Järgmine koolitus: 11.10.2022 - Tallinn - Sügiskonverents 2022 Registreeri / loe lähemalt

MaksuMaksja: 2019 – juuni/juuli (nr 6-7)

MaksuMaksja: 2019 – juuni/juuli (nr 6-7)

  • Sisukord
    UUDISED
    Järelkaja: osalise või puuduva töövõimega inimese puhkusetasu hüvitamine töölepingu lõppemiselEMLLk 4
    Salaturu ümarlaud 2019Hiie Marrandi, Philip Morris Eesti pressiteadeLk 5-9
    Ümbrikupalga probleem on jätkuvalt ulatuslik, kuid näitab paranemise märkeMTA pressiteadeLk 9
    Muutub tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja koostamise ja sealt kustutamise kordMTA pressiteadeLk 10
    Maamaksu tasumiseks saab edaspidi tellida e-arveMTA pressiteadeLk 10
    Maksukäitumise hinnangute e-teenus — mis see on ja milleks on seda vaja?www.emta.eeLk 11-12
    Maksu- ja Tolliamet avab septembris uuendatud iseteeninduskeskkonna e-MTAMTA pressiteadeLk 12-13
    Aastaks 2030 peab õigusloome maht vähenemaJustiitsministeeriumi pressiteadeLk 13
    ARVAMUS
    Õnneks ei ole riik lastele ettevõtlust veel keelanudMaire ForselLk 14-15
    Kauge küla võlavabadusHelger AaresildLk 16
    MAKSURAHU LÄBI?
    Uus tulumaksueelnõu: renditöötajatele päitsed pähe ja maksud selgaHiie MarrandiLk 17-20
    Käibemaksuseaduse eelnõu — nõudmiseni varud, lootusetud võlad ja piiriülesed aheltehingudMartin HubergLk 21-26
    Täitemenetluse reformimise plaanidMartin HubergLk 26-30
    Maksuvabade postipakkide aeg saab läbiHiie MarrandiLk 30-32
    EELARVE
    Valitsus alustab riigieelarve põhjaliku revisjonigaRahandusministeeriumi pressiteadeLk 32-33
    Eelarvereeglite sage muutmine kahjustab Eesti eelarvepoliitika usaldusväärsust ja majandustEelarvenõukoguLk 33-37
    Valitsus kiitis heaks järgmise nelja aasta esialgse riigireformi kavaRahandusministeeriumi pressiteadeLk 37-38
    EL finantse puudutavaid kelmusi saab tulevikus tulemuslikumalt uuridaJustiitsministeeriumi pressiteadeLk 38
    NÕUANNE
    E-arvete saatmine avalikule sektorile muutub kohustuslikuksRahandusministeeriumLk 38-39
    Uus kaugtöö juhis annab soovitusi töötervishoiu ja -ohutuse kohtaSotsiaalministeeriumi pressiteadeLk 44-51
    EML suur kodukontorite riskianalüüsEMLLk 52-54
    UURIMUS
    Töötuskindlustuse põhimõtete analüüs vaesuse ennetamiseks ja tööturul osalemise toetamiseksMerilen Laurimäe, Magnus Piirits, Kaupo Koppel, Kirsti Melesk, Märt MassoLk 55-57
    JURIST VASTABHiie MarrandiLk 57-58
    MINU MAX
    Kaelaharjutused kontoritöötajateleEMLLk 59
  • Toimetuse veerg

    Juuni-juuli MaksuMaksjas eesootavatest maksumuudatustest

    MaksuMaksja suvenumber toob lugejani värskemad maksumuudatused, nii et võib õigustusega tekkida küsimus, kas maksurahu hakkab läbi saama.

    EML jurist Hiie Marrandi tutvustab tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, millega võetakse üle järjekordne EL direktiiv, et tõkestada piiriüleseid maksude optimeerimise skeeme. Teiseks lahendatakse eelnõuga paar siseriiklikku pakilist muret, sh muutub ka renditööjõu maksustamise kord: nimelt saab Eesti õiguse renditöötajana Eestis töötava mitteresidendi töötasu tulumaksuga maksustada alates päevast, mil inimene Eestis tööle asub. Sarnaselt toimub Eesti „Kalevipoegade“ maksustamine näiteks Soomes.

    Lisaks kirjutab Hiie Marrandi, et vähem kui kahe aasta pärast muutub väikeste (kuni 22-euroste) väärtusega saadetiste tellimine väljastpoolt Euroopa Liitu käibemaksu võrra kallimaks, see tähendab, et kauba importimisel on tarbijal võimalus ise postipakk deklareerida ja käibemaks tasuda.

    EML juhatuse liige Martin Huberg annab ülevaate käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõust, mis samuti ajendatud järgmise aasta alguses jõustuva EL direktiivi ülevõtmisest. Direktiivi eesmärk on ühtlustada ja lihtsustada käibemaksusüsteemi teatavaid normide liikmesriikide vahelise kaubanduse maksustamisel. Muudatus puudutab nii laovarusid, aheltehinguid kui lootusetuid nõudeid.

    Lisaks tutvustab Martin Huberg Justiitsministeeriumi koostanud täitemenetluse ümberkorraldamise kontseptsiooni koos välja pakutud lahendustega täitemenetluse reformimiseks, tuues seejuures välja Justiitsministeeriumi enda eelistuse.

    Maksumaksjate liit pöördus kevadel õiguskantsleri poole, et selgitada välja, kas selline praktika, kus osalise või puuduva töövõimega isikuga töölepingut lõpetades jääb pikema põhipuhkuse eest hüvitatav osa tööandja kanda, samal ajal kui muul juhul riik selle hüvitaks, on töölepingu seadusega kooskõlas. Eelmises ajakirjanumbris kirjutasime, et õiguskantsler jagas EML seisukohta. Nüüdseks oleme saanud teada, et pärast õiguskantsleri pöördumist on Sotsiaalkindlustusamet otsustanud praktikat muuta. Samas, töölepingu seaduse kohaselt saab tööandja esitada Sotsiaalkindlustusametile hüvitamistaotluse hiljemalt kolme kuu jooksul arvates isiku puhkuse kasutamise kuust. Seega, kuigi praktikat muudetakse alates 01.07.2019. aastast, soovitame Sotsiaalkindlustusametiga kontakteeruda ka nendel, kellel ei ole veel kolmekuuline tähtaeg möödunud.

