Järgmine koolitus: 11.10.2022 - Tallinn - Sügiskonverents 2022 Registreeri / loe lähemalt

Maksumeetmetega koroona tagajärgede vastu

MaksuMaksja: 2020 – juuni/juuli (nr 6-7)

Maksumeetmetega koroona tagajärgede vastu

Lehekülg: 7
Martin Huberg
Veebiväljaandes avaldatud artikkel võib erineda paberväljaande omast (nt viidete ja lisade osas).

Hoolimata sellest, et meile korrutati 17 kevadet järjepanu reformikate poolt, et maksuerandid on saatanast ja käibemaksumäära alandamine ei aita kedagi, on pisike Saksamaa eksinud selle vastu. Mis mõttes? Eks ikka selles mõttes, et käibemaksumäära alandati.

Miks?

Meie MTA on kodulehele välja pannud infonupu, kus selgitatakse: Saksamaa teatas kõigile liikmesriikidele, et vähendab ajutise COVID-19 viirusega seotud meetmena ajavahemikus 1. juulist kuni 31. detsembrini 2020 käibemaksu standardmäära 19%-lt 16%-le ja vähendatud käibemaksumäära 7%-lt 5%-le.[1]

Käibemaksu langetamise eesmärk on jätta inimestele rohkem raha kätte ja ergutada tarbimist. Paljud kaubanduskeskused ja mööbli- ning autokauplused on teatanud, et langetavad hindu juba järgmise nädala algusest.

Käibemaksu alandamisest peaksid eelkõige võitma madalama sissetulekuga leibkonnad, sest käibemaks on sageli ainus maks, mida nad täies mahus maksma peavad. Valitsusele läheb see samm maksma umbes 20 miljardit eurot.[2]

Ka meil on aeg-ajalt tõstatatud teema, kas näiteks põllumajandustoodetele võiks madalama käibemaksumäära kehtestada[3], kuid enamasti sumbuvad või summutatakse need ettepanekud kähku. Tavaliselt väidetakse, et maksumäärade langetamine ei too niikuinii hindade langust kaasa, lihtsalt tootja (vahendaja jne) saab rikkamaks.

Näiteks selgitas Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban 2018. aastal: Käibemaksumäära vähendamise mõju tarbijahinnale on sõltuv mitmetest teguritest ning kuna käibemaks kohaldub kõikidele tarneahela lülidele, ei pruugi võimalik käibemaksualandus kajastuda lõplikus tarbijahinnas, mida kinnitavad ka erinevad uuringud.[4]

Samas kiputakse unustama, et isegi kui hinnad ei lange, siis tootmise toetamise kaudu toetatakse tervet sektorit, võimaldatakse inimestele tööd. Kui sisendid on näiteks Eesti puhul 20% maksustatud ja väljund 9% maksustatud, siis summa summarum võimaldab see vastavas valdkonnas paremini majandada, mistõttu on inimestel tööd, nad teenivad töötasu, mida hiljem poes kulutada, selle asemel et sotsiaaltoetuste saajate nimekirjades figureerida.

Kes veel?

2018. aasta algusest langetas Läti käibemaksumäära 5% peale juur- ja puuviljade ning marjade osas. Läti ministeeriumid ja tootjate liidud sõlmisid kokkuleppe, mille põhjal hind poodides kindlasti alaneb. Kui palju, on iseküsimus, sest uuest aastast tõusis Lätis kütuseaktsiis, mis muudab kallimaks veokulu.

Kui Lätis algul ka kardeti, et kauplused ei tule hinnalangetamisega kaasa, siis hinnad on tõepoolest madalamad ja väljas on isegi sildid, mis kinnitavad, et nüüd kehtib Lätis uus käibemaksumäär.[5]

Muidugi on küsimus, kas Läti eksperiment ikka tasus ära. Õnneks on siin juba võimalik ka tulemustest lugeda.

Kahe aastaga on köögiviljadele ja puuviljadele alandatud 5-protsendilise käibemaksu kehtestamine ennast ära tasunud, kinnitas ühendus, vahendas Läti Delfi. 

Seda kinnitavad nii efektiivsusnäitajad kui asjaolu, et sektoris on maksumaksjate arv kasvanud 6%. Lisaks sellele kasvas kuue protsendi võrra ka kasvatajate käive ning köögi- ning puuviljade hinnad on langenud 11,7%.[6]

Aga, kui meil oli eelmine majanduskriis, siis tõsteti kibekähku käibemaksu, et riigieelarvesse nutsu saada, mis sest, et ettevõtjate ja inimeste elu tegi see hoopis raskemaks.

