates tagurpidi järjestuses: tean ühte ühingut, mille aastakoosoleku eeldus on aktsiisipoliitika arendamine just selles vallas ja just sellise ürituse raames (kuigi enamasti on õnnestunud kasutada varem soetatud varusid), ning 2+2 puutub asjasse siis, kui ühingul on natuke rohkem liikmeid/osanikke/aktsionäre ja nad ei saa või ei julge või ei söanda sellise formaalsuse, nagu seda on aruanne, kinnitamiseks eluga riskida.

Ja mis mõtet oleks kedagi karistama hakata (sest aastaaruande tähtaegselt esitamata jätmine on tegelikult karistatav[2]), kui asjassepuutuvate isikute tegevusetus kannaks kõrgemate hüvede kaitsmise (elu, tervis) eesmärke?

Sel aastal läheb aruannete esitamine natukene teistmoodi. Kuna ühingu vorme on erinevaid, siis üldistagem, et mittetulundusühingutel, sh korteriühistutel, sihtasutustel, tulundusühistutel, osaühingutel, aktsiaseltsidel, täisühingutel ja usaldusühingutel, kellel on kohustus esitada majandusaasta aruanne registripidajale ajavahemikul 2020. aasta 12. märtsist 31. augustini, peab esitama aruande hiljemalt 2020. aasta 31. oktoobril.

Juhtorgani liikmete volituste pikenemine

Sama probleem tekkis juhatuse liikmete ametiajaga — seadus või põhikiri näeb ette kindla aja, kui kaua vastav ametistaatus kestab ning seejärel toimub koosolekul kas volituste uuendamine või juhtorgani liikme asendamine uuega. Kui koosolekut on keeruline pidada, siis…

Ehk siis, mittetulundusühingute, sh korteriühistute puhul peab arvestama: Kui mittetulundusühingu juhatuse liikme ametiaeg lõpeb ajavahemikul 2020. aasta 12. märtsist 31. augustini, loetakse tema volitused pikenenuks kuni uue juhatuse liikme valimiseni, aga mitte kauem kui 2020. aasta 31. oktoobrini.

Korteriühistu puhul laieneb see ka valitsejale.[3] Muud ühingu vormid peavad läbi saama muudetud koosolekute pidamise korraga, mis pole ka halb lahendus.

Veebi vahendusel koosolekul osalemine

Järgmise muudatuse sissejuhatuseks tsiteerigem eelnõu seletuskirja: Kehtiva õiguse kohaselt on elektrooniliste võimaluste kasutamine koosolekute pidamisel ja otsuste vastuvõtmisel juriidiliste isikute liigiti väga erinev. Teatud määral on vastavad võimalused olemas osaühingutel ja aktsiaseltsidel. Eriti teravalt on kriisi ajal esile kerkinud probleem, et praktiliselt puuduvad elektroonilised võimalused mittetulundusühingutel, tulundusühistutel, sihtasutustel ja korteriühistutel. Eelnõu eesmärk on võimaldada kõigi juriidiliste isikute koosolekutel elektrooniliste vahendite abil osalemist ning võtta otsuseid vastu koosolekut korraldamata kirjalikult. /—/

Eelnõu eesmärgiks on kaotada põhjendamatud erinevused juriidiliste isikute liikide vahel koosolekute pidamise ja otsuste vastuvõtmise regulatsioonis. Kõigil juriidilise isiku liikidel peab olema võimalik pidada koosolekuid elektroonilisi vahendeid kasutades ja kirjalikult, koosolekut kokku kutsumata. Nii juriidilise isiku kõrgeima otsustustasandi kui ka juhtorgani koosolekute pidamine on reguleeritud juriidilise isiku liikide kohta käivate seadustega. Juriidilise isiku liikide lõikes on erinev nii regulatsiooni detailsuse aste kui ka põhimõtted. Isikuühingute osas ei ole seaduses koosolekute korraldamist eraldi reguleeritud ning täisühingu ja usaldusühingu liikmetel on võimalik seda reguleerida ühingulepingus. Huvigruppide hinnangul on kehtiva regulatsiooni probleemiks liigne rangus, keerukus, mitmekesisus ja paindumatus. Lisaks on korduvalt ja käesolevas eriolukorras eriti teravalt esile kerkinud küsimus, kas ja kuidas oleks võimalik suurendada e-lahenduste kasutamist organite koosolekute läbiviimisel.