    Tundub, et kõik ministeeriumid on sel suvel tublisti tööd teinud. Sotsiaalministeerium andis välja juhise, mis annab soovitusi töötajatele ja tööandjatele, kes kasutavad kaugtöö võimalusi. Arvestades, et värske juhendi kohaselt: tööandja peab suutma tõendada riskide hindamist, mistõttu tuleb riskianalüüs vormistada kirjalikult, ning tööandja võib vajadusel töökeskkonna riske hinnata ka fotode /—/ alusel, vormistasimegi meie töötajate edastatud piltide põhjal kodukontorite riskianalüüsi otse MaksuMaksja veergudel.

    Margit Berko

    MaksuMaksja peatoimetaja

  • Järelkaja: osalise või puuduva töövõimega inimese puhkusetasu hüvitamine töölepingu lõppemisel. EML

    Maksumaksjate liit pöördus kevadel õiguskantsleri poole, et selgitada välja, kas selline praktika, kus osalise või puuduva töövõimega isikuga töölepingut lõpetades jääb pikema põhipuhkuse eest hüvitatav osa tööandja kanda, samal ajal kui muul juhul riik selle hüvitaks, on töölepingu seadusega kooskõlas.

    Õiguskantsler analüüsis

    Kirjutasime, et õiguskantsler leidis: Kokkuvõttes saab öelda, et ehkki põhimõtteliselt võib Riigikogu jätta osalise või puuduva töövõimega inimestele tagatud pikema põhipuhkuse eest töölepingu lõpetamisel makstava hüvitise tööandja kanda, puuduvad viited ja loogilised põhjendused, et see on tõesti olnud Riigikogu tahe. Seda arvestades ning osalise või puuduva töövõimega inimeste tööhõive soodustamiseks tuleks tõlgendada TLS sätteid nii, et riigieelarvest hüvitatakse tööandjale nii puhkusetasu puhkuse kasutamisel kui ka pärast töölepingu lõppemist kasutamata puhkuse eest makstav hüvitis.[1]

    Sotsiaalkindlustusamet muudab praktikat

    Nüüdseks oleme saanud ka teada, et Sotsiaalkindlustusamet nõustus õiguskantsleriga ning otsustas praktikat muuta (vt lisatud kirja).

    Praktikat muudetakse alates 01.07.2019. aastast. Mis me sellest järeldame?

    Töölepingu seaduse § 66 lõike 1 kohaselt: Puhkusetasu käesoleva seaduse §-des 56 ja 57 ette nähtud põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa eest hüvitatakse kuni seitsme kalendripäeva ulatuses riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu.

    Ehk siis, alaealise põhipuhkuse ning osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa (st 7 päeva) hüvitab riik. Alguses maksab hüvitise välja tööandja ning seejärel esitab ta Sotsiaalkindlustusametile hüvitamistaotluse.

    Töölepingu seaduse § 66 lõike 5 kohaselt esitatakse taotlus ühe isiku kohta hiljemalt kolme kuu jooksul arvates isiku puhkuse kasutamise kuust.

    Me võime vaielda, kas lähtuda tuleks sellest kolmekuulisest tähtajast või tuleks see tuletada kuskilt mujalt, kuna lepingu lõppemisel ju puhkust ei kasutata, kuid tõenäoliselt tõlgendaks kohus puhkuse kasutamise kuud lihtsalt kui indikaatorit, mis viitab tasu sissenõudmise õiguse tekkimise ajale.

    Sama loogika on kirjas ka töölepingu seaduse § 70 lõikes 2: Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine.

    Ehk siis, see on kõige hilisem hetk, mil kohustus muutub sissenõutavaks (vt samuti võlaõigusseaduse § 82).

    Mul on raske uskuda, et kohus oleks nii leebe ja lähtuks töölepingu seaduse § 29 lõikes 9 sätestatud kolmeaastasest tähtajast: Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest. Vastasel korral oleks lepingu lõpetajad soodsamas olukorras kui need, kes on unustanud kolme kuu jooksul hüvitamist taotleda.

    Eeldagem, et TLS § 66 lõikes 5 kirja pandud kolm kuud võetakse aluseks nii siis, kui puhkust kasutatakse, kui siis, kui lõpparve tuleb välja maksta.

    Ehk siis

    Kuigi praktikat muudetakse alates 01.07.2019. aastast, siis soovitame Sotsiaalkindlustusametiga kontakteeruda ka nendel, kellel ei ole veel kolmekuuline tähtaeg möödunud. Kui vajate abi, siis pöörduge kiiremas korras ka meie poole. Kirjutame välja retsepte ja abistame nende täitmisel.


    Osalise või puuduva töövõimega inimese puhkusetasu hüvitamine töölepingu lõppemisel

    Sotsiaalkindlustusameti vastus õiguskantslerile

    25.06.2019

    Tutvusime Teie soovitustega hüvitada tööandjale osalise või puuduva töövõimega inimese töösuhte lõppemisel kasutamata jäänud puhkepäevade eest tasu. Nõustume Teie ettepanekute ja selgitustega.

    Muudame halduspraktikat alates 01.07.2019 selliselt, et töölepingu lõppemisel hüvitame tööandjale tasu töötaja kasutamata jäänud puhkuse eest.

    Kuna alaealise töötaja puhkust hüvitame samadel alustel, muudame ka alaealise töötaja puhkuse hüvitamise halduspraktikat samamoodi.

    Halduspraktika muudatuse oleme kooskõlastanud Sotsiaalministeeriumiga.


    [1] Vt EML. Osalise või puuduva töövõimega inimese puhkusetasu hüvitamine töölepingu lõppemisel. Õiguskantsleri 08.05.2019 kiri Sotsiaalkindlustusametile. – MaksuMaksja, 2019, 5, lk 30-32.

  • Salaturu ümarlaud 2019. Hiie Marrandi

    Maksumaksjate liidu osalusel korraldatud salakaubandusele pühendatud ümarlaud toimus sel aastal juba kaheksandat korda.[1] Nii võib üritusest varsti tõsiseltvõetav traditsioon saada.

    Varasematel aastatel on tulnud aktsiisipoliitika kohta märkida, et ettevõtjate mätta otsast vaadates tõstetakse aktsiise liiga sageli, liiga palju, liiga lühikese etteteatamisega ning põhjalikumat eelanalüüsi tegemata. Tundub, et see trend on hakanud tasapisi muutuma.

