Inimesed on harjunud, et keskkevadel räägitakse maksupööripäevast. Mitte et see midagi ERKI moešõuga võrreldavat oleks, kuid mingis mõttes näitab see ju valitsemise moodi ehk kui palju nutsu riik kogub, mis omakorda sõltub sellest, mis on plaanis — kas õhuke riik või tiba tummisemad modellid.
Aga, nagu viimaste kuude artiklite puhul on juba kombeks, meenutagem taas, et meil oli kevadel hoopis koroona. Hea, et jüriööd tähistati, mingi maksupööripäev, mis sel hetkel nii ebakindel oli, ei väärinud märkimist.
Ja see oli
Mõistagi, esialgne maksupööripäev kuulutatakse välja riigieelarve seletuskirjas välja toodud maksukoormuse alusel. Riigieelarve aga võeti vastu 11.12.2019 ning sel ajal ei osatud täpselt veel koroona osas seisukohti võtta.
Olgu kuidas oli. Rahandusministeerium selgitas selle aasta eelarve kohta: Maksukoormus püsib kahel järgneval aastal stabiilselt 33,2 protsendil SKPst ja langeb prognoosi kohaselt 2022. aastal 32,7 protsendile SKPst.[1] Ehk nagu riigieelarve seletuskiri selgitab: 2020. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,2% SKPst, mis on 0,1% võrra kõrgem kui 2019. aastal.[2]
Selle protsendi järgi saaksime siis arvutada, mitmes päev 366-st (see aasta on liigaasta) see on, ehk siis 122. päev, mis kalendri järgi on 2. mai.
Eelmisel aastal prognoositi riigieelarve eelnõu seletuskirjas maksupööripäeva 3. maile ning maksukoormuseks 33,6% sisemajanduse koguproduktist[3], kuid nagu näha, oli lõplik maksukoormus, mis aasta lõpuks selgub, hoopis 33,1%. Viimane andnuks maksupööripäevaks hoopis 1. mai, kuid kuna arvutamine käib prognooside alusel, siis maksupööripäeva tegelik maksukoormus ei muuda. Nagu öeldakse, on ennustamine tänamatu kunst.
Kuidas arvutatakse?
Maksupööripäev arvutatakse jooksva aasta maksukoormuse (maksutulude ja sisemajanduse koguprodukti suhe) prognoosi alusel. Maksukoormuse määra alusel jagatakse kalendriaasta kaheks osaks. Aasta alguses on päevad, mille jooksul maksumaksjad töötavad sümboolselt riigi heaks, ja maksupööripäevast algab see osa aastast, mille jooksul teenitud tulu jääb maksumaksjale. Mida varem maksupööripäev saabus, seda väiksem oli vastaval aastal maksukoormus.[4]
Aga nagu öeldud, kuna kogu arvutuskäik toimub prognooside alusel, siis tegeliku maksukoormuse selgumine aasta lõpus maksupööripäeva kuupäeva ei muuda. Küll aga võib see lihtsalt anda meile täpsustatud andmete põhjal võimaluse tagasivaatavalt fakti konstateerida.