Koosolekul hääle andmise viisid sõltuvad eelkõige sellest, kas seadus võimaldab koosoleku päevakorras olevaid otsuseid hääletada ka elektrooniliselt või posti teel, st organi liikme või tema esindaja füüsilise osalemiseta koosolekul. Kui sellist võimalust seadusega ei ole ette nähtud, saab koosolekul hääletamine toimuda üksnes isiklikult või esindaja kaudu koosolekul osaledes ning koosoleku läbiviimise korras ette nähtud viisil tahet avaldades (reeglina kas käe tõstmisega või hääletussedeli täitmise teel).[4]

Edaspidi hakkab kõigi ühinguvormide osas kehtima võimalus osaleda koosolekul elektrooniliselt. Mida see tähendab? Lapsevanematele on vihjeks Zoom, Skype, Messenger jms, mille abil sel kevadel lapsed tundides ja lapsevanemad koosolekutel osalesid. Ehk siis, paralleelselt füüsiliselt kogunevale koosolekule avate ka vastava „äpi“ ja kõik on „häpid“.

Säte ise tuleb tsiviilseadustiku üldosa seadusesse ning kehtib seetõttu kõikidele ühingu vormidele:

  • 331. Elektrooniliste vahendite abil organi koosolekul osalemine

(1) Juriidilise isiku organi liige võib organi koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab organi liikmel eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada, kui seaduse või juriidilise isiku põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

(2) Elektrooniliste vahendite abil peetavale koosolekule kohaldatakse vastava organi koosoleku otsuse tegemise kohta sätestatut.

Koosolekut kokku kutsumata…

Eelnevat ei tohi segi ajada võimalusega otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata. Paljud ei ole sellest võimalusest kuulnudki, kuid meenutagem igaks juhuks, et korteriühistutel (sh muudel MTÜ-del), tulundusühistutel ja osaühingutel oli juba varem võimalik otsuseid vastu võtta ka koosolekut kokku kutsumata. Samas, nt MTÜ-de puhul nõudis seadus siin kõikide liikmete poolthäält (vt MTÜS § 22 lg 3 kuni 23.05.2020 kehtinud redaktsioonis). See muutis praktikas menetluse keeruliseks või võimatuks, sõltuvalt ühingust. Korteriühistutel oli tihti põhikirjas aga dubleeritud mittetulundusühingutele üldiselt kehtiv nõue, mis eeldas, et kõik peavad otsuse vastuvõtmiseks selle poolt olema.

Sisuliselt vähestele kättesaadav olukord, mis muutus ühtäkki atraktiivseks, kui nii võib koroona tingimustes öelda.

Korteriühistutele tehti valmis eriti hea präänik. Nimelt kehtestati rakendussäte, mis puudutab praegust kriisi ja kriisijärgset aega: Kui korteriühistu põhikirjas on ette nähtud otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata kõikide korteriomanike nõusolek, võivad korteriomanikud kuni 2020. aasta 31. oktoobrini sellisel viisil otsuseid teha, kohaldades käesoleva seaduse § 21 lõikes 3 sätestatud häälteenamuse nõuet.[5] Ehk siis, kui põhikirja ei õnnestu selleks ajaks muuta, siis saab ikkagi otsuse vastu võtta, kui nõus on üle poole korteriomanikest.

Aga, mis on hea — seda otsustamismenetlust õgvendati ning anti võimalus kõikidele ühingutele ka koosolekut kokku kutsumata otsuseid vastu võtta. Nüanssidesse ma teid pühendama ei hakka, igaüks uurib ise.

Oluline on nüüd silmas pidada, et kui kriis tuleb sügisel tagasi, siis selleks ajaks võiks korteriühistud oma põhikirjad üle vaadata, et seal ei oleks 100% toetuse nõuet, mis enamasti selle menetluse mõttetuks muudab.

Teised ühingud peaksid samuti oma põhikirjad üle vaatama ja vajadusel või soovi korral täpsustused lisama.

Eelhääletamine

Järgmine põnev muudatus puudutab nn eelhääletamist.

Seletuskiri pajatab: Lisaks füüsilisele kohalviibimisele on kehtiva õiguse kohaselt nii osaühingu kui ka tavaaktsiaseltsi puhul võimalik põhikirjaga ette näha võimalus hääletada päevakorrapunktide kohta koostatud otsuste eelnõusid elektrooniliste vahendite abil enne koosolekut või koosoleku kestel (ÄS § 1701 lg 1; § 2981 lg 1), aktsiaseltsidel ka posti teel (ÄS § 2982). Mittetulundusühingutele, tulundusühistutele ning korteriühistutele selliseid võimalusi kehtivas seaduses ette nähtud ei ole. /—/