    „Aktsiisipoliitika ja varimajandus on omavahel tihedas seoses, mistõttu tuleb muudatuste elluviimisel arvestada mõju majandusele, jälgida naaberriikide trende ja otsuseid, seejuures ei tohi aga unustada inimeste tervist. Kui minevikus on tehtud valesid otsuseid, siis peab olema julgust neid otsuseid ümber vaadata ja vigu korrigeerida,“ ütles ürituse kaaskorraldaja, Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk.

    Kuigi Eesti meedia oli ürituse ajal tuline alkoholiaktsiisi vähendamise eelnõu tõttu, soovis EML rõhutada, et aktsiisipoliitika ja salaturu temaatika on palju laiem. Oli sellegi ürituse teema salaturg laiemalt ja meil ei olnud kavas korraldada alkohaoliaktsiisi debatti. Osa salakaubandusest on ka tasuta filmide ja mängude allalaadimine internetis, võltskaupadega — nt võltsitud bränditooted ja ravimid — kauplemine.

    Ümarlaua välisesinejaks oli Oxford Economics’i (OE) tegevtoimetaja John Reiners, kes tutvustas 2018. aasta uuringut „Võitlus salakaubandusega: tarbijate motiivid ja huvigruppide strateegiad“ („Combatting Illicit Trade: Consumer Motivations and Stakeholder Strategies“). [2] Uuring viidi läbi 37 Euroopa riigis selgitamaks välja, mis motiveerib inimesi mustalt turult kaupu ostma ja milliste strateegiatega õnnestuks salaturule suundumist muuta.

    John Reiners oli Eestis maksumaksjate liidu kutsel. Uurisin, mida ta arvab lapsehoidjaindeksi edetabelist, mis uurib, kuivõrd ülereguleeritud on riigis pahede tarbimine. Selles tabelis on Eesti eesotsas.[3] Reinersi hinnangul tundub selline edetabel pisut liialt lihtsustatud vaade olukorrale. Paljud tänapäevased varimajanduse uuringud püüavad määrata kindlaks salaturu mahtu. Reiners märkis, et Oxford Economics’i uuring aga on silmatorkav teistsuguse lähenemisnurga tõttu, püüdes mõista tarbijate käitumist, nende suhtumist ja kalduvust salakaupa osta, ning seda, kuidas tarbijaid võiks mõjutada. Tarbijate käitumist uuriti viies tootekategoorias: alkohol, tubakas, ravimid, filmid-mängud-muusika ning viiendaks riided ja aksessuaarid.

    Uuringu käigus küsiti hinnanguid kahelt suurelt grupilt: tarbijatelt ning huvirühmadelt. Termin „huvirühmad“ (ingl k — stakeholders) hõlmab ettevõtjaid, poliitikakujundajaid ja täidesaatva võimu esindajaid, kelle huvi on salakaubanduse vastu võidelda. Reinersi raport puudutab küll 37 Euroopa riiki, aga Eesti kuulajatele esinedes keskendus ta Balti riikidele ning tubaka- ja alkoholiteemadele. Baltikumi andmed näitavad, et huvigruppide hinnangul on salakaubanduse tase siin regioonis veidi alla Euroopa keskmise. Tarbijate hinnangud oma käitumise kohta kattuvad huvigruppide hinnanguga.

    Müüdid salakaubanduses

    Reiners juhtis tähelepanu, et tarbijaid ja huvigruppe küsitledes oli eesmärk, et kogu töö lõpptulemus on avalikult ligipääsetav kõigile soovijatele. Nii saabki iga huviline kas või ühe riigi kaupa vastuseid uurida OE kodulehel. Näiteks seab raporti tulemus kahtluse alla neli põhilist müüti selle kohta, miks inimesed salakaupa ostavad.

    1. Tarbija teab,et ta on ostnud salakaupa. Tavakaubast erinev hind on selge signaal, et tegu on salakaubaga. Nii-öelda mitteametlikult ostes võib see tõesti nii olla, aga reaalsus näitab, et tarbija ei või kauba ehtsuses kindel olla ka siis, kui on ostnud usaldusväärsest allikast. Viimastel aastatel on salakaubandus oma haaret Euroopas laiendanud, tungides ka täiesti legaalsetesse tarneahelatesse.

    Tarbijatel paluti hinnata, kas nad on kindlad, et tegu on õige kaubaga. Vastustes selgus, et 11% salakaubast on ostetud teadlikult, aga 27% ostude puhul polnud nad kindlad, kas tegu on salakauba või ehtsa kaubaga. Paljude kaupade puhul ei ole mingit kahtust, kas ostetav kraam on salakaup (nt Rolexi kell 10 euro eest), aga paljude interneti sooduspakkumiste taga on sõltumatu jaemüüja ning tarbijad ei pruugi mõista, et tegu on salakaubaga.

    1. Salakaupa ostetakse peamiseltillegaalset kanalit kasutades — turult, võõralt, mitteametlike kodulehtede kaudu. Tõsi on aga see, et tänapäeval ostatakse nii tavalist kraami kui ka salakaupa täiesti ametlikult internetilehelt. Ning ka füüsilisest poest kauba ostmisel oli ainult 56% tarbijatest kindel, et ostetud kaup on aus.
    2. Salakaupa ostavad peamiselt madala sissetulekuga inimesed, kes ei saa endale legaalset kaupa lubada. Reaalsus on, et salakauba ostmine levib kõigis ühiskonnakihtides. Kuna salakaubandus hõlmab järjest enam kaubagruppe ning toimub aina enam internetis, siis on see ligipääsetav ka üha laiemale isikute ringile. Salakauba ostmisel on palju põhjuseid, mis ei ole seotud inimese sissetuleku suurusega. Mõningane seos on salakauba ostmise ja tarbija vanuse vahel: noorem generatsioon on pisut rohkem aldis keelatud kraami soetama, kui vanem.
    3. Tarbija ostab salakaupa odava hinna tõttu.Tõsi on paraku, et kuigi hind mängib võtmerolli, on veel mitmeid olulisi faktoreid, mis mõjutavad nii salakauba pakkumust kui ühiskondlikku mõju.

