Kõik loomad on võrdsed, aga mõned loomad on teistest võrdsemad.“

George Orwell, „Loomade farm” (1945)

Vabadus on orjus

Parafraseerides Orwelli, ei teeni fondihaldur kellegi muu huve peale fondihalduri huvide. Fondivalitsejad teavad, et nende kliendid on kui lambad traataedikus, kus ringijooksmise vabadus on näiline. Nad kasutavad seda olukorda suure mõnuga ära. Fakt on, et Eestis pakutavatel pensionifondidel on kaks korda suuremad haldustasud ja kaks korda madalam pikaajaline tootlus võrreldes sarnaste riskitasemetega põhjamaade pensionifondidega. Miks me sellise olukorraga lepime? Ei tohiks!

Kui fondihalduri tasu tuleb kogu portfelli mahult, mitte juurdekasvult, siis on halduri majanduslik motivatsioon tehtavate investeeringute tulususega väga nõrgalt seotud. Täpsemalt öeldes, motivatsioon puudub. Toon konkreetse näite. Ütleme, et meil on II samba portfell, mille väärtus on aasta alguses 20 000 eurot. Ühes fondis saavutatakse sellise portfelli tootluseks 5%, teises fondis aga –2%. Kui palju erinevad nende väga erineva tootlikkusega fondide haldustasud? Kui arvestada 0,7% haldustasudega, siis oleksid numbrid vastavalt 147 ja 137,2 eurot. Pole suur erinevus.

Praktikas tähendab see halduri jaoks, et kui ühtegi riski ei võta, siis ei saa ka midagi halba juhtuda. Ükskõik, kas kliendi vara parasjagu kasvab või kahaneb, haldur võidab alati. Piltlikult öeldes on iga klient haldurile kuldmune munev hani, kes ise süüa ei küsi. Siduva lepinguga tuleb fondihaldurile pidevalt investeerimiseks mahtu juurde ja kesised tootlused ei ole takistuseks finantsasutuste logode paiknemisele purjekatel.

Avame turu konkurentsile

Päevakajaline vaade pensionifondide investeerimisteenusest eriolukorra valguses. Eesti riik otsustas peatada omapoolsed sotsiaalmaksu arvel tehtavad maksed pensionifondi ja võttis kohustuse tagantjärele hüvitada nii 4%-lise põhiosa kui saamata jäänud tootluse kõigile neile, kes sambasse sissemakseid jätkavad.

Fondivalitsejate väljendatud mure pensionikogumist jätkavate isikute pärast on silmakirjalik ja alusetu. Kisa põhjus, miks makseid peatada ei tohi, on fondihaldurite isiklik rahakott, ei midagi muud. Kogujad saavad ikka oma keskmise tootluse, kuid haldurid ei saa enam riigipoolse osa eest haldustasusid küsida. Soov hästi elada on mõistagi inimlik, olgu siis ettevõtte või üksikisiku tasandil.

Investeeringute juhtimine on teenus, kuid eripärane nagu advokaadi teenus kliendi kohtus esindamisel. Takso- või koristusteenusega on lihtsam, seal on tulemus enne teenuse osutamist kokku lepitud ning mõõdetav. Investeerimisteenuse osutaja ei saa aga tulemust garanteerida, kuid konkurentsis kerkivad esile parimad teenusepakkujad.

Praktika näitab, et parema tulemuse tagab ainult vaba konkurents. Kuigi fondide tasusid püüti ohjeldada seadusandlusega, viis alles Tuleva indeksfondi turule tulek ja kiire kasv 15 aastat püsinud haldustasud langusesse. Peagi hakkasid madala haldustasuga indeksfonde pakkuma ka turuliidrid. Kui anname pensionifondi valikuvõimalused vabaks, tekib kliendi jaoks igati soodne konkurents rahvusvaheliste fondihaldurite ja Eestis asuvate fondihaldurite vahel, seda nii teenustasudes kui pakutava investeerimisteenuse sisus. Lisaks võimaldaks investeerimiskonto kaudu investeerimine pensionikogujale täiendavaid valikuid, mis muidugi nõuab oskust iseseisvalt ka riske hinnata.