Välismaal
Euroopa Komisjon avaldab iga-aastaselt liikmesriikide ning Norra ja Islandi kohta maksustamist puudutavaid andmeid väljaandes Taxation Trends in the European Union.[5]
Väljaande leheküljel 170 on toodud viidatud riikide statistika, kuid arvestatud on mitte prognoose, vaid tegelikku maksukoormust ning seetõttu on viimased andmed 2018. aasta seisuga järgmised (tabelist on osa andmeid välja jäetud):
Maksukoormus (sh kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed) protsendina SKP-st:
Riik | 2018. aasta maksukoormus | Positsioon 2018. aasta seisuga |
Prantsusmaa | 46,5 | 1 |
Taani | 45,1 | 2 |
Belgia | 44,8 | 3 |
Rootsi | 43,8 | 4 |
Austria | 42,3 | 5 |
Soome | 42,2 | 6 |
Itaalia | 41,8 | 7 |
Saksamaa | 40,1 | 8 |
Luksemburg | 39,3 | 9 |
Kreeka | 38,9 | 10 |
Holland | 38,7 | 11 |
Horvaatia | 38,6 | 12 |
Sloveenia | 37,6 | 13 |
Ungari | 37,6 | 14 |
Tšehhi | 36,1 | 15 |
Poola | 35,2 | 16 |
Portugal | 34,9 | 17 |
Hispaania | 34,7 | 18 |
Slovakkia | 34,1 | 19 |
Küpros | 33,8 | 20 |
Suurbritannia | 33,8 | 21 |
Eesti | 32,8 | 22 |
Malta | 31,8 | 23 |
Läti | 31 | 24 |
Leedu | 30,2 | 25 |
Bulgaaria | 29,9 | 26 |
Rumeenia | 26,3 | 27 |
Iirimaa | 22,6 | 28 |
Island | 36,9 | |
Norra | 40 |
2018. aastal oli Eesti 22. kohal, mis on päris hea tulemus, arvestades, et 21 riigis 28-st oli maksukoormus meist kõrgem.
Ja EL rekordi hoidjal Prantsusmaal tuli 2018. aastal inimestel riigi heaks tööd rügada 19. juunini. Ega muud ei olegi öelda, kui et elagu vabadus, vendlus ja võrdsus! Ja eks nad seal neid rikkamaid selle deviisi järgi ka peenesta. Õnneks ei ole meie tulumaksusüsteem oma astmelisuselt selliseks veel läinud ja loodame, et pääseme sellest ka edaspidi.
Tähistamisest
Kuni 2008. aastani oli meil kombeks maksupööripäeva ajal kohtuda rahandusministriga. See komme rauges 2009. aastal, kui majanduskriis oli samuti täistuuridel käimas ning raske oli uskuda numbreid maksupööripäeva arvutuste osas. Liiatigi oli minister vahetumas ja maksutõuse tuli nagu Vändrast saelaudu.[6]
Me ei ole hilisematel aastatel erinevatel põhjustel vana traditsiooni üles soojendanud. Ja muidugi nüüd, kus meil on n-ö oma mees Havannas, polegi nagu mõtet eraldi kohtuma minna. Polaarööst on saanud polaarpäev.
Või nagu öeldakse eeposes:
Aga ükskord algab aega,
Kus kõik pirrud kahel otsal
Lausa lähvad lõkendama;
Lausa tuleleeki lõikab
Käe kaljukammitsasta –
Küll siis Kalev jõuab koju
Oma lastel’ õnne tooma,
Eesti põlve uueks looma.[7]
[1] 2020. riigieelarve eelnõu faktileht, lk 1. Avaldatud Rahandusministeeriumi kodulehel Riigieelarve rubriigis: www.rahandusministeerium.ee.
[2] 2020. aasta riigieelarve seaduse seletuskiri, lk 21. Avaldatud Rahandusministeeriumi kodulehel Riigieelarve rubriigis: www.rahandusministeerium.ee.
[3] EML. Sellel aastal on maksupööripäev 3. mail. – MaksuMaksja, 2019, 3, lk 4.
[4] Vt Lasse Lehis. Igaühele oma maksupööripäev? – MaksuMaksja, 2014, 5, lk 4-5.
[5] Taxation Trends in the European Union. 2020 Edition. Kättesaadav Euroopa Komisjoni kodulehel: https://ec.europa.eu/taxation_customs/sites/taxation/files/taxation_trends_report_2020.pdf.
[6] Selle kohta vt Lasse Lehis. Maksupööripäev jäi sellel aastal ära. – MaksuMaksja, 2009, 5, lk 4-5.
[7] Fr. R. Kreutzwald. Kalevipoeg. Roto: 1992.