    Vale oleks arvata, et salakaubandus on vaid arengumaade või kõrge korruptsiooniga riikide probleem. Arenenud riigid ei ole selle „tõve“ suhtes sugugi immuunsed, probleem on niihästi regionaalne kui ka globaalne. Analüüs näitas, et umbes 13% tarbijate ostudest moodustab salakaup, kusjuures viimasel kolmel aastal on Euroopas märgata kerget kasvu.

    E-kaubandus on tarbijatele salakauba hankimise lihtsamaks teinud. Internetist tellitavate kaupade valik on suur ja üha suurenemas. Samuti saavad inimesed kergesti kasutada hinnavõrdluse saite.

    Salakaubanduse mustrid on pidevas muutumises. Kurikaelad reageerivad salakaubavastastele meetmetele ja püüavad aina leida uusi võimalusi.

    Üllatavad tulemused

    Üks uuringu üllatavaid avastusi on, et küllalt suur osa osa — 27% vastanutest pidi oma ostu puhul tõdema, et tõenäoliselt on tegu salakaubaga (ingl k — possibly illicit). Teadlikult salakauba ostjate protsent oli palju madalam (11%). Balti riikide võrdluses omakorda torkab Eesti silma sellega, et tarbijate hinnangul on siin salakauba osakaal kõige madalam.

    Uurides põhjuseid, mis viivad inimesi salakauba soetamisele, ilmnes, et inimeste motivatsioon jaguneb laias laastus kaheks. Esiteks on sotsiaalsed põhjused (paljud inimesed ostavad, sellises teguviisis ei ole midagi taunimisväärset, vahelejäämise korral on karistus väga väike, põhimõtte pärast ostan salakaupa) ning teiseks tootega seotud põhjused (odavam hind, kvaliteedis ei ole märgatavat erinevust, salakaup oli ainus saadaolev variant, lihtsam-kiirem ostuvõimalus).

    Tabel 1: Balti riikide tarbijad

    Tootega seotud faktoritele järgnevad sotsiaalsed faktorid

    Odavam hind56%
    Kvaliteedis ei ole märgatavat erinevust47%
    Kiire, lihtne ostuvõimalus43%
    Ainus saadaolev variant40%
    Paljud inimesed teevad nii36%
    Mitteametlikult ostmine pole vale33%
    Karistus on väike, isegi kui jään vahele29%
    Põhimõtteliselt ostan illegaalset kaupa25%

    Tarbijate keerulised motiivid

    Kokku küsitleti OE uuringus 39 000 inimest, mis on väga suur arv ja lubab seepärast ka tulemustesse tõsiselt suhtuda. Küsitlusele vastanud inimesed jaotuvad motiivide alusel nelja rühma. Üks grupp tarbijaid on sellised, keda ajendavad sotsiaalsed põhjused ning kes ei otsi aktiivselt salakaupa, vaid nii-öelda komistavad selle otsa. Selliseid inimesi nimetatakse uuringus kriitikuteks. Teine grupp tarbijaid on sellised, kes on huvitatud toote omadustest, ei otsi ise aktiivselt salakaupa, kuid ei ütle ostust ära, kui võimalus peaks avanema. Uuringus on neid nimetatud oportunistideks. Kolmas grupp on aktivistid, kelle liikumapanevaks jõuks on sotsiaalsed põhjused ning nad otsivad ise võimalusi salakauba ostmiseks. Sellise grupi puhul ei ole näiteks salakauba hind määravaks faktoriks. Neljanda grupi moodustavad soodsa tehingu jahtijad, keda mõjutavad ostuotsuse tegemisel eelkõige tootega seotud faktorid (nt odav hind, kvaliteedierinevuse puudumine, kättesaadavus). Eks see kõik annab aimu, kui keerulised on tegelikult tarbijate motiivid.

    Tabel 2: Tarbijate rühmad Balti riikides

    Kriitikud 32%Aktivistid 17%
    Oportunistid 35%Soodsa tehingu jahtijad 16%

    Tabeli ülemise rea tarbijaid ajendavad sotsiaalsed faktorid, alumise rea tarbijaid tootega seotud faktorid. Vasakpoolse tulba tarbijad ostavad salakaupa väiksema tõenäosusega kui parempoolse tulba tarbijad.

    Protsentuaalselt moodustavad kriitikud ja oportunistid üle 60% tarbijatest, aktivistid ja tehingukütid aga pisut üle 30%. Iga tarbijagrupi puhul toimivad käitumise mõjutamisel erinevad meetodid. Nii ei kõiguta hinna muutmine eriti neid, kes on ostu tegemisel mõjutatud sotsiaalsetest faktoritest. Pealegi on hinna muutmine (langetamine) võimalik ainult teatud piirini ning ühtlasi on see ka üks kõige kallimaid meetmeid salakaubanduse vastu võitlemisel. Hoopis odavam on tarbijate teadlikkuse tõstmine, aga kuidas seda saavutada, on omaette küsimus.

    Reinersi sõnul ilmnes huvigruppe küsitledes, et nad kipuvad alahindama tarbijate teadlikkuse tõstmist salakaubanduse vastase võitluse meetmena. Tarbijate vastustest tuli välja, et nemad ise nägid teadlikkuse tõstmises küllalt võimsat mõjutusvahendit.

    Alkoholi ja tubaka valdkonda kokku võttes tõi Reiners esile neli soovitust, mille järgimisel ettevõtete juhid saaks salakaubandusele vastu astuda. Esiteks on vaja koguda paremat teavet tarbija motiivide kohta. Teiseks on vaja kaaluda teisi meetmeid lisaks hinnapoliitikale (nt algatused, millega tekitatakse usaldust just legaalse toote vastu). Kolmandaks oleks abi, kui teha paremat koostööd erialaorganisatsioonidega, poliitikakujundajatega ja täidesaatva võimuga. Neljandaks tuleks rohkem investeerida salakaubanduse vastasesse võitlusesse.

    Poliitikakujundajatel soovitati korraldada täpselt sihitud teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, pidada sammu e-kaubandusest tulenevate salakaubanduse ilmingute muutustega ja arendada erinevate ametkondade ühisrinnet (develop joined –up business cases). Eks kõigil on raha vähe ja üleskutse investeerida rohkem ei kõla võib-olla eriti teostatavalt. Samas on selge ka see, et ilmselt saab oma tegevusi paremini läbi mõeldes tagada ka suurema õnnestumise. Nt võib olla tubaka ja alkoholi salakaubanduse piiramisel ühishuvi nii Rahandusministeeriumil-maksuametil kui Sotsiaalministeeriumil-tervishoiuorganisatsioonidel. Ühtede jaoks väheneks maksukahjud, teiste jaoks tervisekahjudest tingitud kulutused. Kõrvaltvaatajana tundub mulle, et Eestis võiks vähemalt maksuametil ja Tervise Arengu Instituudil küll olla ühiseid huvisid, mille nimel koostööd teha.