Pensionifondide investeeringud Eestisse on alla 15%. Ei ole ühtegi kaalukat argumenti, miks peaks inimene saama valida ainult Eesti pensionifondide vahel ja mitte investeerida teistesse Euroopa Liidus tegutsevatesse fondidesse. Regulatsioonid on sarnased, paljude riikide järelevalve fondide üle parem ning õiguslik keskkond finantsinstitutsioonide ohjamiseks tõhusam.

Näiteks, Swedbank sai Balti tütarettevõtete rahapesureeglite probleemide eest kolmes Balti riigis 360 miljonit eurot trahvi. Eesti Finantsinspektsioon piirdus ainult ettekirjutusega, sisuliselt näpu viibutamisega ja sedagi Rootsi järelevalve tegutsemise turvalises „tuules“.

Investeerimisteenus vastab Euroopa majandusruumi sisese teenuste vaba liikumise põhimõttele, mis on sarnaselt kaupade ja kapitali liikumisvabadusele ühenduse üks aluspõhimõtteid. Võib esitada hüpoteesi, et Eesti jurisdiktsiooniga kammitsetud investeerimisteenus on Euroopa õigusega vastuolus, millest tulenevalt muutused on aja ja kättevõtmise küsimus.

Analoogiana tooks mõne aasta taguse Euroopa Kohtu otsuse: parempoolse rooliga autode kasutusse lubamisega liikmesriikides, kus on vasakpoolne liiklus. See tehniline erinevus ei olnud piisav ega häiriv, et takistada kaupade vaba liikumist kui ühte aluspõhimõtet. Kas mõningane erisus liikmesriikide finantsjärelevalvetes on piisav, et pensioniinvesteeringute omanikud oleks justkui paiksed keskaegsed pärisorjad enda maa (pensioniinvesteeringutega) asukohapõhiselt seotud?

Miks peab ühe ja sama asja eest maksma kaks korda?

Selleks et investeerida Euroopas mitu korda madalamate kuludega passiivselt juhitud investeerimisfondidesse, ei ole kohalike fondivalitsejate vahendust vaja. See on kohalike haldurite laiskus ja ignorantsus, kui ka aktiivsena juhitud pensionifondide juhid investeerivad teiste fondide kaudu ja lasevad investoril kinni maksta kahe fondihalduri tasud. Paraku on ajaloost tuua palju näiteid, kus investeeringuid on tehtud just emapanga enda poolt hallatavatesse fondidesse, et pensionikogujate raha ning haldustasu n-ö perekonda jätta.

Tulevik on juba täna

Pensioniväliste investeeringute juhtimine on Finantsinspektsiooni järelevalve all, kuid varaomanik võib valida ka otse välismaiseid fonde. Seega, vaba konkurents toimib. Tulemuseks Eestis tegutsevad aktiivsed investeerimisfondid, mis võtavad tasu ainult investorile teenitud väärtuse kasvult.

Pikemas perspektiivis võiks kaaluda võimalust, et aktiivselt juhitud pensionifondid võiksid oma teenust hinnastada sarnaselt, ilma et seejuures tehtaks järeleandmisi investeeringute riskantsuses. Siin on juba praegu tegutsemisvabadust piisavalt. Investeerimisteenuste pakkumisel tekiks tegelik sisuline konkurents alles siis, kui pensionikogujal on võimalus valida, kas investeerida personaalse investeerimiskonto kaudu, panustada ka välismaistesse pensionifondidesse, I pensionisambasse või võtta kogutu välja. Näiteks paigutada pensionisäästud kodu sissemakseks ja vabaneda praegusest üürikorterist.