Muudatuse eesmärgiks on kaotada enne koosolekut hääletamise vormipõhisus ja anda võimalus hääletada enne koosolekut erinevatel viisidel, kuid vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Muudatusega ühtlustatakse osaühingu ja aktsiaseltsi enne koosolekut hääletamise regulatsioon ja luuakse seadusest tulenev võimalus enne koosolekut hääletada. Võimalus hääletada enne koosolekut tuleneb edaspidi seadusest, seega saab alates kõnesoleva muudatuse jõustumisest enne koosolekut hääletada ilma selleks põhikirja muutmata. Kui osaühing soovib välistada enne koosolekut hääletamise võimaluse, tuleb selline välistus eraldi põhikirjas ette näha (lg 1). Tingimuseks enne koosolekut hääletamisele on kohustus tagada aktsionäride tuvastamine ning hääletamine peab toimuma usaldusväärselt ja turvaliselt (lg 1). Lisatingimused osaühingutele enne koosolekut hääletamiseks tulenevad vastavast aktisaseltside regulatsioonist (ÄS § 2982 lõiked 2-3).

Kahju, et sellist võimalust muidugi näiteks korteriühistutele ja muudele MTÜ-dele ei pakuta, kus on suur liikmeskond, vähene huvi tegevuses osalemise vastu ning regulaarne nurin vastuvõetud otsuste osas. Aga see selleks.

MTÜ koosolekul osalejate nimekiri

Järgmise muudatuse kohta esitame vaid tsitaadid. Vahel ei sünni kõike ilusat lihtsalt rikkuda:

Seletuskiri selgitab: Eelnõuga kaotatakse nõue, et mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku protokolli lisaks olev üldkoosolekust osavõtnute nimekiri peab olema omakäeliselt allkirjastatud. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb üldkoosolekust osa võtnutel igaühel allkirjastada protokolli lisana osavõtnute nimekiri, mille originaal tuleb esitada (saata postiga) ka siis, kui kandeavaldus ise esitatakse elektrooniliselt. Muudatusega ühtlustatakse mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku osalejate registreerimise ja protokolli koostamise nõuded teistele ühingutele kehtivate nõuetega. /—/

Selline regulatsioon on ebamõistlik, sest sunnib osalejate nimekirja originaali saatma ka registripidajale, kui otsus on registrisse kande tegemise aluseks. Muudatusega eristatakse koosolekul osalejate nimekirja koostamine ja allkirjastamine protokolli koostamisest ja allkirjastamisest. Kui osalejate nimekirja peavad kohal viibivad osalejad endiselt füüsiliselt allkirjastama, siis protokollile lisatav nimekiri ei pea enam olema kõigi koosolekust osavõtjate originaalallkirjadega. Eriti oluline on see võimalus juhul, kui mõni liige või kõik liikmed osalevad koosolekul elektrooniliste vahendite abil. Selliste osavõtjate osalemise märgib protokolli lisaks olevasse nimekirja juhatus. /—/

MTÜS § 21 lg 6 kuuenda lause muudatuse eesmärgiks on kaotada iga osaleja kohustus allkirjastada omakäeliselt protokolli lisaks olev osalejate nimekiri. Osalejate nimekirja koostamise kohustus ja ka selle allkirjastamise kohustus samas säilib (vt lisatav MTÜS § 21 lg 31). Regulatsiooni on ühtlustatud lähtuvalt OÜ ja AS-i koosolekute protokollile kehtestatud nõuetest, kus protokolli koostab juhatus ning selle allkirjastavad koosoleku juhataja ja protokollija. Seega on edaspidi võimalik kohalolijatel omakäeliselt allkirjastada osalejate nimekiri, kuid elektrooniliste vahendite kaudu osalejate kohta saab koosoleku juhataja teha sellekohase märke ega ole vaja neilt eraldi allkirju nimekirja juurde koguda. Samuti kaob muudatusega kohustus omakäeliselt allkirjastatud osalejate nimekiri registripidajale esitada, sh saata see eraldi posti teel, samal ajal kui kandeavaldus esitatakse elektrooniliselt.

Osaluse võõrandamine ja notariaalne „seesamune“

Ja viimane muudatus, mille osas sooviksime lugejat valgustada, on digimaailma häbipleki kustutamine, kui piltlikult väljendada. Paraku reguleerib seda muidugi hoopis teine eelnõu ning praeguse eelnõuga lihtsalt muudeti eelneva jõustumise aega.

Äriseadustiku § 149 lõige 4 näeb ette: Osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud. Osa võõrandamise käsutustehingu tõestanud notar saadab lepingu tõestamisest alates kahe päeva jooksul äriregistri pidajale justiitsministri kehtestatud vormis teate osa võõrandamise kohta.