    Varimajandus Eestis

    Eesti varimajanduse trendidest andis ümarlaual ülevaate Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor, legendaarne Marje Josing, kes on sedalaadi üritustel väga oodatud kõneleja. Josing märkis, et tänu piirikaubandusele ületavad Läti riigieelarve alkoholi ja tubakatoodete aktsiisitulud esimest korda ajaloos Eesti aktsiisilaekumisi. Lisaks on Läti saanud endale ka korraliku käibemaksulisa, sest üha rohkem ostetakse Lätist kaasa ka teisi tooteid, nt toiduaineid, mootorikütust, rõivaid, jalatseid, aiakaupu ja mööblit.

    Ajalooliselt on Lätis olnud varimajandus veidi suurem kui Eestis ja maksulaekumised kehvemad hoolimata meie naabrite suuremast rahvaarvust. 2018. aasta seisuga on see trend aga muutumas. Eks elu näitab, kas ja mil määral Eestis 1. juulist 2019 jõustunud aktsiisilangetus seda dünaamikat muudab.

    Viimase aja suundumusi kommenteerides märkis Josing, et möödunud aastaga on salasigarettide ja alkoholi turg Eestis vähenenud. Viimaste aastate kiire hinnatõus aktsiiside tõttu oleks võinud tegelikult musta turgu suurendada, kuid Lätist soodsamalt ostmine on varimajanduse kasvu takistanud. Nii on näiteks salaviina liitri hind ca 9 eurot, Läti piiripoes on viina keskmine liitrihind kõigest 12 eurot, mis võib nii mõnegi ettevaatlikuma viinajooja suunata Lätti, ning kohalik, kontrollimata tingimustes toodetud puskar jääb ostmata ja tarbimata.

    Murettekitav on seejuures, et kui 2016. aastal vastas vaid neljandik, et Lätist alkoholi ostes toodi seda raha eest ka sõpradele-tuttavatele, siis 2017. aastal oli nõnda vastanuid juba 37% ja 2018. aastal koguni 48%.

    Josingu sõnul on musta turu kasvu pidurdanud ka elanike sissetulekute kiire tõus ja maksuameti hea töö. Näiteks illegaalsete sigarettide müügikohtade kohta küsimusi esitades oli veel 2010. aastal tulemus selline, et iga neljas vastaja teadis nimetada mõnda illegaalset müügikohta. 2018. aasta seisuga on see protsent aga langenud alla 10. Alkoholi müügikohtadest teadmine on langenud 6%-le (6% vastanuist teab nimetada illegaalse alkoholi müügikohta).

    Debatt

    Salaturu ja aktsiisipoliitika ümarlaua lõpus toimunud debatt oli üsna tuline. Opositsiooni poliitikud käitusid väärikalt, uurides ettekandjatelt, mida Eesti saaks rahvusvahelisest kogemusest õppida. Tugevalt oli selle aasta üritusel esindatud e-sigarettide maaletoojad-müüjad. Eks see ole ka mõistetav, sest suitsu- ja tubakavaba „veipimine“ on suhteliselt uus ja tõusev trend, mida on lihtne propageerida kui ohutut alternatiivi traditsioonilise sigareti asemel. Samas on igasugused peened elektroonilised seadmed ja aurustatavad vedelikud käibel olnud nii lühikest aega, et me ei saa juba ainuüksi seetõttu midagi päris kindlat nende ohutuse kohta väita. Josingu vastus e-sigareti kaupmeestele oli soovitus see pahe maha jätta ja pigem sporti teha. Ka Tervise Arengu Instituut hoiatab inimesi, et suitsuvabad tubakatooted ei ole sugugi ohutud.[4]

    Ei oleks paha lõpetuseks meelde tuletada, et kunagi olid ajad, mil arvati näiteks, et suitsetav rase naine on normaalne vaatepilt, sigaret sümboliseeris glamuuri, vabadust. Olid ajad, mil kokakoola oli apteegis müüdav tervislik toniseeriv rüübe. Alles tänasel päeval on teadus suutnud magustatud jookide kohta oma sõna öelda — et nendes sisalduv suhkrukogus on meeletu ja selliste jookide mõõdutundetu tarbimine mõjub inimorganismile nagu alkohol ning on üks peamine rasvumise põhjustaja. Seepärast ei saa ka pahaks panna, et Eestis on e-sigarettide kohta võetud pigem ettevaatlik lähenemine. Nimelt maksustatakse Eestis aktsiisiga ka alternatiivseid tubakatooteid (sh selliseid, mis nikotiini ei sisaldagi).[5] Küll ei saa me unustada ühte „aga“, nimelt Lätit. Eestis on alternatiivsed tubakatooted (ka need, mis üldse nikotiini ei sisalda) aktsiisiga maksustatud. Kuna Lätis on e-sigarettidega seonduv reguleeritud Eestiga võrreldes väga liberaalselt, siis on see suure hinnavahe tõttu siiski soodne pinnas salakaubanduseks — piirikaubanduseks. On oht, et noored tellivad komponente ja segavad ise kokku e-vedelikke, manustades omale nii ebamäärast toodet, mis võib tervisele olla palju kahjulikum kui ametlikus jaekaubanduses müüdav e-vedelik.

    Vaevalt, et MaksuMaksja lugejate hulgas on arvukalt e-vedelike tarbijaid, seepärast läheks tühja ka igasugune emalik lõpumanitsus. Pigem tahaks südamele panna, et salakaubandus on palju laiem kui pudel salaviina või segase päritoluga e-vedelik. Riigid kaotavad suurtes summades maksutulu ka nende salakaupade tõttu, mida aktsiisiga ei maksustata (nt muusika, mängud, filmid, meditsiinitooted, riided, aksessuaarid). Samuti kannatab ebaõiglaseks muutunud konkurentsikeskkonna tõttu aus ettevõtlus. Salakaubanduses liikuvatest vahenditest rahastatakse organiseeritud kuritegevust. Varimajandus laiemalt mõjub laastavalt kogu riigi heaolule. Marje Josing võttis selle oma esitluses hästi kokku, nimetades, et riigi tasemel vähenevad eelarvetulud ning võimalus avalikke teenuseid pakkuda. Samuti väheneb riigi rahvusvaheline konkurentsivõime ja välisinvestorite huvi riigi vastu.

