Järgmine koolitus: 11.10.2022 - Tallinn - Sügiskonverents 2022 Registreeri / loe lähemalt

OECD uuring: eestlased tasuvad hoolsalt arveid, kuid on kehvad tagavara kogujad

MaksuMaksja: 2020 – juuni/juuli (nr 6-7)

OECD uuring: eestlased tasuvad hoolsalt arveid, kuid on kehvad tagavara kogujad

Lehekülg: 22
Rahandusministeeriumi pressiteade
26.06.2020
Veebiväljaandes avaldatud artikkel võib erineda paberväljaande omast (nt viidete ja lisade osas).

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvahelisest täiskasvanute finantskirjaoskuse võrdlusuuringust selgus, et koos Indoneesiaga viiendat kohta jaganud Eesti elanike rahatarkuse teadmised on suhteliselt head võrreldes teiste osalenud riikidega, kuid need ei kandu käitumisse ja rakendamises on küllaga arenguruumi. Viie aastaga on Eesti tulemused teadmiste osas pisut langenud, hoiakute ja käitumise osas aga paranenud, üldtulemus jäi samale tasemele.

Uuringus osales 26 riigist 125 787 vastajat alates 18 eluaastat. Omavahel võrreldi kolme kompetentsi, mis rahatarkuse taset määravad — valdkonna teadmisi, hoiakuid ning tegelikku käitumist.

„Uuring annab hea võimaluse hinnata Eesti inimeste rahatarkuse taset maailmas erinevate kompetentside lõikes,“ ütles Rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Liisi Kirch. „Rahatarkus on muutunud eriti oluliseks praeguses majandusolukorras, kui COVID-19 ja selle tagajärgede tõttu võib kannatada inimeste majanduslik heaolu seeläbi, et tavapärased sissetulekud vähenevad või peatuvad.“

Üldkokkuvõte näitas uuringus osalenud riikide elanike küllalt madalat finantskirjaoskuse taset — keskmine näitaja oli 61% maksimumist. Kõrgeim skoor tähistanuks baasteadmisi finantspõhitõdedest ning nende regulaarset rakendamist. Parim finantskirjaoskuse tulemus uuringus osalenud riikide hulgas oli Hongkongi elanikel (71% maksimumist) ning madalaim Itaalial (53% maksimumist). Hongkongile järgnesid Sloveenia, Austria ja Saksamaa. Eesti keskmine näitaja oli 64% maksimumist, mis andis kahasse Indoneesiaga 5. koha. Meile järgnesid Portugal, Poola, Korea, Tšehhi.

Uuringus hinnatud kolmes kompetentsis olid Eesti tulemused varieeruvad. Rahatarkuse alaste teadmiste osas saavutati riikide järjestuses 4. koht Hongkongi, Austria ja Saksamaa järel; samas, Eesti tulemus 65,6% maksimumist oli madalam kui eelmises, 2016. aasta uuringus saavutatud tulemus, ning näitab, et ligi 35% elanikest ei oma teadmisi rahatarkuse põhitõdedest ehk sellest, kuidas oma rahaasju hästi korraldada.

Käitumise osas ehk säästmises, pikaajalises planeerimises, rahaasjade kontrollimises olid tulemused kõikidel riikidel nõrgemad. Eesti jäi keskmike hulka tulemusega 58,7% maksimumist, olles positsiooni mõttes samuti täpselt keskmine riik (13. koht) teiste riikide arvestuses. Samas, 2016. aastal olime 30 riigi võrdluses 24. kohal, saavutades alla 40% maksimumist. Praegune tulemus viitab sellele, et ligi 40% elanikest ei kasuta oma teadmisi majandusliku heaolutaseme säilitamiseks või tõstmiseks.

Hoiakutes 7. koht oli parem võrreldes riikide, sh OECD riikide keskmise tulemusega. Eesti tulemus näitas edasiminekut, ulatudes 61,8%-ni maksimumist võrdluses 2016. aasta tulemusega, kui saavutati 52% kõrgeimast skoorist. Positiivne hoiak oma rahaasjade korraldamise suhtes on aluseks teadmiste täiendamisele ning nende praktikas kasutamisele.

Tähelepanekutena Eesti kohta märkis Kirch: „Paistsime silma väga kõrge tulemusega arvete õigeaegsel tasumisel. Samas, tagantpoolt neljanda positsiooni hõivasime aktiivsete raha kõrvalepanijate tabelis, jäädes alla nii üldisele uuringu tasemele kui ka osalenud OECD riikide keskmisele. Pikaajalises planeerimises ehk säästude olemasolus pikemaks perioodiks ei ole tulemused kiita — Eesti jäi üheksandaks. Ehk siis arvete maksmises on eestlased väga kohusetundlikud, aga raha ootamatusteks kõrvalepanemises just mitte.“

„Kuigi Eesti hoiakute ja käitumise tulemused näitavad edasiminekut võrreldes eelmiste rahvusvaheliste tulemustega, tuleb meeles pidada, et uuringu maksimumskoor viitab vaid põhitõdede teadmisele ja nende kasutamisele ning kolmandik Eesti vastanutest selleni ei küündinud,“ lisas Liisi Kirch Eesti tulemusi kommenteerides.

„OECD soovitab keskenduda põhilistele finantspõhimõtetele ja teadmistele, nagu eelarvestamine, (pikaajaline) planeerimine ning raha säästmine. Samuti lähtuda kodanike vajadustest asjakohase nõu andmisel, eriti neile, kes on kõige enam praegusest COVID-19 kriisi järgsest olukorrast mõjutatud,“ edastas Kirch. „Eriti oluline on jätkata tööd finantskirjaoskuse hoiakute ja käitumisega, kuigi tähelepanuta ei tohi jääda ka teadmiste edasiandmist.“

Tutvu OECD raportiga nende kodulehel www.oecd.org/financial/education/launchoftheoecdinfeglobalfinancialliteracysurveyreport.htm.

OECD viis teist korda läbi rahvusvahelise võrdlusuuringu finantsalaste kompetentside taseme tuvastamiseks maailmas. Uuringus osales 26 riiki Euroopast, Ladina-Ameerikast ja Aasiast (Austria, Bulgaaria, Kolumbia, Horvaatia, Tšehhi, Eesti, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Hongkong (Hiina), Ungari, Indoneesia, Itaalia, Korea, Malaisia, Malta, Moldova, Montenegro, Peruu, Poola, Portugal, Põhja-Makedoonia, Rumeenia, Venemaa, Sloveenia ja Tai). Eelmises rahvusvahelises võrdlusvoorus 2016. aastal osales 30 riiki kogu maailmast.