Ehk siis inimkeeli — osaluse võõrandamine peab olema notari poolt tõestatud. Aktsiaseltsi puhul aktsia võõrandamine näiteks ei pea olema. Miks? Küllap kunagi häid põhjuseid oli, ma ei taha neid isegi targast raamatust tsiteerima hakata.

10.03.2020 võeti vastu selle sätte täpsustus ehk § 149 lõige 6 järgmisel kujul:

Kui osaühingu osakapital on vähemalt 10 000 eurot ja täielikult sisse makstud, võib põhikirjaga loobuda käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatud vorminõudest ja näha ette, et osa võõrandamise käsutustehing tehakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Põhikirja sellise kinnitamise või muutmise otsuse poolt, millega loobutakse käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatud vorminõudest või see taastatakse, peavad olema kõik osaühingu osanikud.[6]

Seadus pidanuks jõustuma 1. augustil.

Aga elu läheb edasi ja seletuskiri selgitab: Muudatus puudutab positiivselt kõiki osaühinguid, keda 01.04.2020 seisuga on 206 963. Eelkõige on muudatusest mõjutatud need OÜ osanikud, kes sooviks oma osa võõrandada või pantida, ja isikud, kes potentsiaalselt sooviks mõne OÜ osa omandada. OÜ osanike jaoks on tegemist positiivse toimega mõjuga, kuna lihtsustub osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingute tegemine. Muudatus ei mõjuta osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu vorminõuet, need tehingud peavad endiselt olema notariaalselt tõestatud.

Kiirkorras osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu notariaalse vormi nõude kaotamisega ei kaasne riske ega infosüsteemide arendusi, kuid muudatus lihtsustab koheselt osadega tehingute tegemist. Kriisiolukorras võib notariaalse vormi nõude täitmine olla raskendatud ja aeganõudev riikide kehtestatud liikumispiirangute tõttu. Lisaks võtab notari nõutavate dokumentide kohale jõudmine välisriikidest kriisi ajal enam aega, mis võib muuta kapitali kaasamise aeganõudvamaks ja praegustes ebakindlates oludes mõjuda pärssivalt soovile üleüldse seda teha. Osadega tehingute tegemise ja kapitali kaasamise lihtsustumine avaldab positiivset mõju majandusele ja ettevõtluskeskkonnale, samuti väheneb halduskoormus, kuna kohustustehingu notariaalset tõestamist ei ole enam vaja registripidajale tõendada.

Ehk siis, nüüd jõustub see säte hoopis 24.05.2020 nagu ka kõik muud eeltoodud muudatused.

Lõpp hea, lõpp hea.

[1] Riigikogu XIV koosseisu seaduseelnõu 180 SE. Kättesaadav Riigikogu kodulehel: www.riigikogu.ee.

[2] Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 601 lg 1: Kui kohtul on põhistatud andmeid selle kohta, et registrisse on kantud valeandmeid või et andmed, mis seaduse kohaselt tuleb kohustuslikult registrisse kanda, on esitamata jäetud, teeb kohus määruse, millega kohustab andmete esitamiseks kohustatud isikuid trahvi ähvardusel esitama õigeid andmeid või esitama määruse kohta vastuväite. Kohus võib trahvi määrata ka muul seaduses sätestatud juhul. Ja äriseadustiku § 70 lg 2 täpsustab: Kui seaduses ette nähtud andmeid ei esitata registripidajale seaduses ette nähtud tähtaja jooksul, võib registripidaja trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata. Omaette küsimus on, kas lihtseadusega saab ikka konstitutsioonilisse seadusesse sellist erandit teha, kuid Eestis on kõik võimalik. Vt selle kohta: Martin Huberg. Äriregistri trahvipoliitika. – MaksuMaksja 2006, 10, lk 28-30.

[3] Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 26 lg 1: Korteriühistu juhatuse asemel võib korteriühistut juhtida ja esindada juriidiline isik (edaspidi valitseja).

[4] Riigikogu XIV koosseisu seaduseelnõu 180 SE seletuskiri. Kättesaadav Riigikogu kodulehel: www.riigikogu.ee.

[5] Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (elektrooniliste võimaluste laiendamine koosolekute korraldamisel ja otsuste vastuvõtmisel), § 2 p 4, millega lisati KrtS § 724. – RT I, 23.05.2020, 2.

[6] Äriseadustiku muutmise seadus (osa võõrandamine), § 1 p 4. – RT I, 17.03.2020, 1.