    Hiie Marrandi

    EML jurist

    [1] www.riigikogu.ee/pressiteated/rahanduskomisjon-et-et/riigikogus-umarlaud-salaturust-ja-aktsiisipoliitikast.

    [2] www.oxfordeconomics.com/thought-leadership/combatting-illicit-trade.

    [3] Vt Hiie Marrandi. Eesti järjekordses edetabelis: lapsehoidmisel edukas — kas tunda uhkust või piinlikkust? – MaksuMaksja, 2019, 5, lk 24-27.

    [4] www.tubakainfo.ee/mis-on-sigaretis/e-sigaret/.

    [5] Vt Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 16 lg 8 (alternatiivse tubakatoote mõiste) ja § 56 tubakatoodete aktsiisimäär.

  • Ümbrikupalga probleem on jätkuvalt ulatuslik, kuid näitab paranemise märke. MTA pressiteade

    12.06.2019

    Maksu- ja Tolliameti peadirektori asetäitja Rivo Reitmanni sõnul on tööjõumaksudest kõrvalehoidmine ehk ümbrikupalga maksmine jätkuvalt kõige ulatuslikum maksuprobleem Eestis, kuid varasemast oluliselt rohkem ettevõtjate ja töötajatega sel teemal suhtlemine on aidanud ümbrikupalga maksmise levikut takistada.

    Kui Eesti Konjunktuuriinstituudi läbi viidud uuring näitab, et ümbrikupalka vastu võtnud töötajate arv langes 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga 13%-lt 6%-ni, siis MTA enda riskianalüüsi põhjal jäi 2018. aastal ümbrikupalga tekitatud kahjusumma suures plaanis siiski samale tasemele võrreldes 2017. aastaga.

    MTA analüüs näitab, et ümbrikupalkade maksmise tõttu laekumata jääv maksusumma on 86,4 miljonit eurot (aasta varem 84,1 miljonit eurot), millest 65,1 miljonit moodustab osaline ümbrikupalk (st osa palgast ametlikult koos maksudega, osa mitte). Suhtena laekunud tööjõumaksudesse moodustas ümbrikupalga kahju 2017. aastal 2,67% ja 2018. aastal 2,56%. Osalise ümbrikupalga tasumise risk on ameti hinnangul ligikaudu 16 000 ettevõttel.

    „Meie enda üha tõhusam analüüs ümbrikupalga riskiga ettevõtetest aitab ametil jõuda paremini ettevõteteni, kus toimub veel ümbrikupalga maksmine. Suhtleme nendega eeskätt nõustamise vormis ning 36% ettevõtetest ka oma maksukäitumist kohendavad kolme kuu jooksul pärast meiega kontakti,“ selgitas Reitmann.

    Ka ettevõtjate hinnanguid peegeldav Eesti Kaubandus-Tööstuskoja läbiviidud küsitlus oma liikmete seas näitab, et ümbrikupalga maksmise probleemi tajutakse võrreldes poole aasta tagusega samas ulatuses või isegi õrnalt positiivsemana.

    Kaubanduskoja peadirektori Mait Paltsi sõnutsi suundume väikeste sammudega ausa ja läbipaistva ettevõtluse suunas, ka väikesed sammud viivad edasi. „Loodame, et tulevikus mõtleb ettevõtja aina enam oma maksuotsused läbi ning töötaja mõistab enda vastutust ümbrikupalgaga nõustudes. Iga ettevõtja peab arvestama, et 63% ettevõtetest on valmis loobuma koostööpartnerist, kes maksab oma töötajale ümbrikupalka,“ selgitas Palts.

  • Muutub tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja koostamise ja sealt kustutamise kord. MTA pressiteade

    18.06.2019

    Maksu- ja Tolliamet juhib tähelepanu, et alates 1. juulist muutub tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja koostamise kord ning ühingu nimekirja kandmise ja sealt kustutamise kord.

    Tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kuulumine annab ühingule võimaluse saada tulumaksusoodustust annetustelt ja kingitustelt, vastuvõtukuludelt ning maksta teatud tingimustel tulumaksuvabalt stipendiumeid.

    MTA teenuste osakonna juhtivkonsultandi Ranno Aednurme sõnul olid taotluste esitamise tähtajad eelnevalt 1. märts ja 1. september, kuid alates 1. juulist saab taotlusi edastada MTA-le jooksvalt. „Seega muutub alates 1. juulist nimekirja kandmise või sealt kustutamise protsess lihtsamaks ning ühingutel on võimalus lühema aja jooksul tulumaksusoodustust kasutama hakata,“ lisas Aednurm.

    Amet teeb ühingule teatavaks otsuse nimekirja kandmise, kandmata jätmise või sealt kustutamise kohta 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Ühing kantakse nimekirja või kustutatakse nimekirjast vastavalt MTA otsusega selle tegemisele järgneva kalendrikuu 1. kuupäeval.

    Nõuded tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kandmiseks leiab MTA kodulehelt. Küsimuste korral saab abi ärikliendi nõustamistelefonilt 880 0812.

  • Valitsus alustab riigieelarve põhjaliku revisjoniga. Rahandusministeeriumi pressiteade

    25.07.2019

    Valitsus otsustas tänasel kabinetinõupidamisel alustada riigieelarve põhjaliku revisjoniga, et maksumaksja raha võimalikult tõhusalt kasutada.

    Rahandusminister Martin Helme sõnul aitab riigieelarve laiapõhjaline revisjon heita valgust riigi teenuste ja tegevuste asjakohasusele. „Revisjoni põhjal saame paremini teha põhjendatud valikuid, milliseid teenuseid riik peaks pakkuma ja millises mahus. Ühtlasi saame otsustada, millistest teenustest loobuda, kui need oma eesmärki ei täida,“ ütles Helme. „Nii saame vabastada vahendeid valitsuse uute oluliste eesmärkide saavutamiseks. Vajadused ületavad alati võimalusi ning valitsus peab siin tegema valikuid.“

    Riigieelarve revisjoni eesmärk on luua riigi eelarvestrateegias vabu vahendeid ehk fiskaalruumi, mis võimaldaks raha ümber suunates finantseerida valitsuse prioriteetsete eesmärkide elluviimist.