Marika Kirch juhtis Postimehes juba nädal pärast eriolukorra väljakuulutamist tähelepanu maksukõrgenduse tagasipööramise vajadusele: Mäletame veel eelmist kriisi, kui erakordselt napi etteteatamisega, veenvate põhjendusteta ning ettevõtjate esindajatega sisulist debatti pidamata tõsteti 18-protsendiline käibemaks 20 protsendile. See oli 2009. aasta kriisiaja meede eelarveaukude lappimiseks. 11 aasta tagune tõus pidi olema ajutine.

Oleks paras aeg maksukohustuslastele külma dušina mõjunud käibemaksutõus tagasi pöörata ja langetada vähemalt 18 protsendile, toiduainetele veel madalamaks. 

See oleks konkreetne samm, mis jätaks eraisikule rohkem kätte sisetarbimisse suunatavat raha ja leevendaks väikeettevõtjate koroonakriisiga seotud maksuraskusi.[7]

Ei pannud tähele, et keegi selle peale elavnenud oleks, aga nagu näha, siis muud riigid ei pea maksumeetmeid sugugi mõttetuteks.

Kes siis veel?

Enamiku riikide kohta leiab vastava ülevaate avalara.com kodulehelt.[8] Toome sealt ära ainult Euroopat puudutavad lühinupud, kuid tegelikult on maailm ikka väga kirju ja lai ning maksumeetmed on mitte ainult käibemaksu või müügimaksu osas tarvitusele võetud, vaid ka näiteks turismisektoriga seonduvalt (see võib ka olla käibemaksumäära alandamisega hõlmatud või eraldi maksusoodustuse objekt).

On ju selge, et turiste väga ei ole, mõne riigi puhul ei pääse üheski suunas üle piiri või sinna lihtsalt ei juleta minna. Kui sellist taustamuusikat miksida veel riiki sisenemisel rakendatava maksu või lõivuga, hotellikülastuselt võetava maksuga vms, siis võib see ju olla kas pisut koormav turistile või võtta vajalikud vahendid sektori ettevõtjalt.

Aga viimased uudised näitavad näiteks, et ka Iirimaal alandatakse 1. septembrist kuni 2021. aasta veebruarini käibemaksu 23%-lt 21%-le. Ei tea, mis neil küll mõttes oli! Aga jah, muudkui sebivad.

Mis sellest?

Seega ei maksa imestada, et riigid on valmis oma maksutulusid vähendama lootuses, et ettevõtjad saavad kiiremini hoo sisse või ei kuku mutta või mis iganes. Riik ise ei ole ju suurem asi tootja. Ilma ettevõtluseta ei oleks ka riigil tulusid, kuid sellest arusaamine ei ole lihtne. Eelmise kriisi ajal ei olnud seda Eestis ühestki otsast näha. Selle kriisi ajal on riik päris head tööd teinud toetuste poole pealt ja opositsioon on küll katsunud nuriseda, kuid ilmselt saanud aru, kui tobe see hetkel on, ja teinud seda vaid detailide osas. Aga kui kriitika on asjalik, siis andku muidugi tuld!

Riikide poolt majanduskriisi leevendamiseks rakendatavad maksumeetmed

Järgneva tabeli on koostanud Richard Asquith märksa rohkemaid riike hõlmavate tabelite alusel[9], kuid see tabel ei ole igas osas mitte lihtsalt tõlge, vaid algallikat eksponeerivalt veebilehelt on infot pisut juurde otsitud ja lisatud. Soovitame seda veebilehte külastada, kui on soov täpsema ja laiaulatuslikuma teabe vastu.

