Järgmine koolitus: 11.10.2022 - Tallinn - Sügiskonverents 2022 Registreeri / loe lähemalt

Esimeses kvartalis tasuti 7,6% vähem makse kui mullu samal ajal

MaksuMaksja: 2020 – mai (nr 5)

Esimeses kvartalis tasuti 7,6% vähem makse kui mullu samal ajal

Lehekülg: 4
Rahandusministeeriumi pressiteade
12.05.2020
Veebiväljaandes avaldatud artikkel võib erineda paberväljaande omast (nt viidete ja lisade osas).

Märtsi eest tasuti MTA-le 429,3 miljonit eurot maksutulu, mida on 19,9% vähem kui 2019. aasta samal kuul, tänavu esimese kvartali maksutulu jäi mullusele alla 7,6%-ga.

2020. aasta kolme esimese kuuga on lisaeelarvega aastaks kokku kavandatud maksutulust täidetud 22,8% (vt tabel 1). Märtsi laekumistes kajastuvad mitmed märgid, mis tingitud koroonaviiruse põhjustatud eriolukorrast.

Tööandjad deklareerisid märtsis 6,7% rohkem töötasu kui aasta varem. See tähendab, et varasemate kuude väga kiire palgakasv on märkimisväärselt aeglustunud. Töötajate arv kahanes märtsis 0,3%, samas kui varasematel kuudel see oli kasvanud.

Suurematest tegevusaladest kahanes märtsi palgafond veonduses ja laonduses, vähenedes 4,5% võrreldes eelmise kuu 3,8%-lise kasvuga. Ehituse tegevusala ettevõtete palgafondi kasv pidurdus järsult, kasvades 0,9% võrreldes eelmise kuu 6,5%-lise kasvuga.

Sotsiaalmaksu tasumine märtsis vähenes võrreldes eelmise aastaga 4%, mis on seotud ettevõtete sotsiaalmaksuvõla kasvuga 29,1 miljoni euro võrra. Füüsilise isiku tulumaksu märtsi laekumist mõjutas palgafondi kasvu aeglustumine veebruaris. Märtsis tagastati tulumaksu 120 miljoni eurot, mis oli samas mahus kui mullu.

Kohalikele omavalitsustele eraldatav füüsilise isiku tulumaksu osa kasvas sel aastal 11,96%-le inimese maksustatavast tulust varasemalt 11,93%-lt. Kohalikele omavalitsustele laekus füüsilise isiku tulumaksu arvel märtsis 13,5% rohkem raha kui mullu samal ajal aastataguse madala baasi tõttu.

Juriidilise isiku tulumaksu märtsi laekumine ulatus 27,3 miljoni euroni, vähenedes möödunud aasta sama ajaga 8,2% ehk 2,4 miljoni euro võrra. Vähenemise üks põhjus oli krediidiasutuste avansilise tulumaksu vähenemine 1,9 miljoni euro võrra.

Erasektori jaotatud kasumilt tasuti tulumaksu 0,5 miljonit eurot vähem. Seda mõjutab ka regulaarselt jaotatava kasumi madalam tulumaksumäär — alates 2018. aasta algusest on tulumaksumäär 14% tavalise 20% asemel jaotatavale kasumile summas, mis on võrdne või väiksem kui ettevõtte kolme viimase aasta jaotatud kasumi keskmine.

Käibemaksu tasuti märtsis 20,4% vähem kui mullu sama ajaga. See on tingitud maksuvõlgnevuste kasvust ning ettevõtete käivete langusest. Eriolukorra tõttu suurenes käibemaksu maksuvõlg eelmise kuuga võrreldes kokku 31 miljonit eurot. Samuti tõi eriolukord kaasa ettevõtete käivete olulise languse, mistõttu käibemaksu tasuti vähem.

Käibemaksu tasumise kohustus märtsi eest kasvas maksudeklaratsioonide järgi kõige rohkem avalikus halduses ning programmeerimises. Avaliku halduse tegevusalal deklareeritud käibemaksu tasumise kohustus oli ligi 4,5 korda suurem kui mullu märtsis seoses ühe suure metsandust ja maakasutuse haldus puudutava tehinguga.