    „Eelarve revisjon on osa riigireformist. Meie eesmärk on tõhus riik, mis pakub teenuseid mõistlikult ning suunab tähelepanu ja vahendeid sinna, kus sellest on puudus,“ ütles Helme. „Ümberkorraldustega soovime saavutada samade vahenditega paremaid tulemusi või samu tulemusi vähemate vahenditega. Et olla edukas ka edaspidi, peab valitsusel olema paindlikult võimalik muutuvate oludega kohaneda ning selleks tuleb kriitiliselt hinnata, kas tavapäraseks saanud kulutused on enam põhjendatud.“

    Revisjoniga soovib valitsus saada põhjaliku ülevaate riigi tulu- ja kuluallikatest ning anda hinnanguid, kas tehtavad kulud täidavad neile seatud eesmärke.

    Riigieelarve revisjoni tehakse eri ministeeriumide valitsemisalade koostöös ja seda koordineerib Rahandusministeerium. Revisjoni veab juhtkomisjon, mille moodustab ja mida juhib rahandusminister. Juhtkomisjoni toetavad töögrupid analüüsi ja ettepanekute tegemisega.

    Riigieelarve revisjonist saab järgnevatel aastatel riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise protsessi osa. Sügisel pärast 2020. aasta riigieelarve heakskiitmist valib valitsus välja valdkonnad, mille tõhustamise ettepanekute koostamisele järgneva aasta jooksul keskenda.

    Järgmisest aastast on riigil uue ülesehitusega eelarve. 2020. aasta riigieelarve koosneb valdkondlikest programmidest lisaks kulude lõikes kirjeldatud eelarvele. Valitsus seab programmidele tulemuseesmärgid, mille saavutamiseks osutavad riigiasutused kokku lepitud kvaliteedi, mahu ja hinnaga teenuseid. Eelarve iga euro on seotud teenusega ja igal eurol on eesmärk.

    Tegevuspõhise eelarve ettevalmistamisel tehtud suure eeltöö tulemusena on valitsusel varasemast parem ülevaade riigi pakutavate teenuste maksumusest. Nende andmete põhjal on valitsusel kergem otsuseid langetada. Riigieelarve revisjon on järgmine samm riigi rahanduse tõhusamaks muutmisel.

  • Valitsus kiitis heaks järgmise nelja aasta esialgse riigireformi kava. Rahandusministeeriumi pressiteade

    01.08.2019

    Valitsus kiitis tänasel kabinetinõupidamisel heaks esialgse riigireformi tegevuskava aastateks 2019–2023. Riigireformi fookuses on ühendada riigiasutusi, suunata riigipalgaliste töökohti maakondadesse ning tõsta avalike teenuste kvaliteeti. Valitsus täiendab tegevuskava peale Riigikogu otsust riigireformi aluste kohta.

    „Arvestades riigi demograafilist trendi ning piiratud ressursse, peame leidma üha nutikamaid viise riigiaparaadi tööks,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab valitsuse jaoks prioriteetse riigireformi kohta. „Riik peab oma igapäevategevuses töötama selle nimel, et ühiskond areneks tervikuna ja tootlikkus kasvaks. Tõhusa riigihalduse kõrval on aga veelgi olulisem, et inimestel oleks kõikjal Eestis hea elukeskkond. Selleks peab tagama kvaliteetsed avalikud teenused üle Eesti ja looma maakondadesse võimalusi töötamiseks, sh riigipalgaliseks tööks.“

    Riigireformi järgneva nelja aasta tegevuskavasse on koondatud laiapõhjaline vaade eesmärkidest ja elluviidavatest tegevustest. „Põhjalikult läbimõeldud tegevuskavaga soovime vähendada kodanike jaoks riigiga suhtlemisel bürokraatiat, tõhustada riigiasutuste töökorraldust ning muuta avalikke teenuseid paremaks,“ tõi minister Aab välja. „Inimese jaoks peavad olema riigi pakutavad teenused mugavad ja hästi kättesaadavad. Seetõttu teeme tööd selle nimel, et leida võimalusi kodanike ja ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks riigiasutustega suhtlemisel.“

    Kodaniku jaoks riigiteenuste mugavamaks muutmiseks on tänaseks juba mitmeid samme astunud. Näiteks on käima lükatud sündmusteenuste projekt ning andmete ühekordse esitamise põhimõtte rakendamine. Samuti jätkub eelmises riigireformi tegevuskavas (2017–2019) algatatud riigimajade projekt, millega riik tuleb kodanikele lähemale üle Eesti. Esimesed riigimajad valmivad Raplas, Valgas ja Jõgeval hiljemalt 2021. aasta alguseks. Lisaks jätkub strateegilise planeerimise ja eelarvestamise korrastamine. 2020. aastal koostatakse riigieelarve juba uuel — tegevuspõhisel eelarvestamise põhimõttel. See suurendab eelarve läbipaistvust ja lihtsustab sellest arusaamist.

    Järgneval neljal aastal plaanitakse teha asutuste ümberkorraldusi viies valdkonnas: haridus-; maa-, regionaal ja planeeringute-; põllumajanduse ja toidu-; keskkonna- ning transpordivaldkonnas. „Ümberkorralduste peamiste positiivsete mõjudena näeme avalike teenuste kvaliteedi kasvu ja riigiasutuste ressursitõhusamat juhtimist,“ nimetas Aab. Kodanike ja ettevõtete jaoks väheneb riigiasutuste hulk, kelle kaudu oma küsimustele lahendusi leida. Riigiasutuste ühendamise laiem mõju riigis tervikuna on poliitikate tulemuslik rakendamine vähemate allasutuste kaudu.

    Oluline prioriteet on töökohtade loomine maakondades ning spetsialistide rakendamine väljaspool Tallinna. Selle aasta jaanuari lõpuks oli välja viidud maakondadesse üle 830 töökoha. Valitsus on seadnud eesmärgiks järgneva nelja aasta jooksul veel vähemalt 1000 töökoha väljaviimise. „Selleks soovime avalikus sektoris juurutada väljaviimiste kõrval senisest paindlikumat üle-eestilist maakondadesse värbamise põhimõtet, millega toetada riigis tervikuna kvalifitseeritud tööjõu olemasolu. Samuti soodustada seeläbi regioonidesse kolimist ning kasutada võimalikult optimaalselt regioonides asuvat kinnisvara ja büroopinda,“ selgitas Aab.