RiikMõned rakendatavad meetmed
Euroopa LiitEuroopa Komisjon soovitas riikidel käibemaksu tasumise tähtaegasid pikendada. Samuti lõdvendas riigiabi reegleid. Tegi ettepaneku lükata edasi e-kaubanduse käibemaksupaketi jõustumine 1. juulile 2021.
AustriaAlandas restoraniteenuse käibemaksumäära. Duubeldas väikeettevõtjate käibemaksu erikorra künniseid. Alandas mittealkohoolsete jookide käibemaksu 10%-ni. Lükkas edasi karistuste rakendamisi.
BelgiaVõimaldas lükata edasi juuni ja juuli käibedeklaratsiooni esitamise. Lükkas edasi impordikäibemaksu tasumise tähtaja. Alandas toitlustusteenuse käibemaksu 12%-lt 6%-le.
BulgaariaKinnitas toitlustusteenuste, restoraniteenuste, e-raamatute ja trükiraamatute käibemaksu alandamist 9%-le kuni selle aasta lõpuni.
HorvaatiaVõimaldas taotleda märtsi ja aprilli käibedeklaratsioonide esitamise tähtaja edasilükkamist.
EestiPikendas käibemaksu tasumise tähtaega kuni 1. maini (st intresse ei määratud, kui ei tasunud õigeaegselt).
HispaaniaVõimaldas maksudeklaratsioone hiljem esitada, kuid meede lõpetas 1. juunil kehtivuse.
HollandEi rakendanud kuni 1. oktoobrini maksuintresse. Võimaldas maksukohustuse intressivaba ajatamist kuni 3 kuuks.
IirimaaAlandas ajutiselt maksumäära 23%-lt 21%-le perioodil 01.09.2020–28.02.2021.
IslandVõimaldas käibemaksu tasumise ajatamist kuni aasta lõpuni. Hotellidele kohalduv maks ei rakendu 2021. aasta lõpuni. Pikendas käibedeklaratsioonide esitamise tähtaegasid. Piiras karistusi deklaratsioonide esitamata jätmise eest, samuti vähendas maksetega hilinemisel kohalduvat intressi.
ItaaliaPlaanib käibemaksumäärade alandamist. Teatud juhtudel võimaldab käibemaksu hiljem maksta.
KreekaVähendas käibemaksu avansiliste maksete summasid. Kreeka saartel (Chios, Kos, Leros, Lesbos ja Sámos) kehtib 30% madalam maksumäär kuni 2020. aasta lõpuni.
KüprosLükkas edasi II kvartali käibemaksumaksete tasumise tähtaja. Kavatseb alandada majutuse ja toitlustuse käibemaksumäära 9%-lt 5%-le kuni 10.01.2021.
LeeduVõimaldas EL-välistel ettevõtjatel esitada käibemaksu tagastustaotluse 30. juuni asemel 30. septembriks. Kaalub toitlustuse ja mittealkohoolsete jookide maksumäära alandamist 21%-lt 9%-le. Intressivaba ajatamine, võimalik ka maksuvõla kustutamine.
LätiKiirendas tagastusnõude täitmist. Kaalub maksukohustuste täitmise tähtaja pikendamist erikorras.
LuksemburgVõimaldas deklaratsioone hiljem esitada, hilinemisel ei kohalda karistusi ning võimaldab maksukohustuste ajatamist lihtsustatud korras. Taastas 15. maist deklaratsioonide esitamata jätmisel karistused.
Põhja-MakedooniaPikendas deklaratsioonide esitamise tähtaegasid.
MaltaPikendas deklaratsioonide esitamise ja maksukohustuste täitmise tähtaegasid.
MoldovaAlandas haiglateenuste maksumäära 20%-lt 15%-le. Alandas samuti turismisektoris, iseäranis hotellide, restoranide ning toitlustusteenuste maksumäära. Peatas maksumenetlused.
NorraAlandas algselt madalamat maksumäära 12%-lt 7%-le ning alates 27.03.2020 alandas veel 6%-le.
PoolaLükkas edasi kohustusliku elektroonilise kassaaruandluse rakendamist (st online-raport maksuametile). Toitlustuse, majutuse ning kütusesektor võtab selle kasutusele 01.01.2021 ning teised 01.07.2021.
PortugalLükkas edasi käibedeklaratsioonide esitamise, samuti maksukohustuse täitmise tähtaegu. Alandas spordiklubide ja terviseklubide käibemaksumäära 6%-le.
PrantsusmaaEL-välised ettevõtjad võivad käibemaksu tagastustaotluse esitada 30. juuni asemel 30. septembriks. Võimaldas maksta käibemaksu väiksemas summas sõltuvalt ettevõtja käibe üldisest langusest.
RootsiVõimaldas üle 90 päeva vanade „hapude arvete“ krediteerimise ilma täiendava kontrollita. Tõstis kassapõhise erikorra künnist. Võimaldas maksukohustuste täitmise ajatamist soodsamatel alustel.
RumeeniaVõimaldas käibemaksukohustuste täitmist intressivabalt edasi lükata kuni 25. oktoobrini.
SaksamaaAlandas standardmaksumäära 1. juulist 19%-lt 16%-le. Langetas samal ajal madalamat maksumäära 7%-lt 5%-le. Restorani, toitlustuse ja kohvikute puhul jääb madalam maksumäär kehtima kuni 30.06.2021. Võimaldas maksukohustuse täitmist edasi lükata ning see hõlmab samuti nii juriidiliste kui füüsiliste isikute tulumaksu.
SlovakkiaPikendas maksu tasumise tähtaega 2 kuu võrra, see laieneb ka mitteresidentidele. Pikendas deklaratsiooni esitamise tähtaegu 30 päeva võrra.
SloveeniaVõimaldas maksukohustuste täitmist 2 kuu võrra intressivabalt pikendada. Meede kehtis mai lõpuni.
SoomeMaksu tasumisega hilinemisel rakendub senise 7% intressi asemel 4%. Võimaldas ettevõtjatel laenata 2020. aasta käibedeklaratsioonide alusel tasutud käibemaksusumma riigilt 3% intressiga. Karistusi käibemaksu tasumisega viivitamisel kohaldada ei tohi, kui maksuametiga on ise ühendust võetud. Maksu tasumise tähtaja pikendus 3 kuud.
ŠveitsVõimaldas käibemaksu ja tollimaksu intressivabalt ajatada kuni aasta lõpuni.
TaaniPikendas käibemaksu tasumise tähtaegu. Väikeettevõtjad võivad tasutud käibemaksu intressivabalt tagasi laenata.
TšehhiLükkas edasi kohustusliku elektroonilise kassaaruandluse rakendamist (st online-raport maksuametile). See rakendub 01.01.2021. Alandas majutuse ja ürituste käibemaksumäära 10%-le.
TürgiAlandas siseriiklike lendude maksumäära 18%-lt 1%-le, majutus hotellides ning tugiteenused 0% maksumääraga — kõik kuni novembrini.
UkrainaMaksuvabastused kultuuriüritustele. Alandas elektri ja kommunaalteenuste käibemaksumäära 10%-le. Ei kohalda turismimaksu kuni aasta lõpuni. Vabastas haiglateenused ja ravimid käibemaksust.
UngariUus pangandusmaks. Kiirendas käibemaksu tagastamist. Kehtestas jaemüügile kriisi ajaks ajutise müügimaksu. Pikendas käibemaksu tasumise tähtaga.
VenemaaLükkas edasi väike- ja keskmiste ettevõtjate kõikide maksukohustuste (v.a käibemaks) tasumise tähtaegasid 6 kuu võrra.
Ühendkuningriik