Programmeerimise tegevusalal deklareeritud mullusest 65% suurem käibemaksu tasumise kohustus tulenes ühtlasest müügi kasvust. Seevastu maksuvõlg kasvas tegevusaladest enim jae- ja hulgikaubanduses 18 miljoni euro võrra ning kinnisvaras 3,6 miljoni euro võrra.

Aktsiiside esimese kvartali tasumine on vähenenud võrreldes mullu sama ajaga 40,7%. Lisaeelarvest on täidetud 19,8%, mis on eelmise aastaga võrreldes 6,5 protsendipunkti väiksem tulemus. Suurem osa vähenemisest tuleb kütuseaktsiisilt, kus deklareerimine püsib tagasihoidlik, kuna kütusemüüjad realiseerivad mullu detsembris soetatud varusid.

Kvartaliga deklareeriti alkoholi veerandi jagu mullusest rohkem, suurim kasv märtsis

Alkoholiaktsiisi tasuti esimeses kvartalis 10,6% vähem kui mullu samal ajal. Tasumise vähenemise tingisid eelkõige madalamad aktsiisimäärad. Kõigi alkoholiliikide deklareeritud kogused on kasvanud, kõige rohkem aga kange alkoholi kogused, mida deklareeriti esimeses kvartalis 42,4% mullusest rohkem.

Õlut lubati kvartaliga tarbimisse 9,6% rohkem ja veini 8,1% rohkem kui mullu samal ajal. Kui tänavu esimeste kuude deklareerimisi omavahel võrrelda, tõuseb selgelt esile märts, mil kogused suurenesid varasemate kuudega võrreldes rohkem. Märtsis varusid kaupmehed toidukaupu ja sealhulgas alkoholi seoses eriolukorra kehtestamisega.

Kange alkoholi ostmist mõjutas üldine desinfitseerimisvahendite puudus, mis suurendas oluliselt 60–80%-lise alkoholisisaldusega viina ostmist. Koroonakriisist tingitud majanduse jahenemine peegeldub ka alkoholiaktsiisi tasumise kohustuses, kus võlgnevus on kahe viimase kuuga kasvanud 4 miljoni euro suuruseks.

Tubakatoodete aktsiisimäära tõus ei suurendanud aktsiisitulu

Tubakaaktsiisi laekumine kokku vähenes aasta esimestel kuudel kokku 3,9% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, seda hoolimata aktsiismäärade 5%-lisest tõstmisest aasta alguses.

Siiski oli märtsi laekumine 2% suurem eelmise aasta sama kuu laekumisest. Aktsiisilaekumise vähenemine tuleb eelkõige vabasse ringlusesse lubatud sigarettide koguste langusest. Kolme kuuga on kogused vähenenud 9,8% võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Põhjus, miks sigarettide deklareeritavad kogused langevad, tuleneb 20. maist kehtima hakkavast mentooliga sigarettide müügikeelust.

Kaupmehed on müügipiirangu ettevalmistusega alustanud juba aasta algusest ning vähendanud oluliselt nende toodete tellimist, maandades sellega riski, et kallis toode jääb müümata. See tähendab, et on oodata keelatavate toodete kadumist lettidelt varem kui direktiiv ette näeb. Müügikeeld hakkab kehtima täpselt 20. mail ning hõlmab kõiki Euroopa Liidu riike ning duty free poode.

Kütuseaktsiisi tasumine näitab liikumispiirangute mõju esimesi märke

Aktsiisidest on enim sel aastal kahanenud kütuseaktsiisi tasumine. Esimese kvartali laekumine vähenes mullusega võrreldes 107 miljoni euro võrra ehk 63%. Kütuseaktsiisi deklareerimist aasta esimestel kuudel mõjutasid tugevalt eelmise aasta lõpus soetatud varud. Varudelt tasusid kütusemüüjad aktsiisi enne aastavahetust, kuid tarbimisse jõuavad need kogused sel aastal.

Alates märtsist mõjutavad deklareerimist lisaks eriolukorra tõttu kehtestatud riigisisesed ja -välised liikumispiirangud. Vähenenud on nii riigisisene liiklussagedus kui ka piiriületused. Näiteks vähenes Eesti lõunapiiri ületuste arv märtsis 47,4% võrreldes mullu sama ajaga.

