Hoolimata sellest, et ukrainlased maasikapõllule õigeaegselt ei jõudnud, on töömees Urmasel tööd küllaga. Õppind mees, head riistad — selline mees juba tööta ei jää! Sadagu taevast või pussnuge või siis maksuotsuseid — vahet pole! Ega TÖR kanne tööd tee! Ja mis sotsiaalsetesse tagatistesse puutub, siis 2+2 on läbi, nüüd võib taas kaugemalt distantsilt inimestega suhelda ja kuna nakkus levib seetõttu kehvemini, siis pole sotsiaalkindlustust vajagi.
Kes vana asja…
Eelmise aasta lõpus, kui keegi ei osanud koroonat seostada millegi muu kui mänguga, äärmisel juhul imeliku 9-voldise patareiga või kõlaliselt sarnase alkohoolse joogiga, selgus, et rahandusministril oli suhe. Tõsi küll, töine. Ja mis kõige imelikum — Urmasega. Samas, partei vaimsus pidas vastu ja vikerkaarest oli asi kaugel (mitte muidugi südasuvises Antslas). Tegemist oli töise suhtega, kuid samas mitte töösuhtega, vaid võlaõigusliku teenuse osutamise suhtega ehk siis eelduslikult töövõtulepingulisega. Selgus, et minister töövõtjale makstud tasult tulumaksu kinni ei pidanud ning sotsiaalkindlustusmakseid ei tasunud.
Asi lõppes sellega, et opositsioon süüdistas ministrit maksude maksmata jätmises, kuid meie tegime sellest natukene suuremad üldistused ja tõstatasime probleemi: kas töömees Urmasele makstav tasu on üldse sotsiaalkindlustusmaksetega maksustatav? Seda enam, et maksuamet oma kodulehel kuulutab, et iga üksiküritaja, kes oma panniga mõne äpi kaasabil mööda pealinna tänavaid või kus iganes ringi kimab ja nutsu tasku ajab, peab kõigest tulumaksu maksma, ning seda tulumaksu ei pea sugugi tasu maksja teenustasust kinni pidama, vaid ta peab ise aus olema ja maksu ära maksma.[1]
Saime niisiis valgustuse osaliseks ning otsustasime paluda ka õiguskantslerilt seisukohta.[2] Ja et see ei kujuneks lihtsalt keelpillikvarteti järjekordselt ebaõnnestunud püüdluseks isast kaslast jooksuajal jäljendada, tegime avalduse ikka pika ja põhjaliku.
Vahepeal tuli koroona. See neljas siis, haigus. Ja ega meie kiri oli muidugi pikk ka, mis seal salata. Ühesõnaga, 1. juulil saatis õiguskantsler rahandusministrile järelpärimise meie tõstatatud küsimustes. Väga põhjaliku seejuures, mõtlemisainet pakkuva. Avaldame selle siinjuures ära.
Mis edasi?
Õiguskantsler palus ministril vastused edastada hiljemalt 1. septembriks 2020. Loomulikult on küsimusi ning neile antavaid võimalikke vastusevariante palju ning ennustama ma parem ei kipuks. Ei saa välistada, et Uberi ja Bolti sõitjad hakkavad hoopis sotsiaalkindlustusmakseid maksma, mitte ei laiendata tõlgendust ka teistele. Aga vahest hoopis jääbki Urmas kui juhutööline soodsamalt maksustatuks? Ehk pakutakse talle näiteks võimalust ettevõtluskonto kaudu asju ajada? Ehk antakse isegi võimalus, et kui kontot ei ole, siis saaks sarnase režiimi tuletada ka tuludeklaratsiooni täites? Sest olgem ausad – maksuamet ajab küll võrdsust taga, kuid mis võrdsusest me siin räägime, kui mees maalt, kes pole ehk eluski pangas käinud ja kellele ilmselt mingit kontot ei avata, peab maksma täie rauaga, ja pealinna vurle, kes pääseb kontorile ligi, pääseb tulumaksuga? Kui see ei ole karjuv ebavõrdsus, siis ma võin seda soovijatele ise kõrva karjuda.
Aga, mis seal ikka – seniks muusikat, sest maasikat enam ei saa!
[1] Martin Huberg. Lihtne ja eranditeta maksusüsteem ehk Urmase ja Martini maksukaasus. – MaksuMaksja, 2019, 12, lk 20-26.
[2] Samas, lk 29-32.