 

 

Alandas haiglateenuste maksumäära 20%-lt 5%-le, väikeettevõtjate erikorda rakendavate ettevõtjate puhul: alandas toitlustuse maksumäära 12,4%-lt 4,5%-le, hotellide ja majutuse maksumäära 10,5%-lt 0%-le, pubide maksumäära 6,5%-lt 0%-le.

[1] Saksamaa vähendas ajutiselt käibemaksumäärasid. – Avaldatud MTA kodulehel rubriigis „Päevakajaline“: www.emta.ee/et/saksamaa-vahendas-ajutiselt-kaibemaksumaarasid.

[2] Saksamaa näitel: käibemaksu langetus toob kaasa hindade languse ja majanduse elavnemise. –Uueduudised.ee, 05.07.2020.

[3] Vt nt Züleyxa Izmailova. Eesti peaks alandama mahetoidu käibemaksu. – Pollumajandus.ee, 13.08.2018.

[4] Vt nt Heli Raamets. Kas käibemaksu alandamine muudaks poes köögivilja odavamaks? – Maaleht, 07.12.2018.

[5] Vt Ragnar Kond. Läti langetas piirkonnale omaste köögiviljade käibemaksu. – ERR.ee, 10.01.2018.

[6] Läti ühendus: kohaliku köögivilja maksueksperiment on end õigustanud, makse makstakse rohkem ja hinnad on langenud. – Eesti Päevalehe Ärileht online, https://arileht.delfi.ee, 26.01.2020.

[7] Marika Kirch. Koroona ja käibemaks. – Postimees online, www.postimees.ee, 19.03.2020.

[8] Richard Asquith. World turns to VAT cuts on coronavirus COVID-19 threat. Kättesaadav arvutivõrgus: www.avalara.com.

[9] Samas.