Üleüldine majanduse jahenemine ja tarbimisaktiivsuse vähenemine lükkas müüjate möödunud aasta lõpul soetatud kütusevarude müüki tarbijatele veelgi edasi ning varusid võib jätkuda kuni suveni. Varude suur maht mõjutas ka kütusemüüjate hinnapoliitikat, mis ei võimaldanud tanklates hindu langetada, kuna eelmise aasta lõpus oli maailmaturu naftabarreli hind 25% kõrgem kui tänavu esimese kvartali keskmine.

Kütuste deklareerimine oli väiksema nõudluse tõttu üsna tagasihoidlik ning majanduse olukord ei anna põhjust positiivseid muutusi ka lähikuudel oodata. Bensiinivarudest on märtsi lõpu seisuga 90% realiseeritud, kuid diislikütuse varud olid suuremad ning nende realiseerimine kestab kauem.

Bensiini deklareerimise kasvu tõenäoliselt siiski järgnevatel kuudel ei tule, kuna liikumispiirangud on vähendanud rohkem just bensiini tarbimist. Kütuse reaalaja andmetele tuginedes on märtsis nii jae- kui ka hulgimüük langenud, vastavalt 18,9% ja 23,6% võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Diislikütuse müügimahud on langenud väiksemas tempos. Märtsis vähenes jaemüük 5,1% ja hulgimüük 7,3% võrreldes eelmise aastaga (joonis 1). Aprillis on oodata languse süvenemist ning alles suvel võime oodata kütuste tarbimise taastumist, kui hindadesse on jõudnud ka nii aktsiismäära langetus kui ka madalamad maailmaturu naftahinnad.

Taastumine võib toimuda kiiremini eelkõige bensiini tarbimises, diislikütuse tarbimine sõltub palju transpordisektorist ja reisijateveost ning taastumine võib seega kauem aega võtta.

Valitsussektori eelarvepuudujääk kasvas 1,7%-ni SKP-st

Märtsi lõpuks ulatus valitsussektori eelarepuudujääk 1,7%-ni SKP-st ehk 438 miljoni euroni. Võrreldes 2019. aasta märtsi lõpu seisuga oli puudujääk 287 miljoni võrra suurem. See tuleneb peamiselt keskvalitsuse puudujäägist, mille peamine põhjus oli ligikaudu 120 miljoni euro võrra vähenenud maksulaekumine.

Samuti on kahanenud tulud vara võõrandamisest, keskkonnatasudest ning heitmekvootide müügist. Eelmise aastaga võrreldes on kasvanud riigieelarvest antavad toetused, sealhulgas sotsiaaltoetused ja pensionid.

Riigieelarve majandamiskulud on samas vähenenud. Kriisi mõju on juba näha ka kohalike omavalitsuste ja sotsiaalkindlustusfondide positsioonis, mis on samuti eelmise aastaga võrreldes halvemas seisus. Lisaeelarve kohaselt on oodata valitsussektori puudujäägi süvenemist aasta lõpuks 10,1%-ni SKP-st.

Joonis 1.   Bensiini ja diislikütuse reaalaja tehingute mahud (jae- ja hulgimüük) miljonites liitrites

Tabel 1. Märtsi maksutulu

Maksuliik (miljonit eurot)Lisaeelarve 2020. aastaks kavandatud maksutulu kokkuMärtsi maksutuluMärtsi maksutulu võrreldes 2019.a sama kuugaAastaks kavandatud maksutulu täitmine
Keskvalitsuse maksud6921,6429,3-19,9%22,8%
Sotsiaalmaks3050,5254,3-4,0%26,8%
Tulumaks696,5-55,11,9%9,7%
   Füüsilise isiku tulumaks304,5-82,4-1,6%-12,6%
   Juriidilise isiku tulumaks392,027,3-8,2%27%
Käibemaks2258,1159,3-20,4%22,4%
Aktsiisid kokku842,665,5-44,8%19,8%
   Kütuseaktsiis392,027,4-65,8%16,1%
   Alkoholiaktsiis207,016,4-9,1%21,1%
   Tubakaaktsiis225,018,22,1%22,2%
   Elektriaktsiis18,43,335,4%53,4%
   Pakendiaktsiis0,30,1206,4%61,8%
Tollimaks41,33,6-11,3%27,0%
Hasartmängumaks27,91,8-22,9%26,2%
Raskeveokimaks4,73,6-35,3%26,9%
Füüsilise isiku tulumaks kohalikele omavalitsustele1109,5104,913,5%28,9%