  • Euroopa Liit kaotas eelmisel aastal salasigarettide tõttu 10 miljardit eurot maksutulu

    Philip Morris Eesti pressiteade
    10.06.2019

    KPMG läbi viidud värske uuringu kohaselt kaotas Euroopa Liit eelmisel aastal salasigarettide tõttu 10 miljardit eurot maksutulu. Hinnangute kohaselt suitsetati Euroopa Liidus eelmisel aastal 43,6 miljardit salasigaretti ehk sama palju kui Ühendkuningriikides, Austrias ja Taanis kokku. Salasigaretid moodustavad 8,6% sigarettide tarbimisest Euroopa Liidus.

    Võrreldes eelmise aastaga on üldine salasigarettide tarbimine jäänud samaks, kuid võltsitud toodangu osakaal on suurenenud üle 30%, mis on siiani suurim mõõdetud turuosa. Samuti on ka tegemist ainsa salasigarettide grupiga, mis on iga-aastaselt kasvanud ning raporti kohaselt on kasv aset leidnud pooles EL liikmesriikidest. Mahtude poolest olid suurimad võltsitud sigarettide tarbijad Kreeka (1,5 miljardit sigaretti) ja Ühendkuningriigid (0,9 miljardit sigaretti). Euroopa Liidu väliste riikide maksumärgistusega illegaalsete sigarettidega osakaal on aga stabiilselt langemas.

    „Lisaks maksutulu vähendamisele ja ettevõtluse kahjustamisele soodustab salasigarettide turg kuritegevust kohalikes kogukondades ja töötab vastu pingutustele vähendada suitsetamist ning takistada sigarettide kättesaadavust noorte seas,“ ütles Alvise Giustiniani, PMI asepresident ebaseadusliku kaubanduse ennetuse valdkonnas.

    Euroopa Liidu välised riigid on jätkuvalt suurimad suitsetavate ebaseaduslike sigarettide tootjad EL-is. Uuringust selgub, et Euroopa Liidu idapiiril on salasigarettide tarbimine vähenenud, mis viitab sellele, et nendes piirkondades on õiguskaitsealased tegevused vilja kandnud.

    Legaalsete, kuid välismaiste sigarettide tarbimine kasvas 2018. aastal 10%, mis osutab sellele, et tarbijad ostavad välismaal olles odavamaid sigarette, selle asemel et hankida neid mustalt turult.

    Ebaseaduslik kaubandus on kompleksne ja mitmetahuline probleem, mis kahjustab paljusid ühiskondlikke aspekte ning on piiriülene. Mitte ükski valitsus ega tööstus ei suuda seda probleemi üksi lahendada, vaid igaühel on selles võitluses oma roll täita. Võitlemaks ebaseadusliku kaubanduse vastu, investeerib Philip Morris International (PMI) oma tarneahela rangesse kontrollimisse ja toetab Euroopa Liidu regulatsioone tubakatoodete illegaalse kaubanduse piiramiseks. Lisaks jätkab PMI koostööd nii era- kui avaliku sektoriga, et aidata kaasa ülemaailmsete ebaseadusliku kaubanduse vastaste jõupingutuste edendamisele, sealhulgas ülemaailmse algatuse PMI IMPACT kaudu, mis toetab kolmandate osapoolte projekte ebaseadusliku kaubanduse ja sellega seotud kuritegude vastu.

    Uuringu tellis PMI, kes on juhtimas tubakatööstuse ümberkujundamist, et luua suitsuvaba tulevik ja asendada sigaretid suitsuvabade toodetega.

  • Maksuvabade postipakkide aeg saab läbi. Hiie Marrandi

    Vähem kui kahe aasta pärast muutub väikese (kuni 22-euroste) väärtusega saadetiste tellimine väljastpoolt Euroopa Liitu käibemaksu võrra kallimaks.

    1. aasta detsembris levisid uudised sellest, et Hiinast ja muudest kolmandatest riikidest muutub pisipakkidega kauba ostmine tulevikus kallimaks.[1]Seni kehtiv kord, et kuni 22-eurose postipaki puhul ei pea Eestis käibemaksu tasuma, muutub pooleteise aasta pärast — 2021. aasta jaanuarist.

    Miks see on oluline ja keda muudatus puudutab?

    Hetkel on käibemaksudirektiivis ja ka meie siseriiklikus õiguses (käibemaksuseaduses, KMS) ette nähtud käibemaksuvabastus väikese väärtusega kaupade impordile:

    KMS § 17 lg 1 p 9: Käibemaksuga ei maksustata järgmiste kaupade importi: /—/ 9) kaubasaadetis väärtusega kuni 22 eurot, välja arvatud alkohol, tubakatooted, parfüüm ja tualettvesi ning käesoleva lõike punktides 7, 8 ja 10 sätestatud juhud;

    Selline olukord on tegelikult ebaõiglane, sest Euroopa Liidus olevad ettevõtjad ei saa oma kaupu müüa käibemaksu võrra odavamalt. Nemad peavad kauba müügil ikkagi käibemaksu tasuma, see seab neid konkurentsi mõttes halvemasse olukorda võrreldes kolmandate riikide ettevõtjatega. On selge, et tarbijad teevad oma valiku hinna alusel.

    Juba mõne aasta eest teatas Omniva, et ligi 50% nende kaudu liikuvatest välismaalt tulevatest pakkidest tuleb Hiinast. Ei ole mingi saladus, et Aliexpressi kaudu tellivad inimesed endale soodsalt igasugust pudi-padi, alustades mobiilitarvikutega ja lõpetades mitmesuguste elektrooniliste vidinatega. Lisaks olematule saatekulule on seda mõnus teha ka seepärast, et neid Eestisse saabuvaid kaupasid ei maksustata Eestis käibemaksuga, kuigi need sisenevad tarbimissfääri just Eestis.

    Reeglid vähem kui 22 eurot maksvatele kaupadele hakkavad pärast muudatuse jõustumist olema samasugused, nagu need on täna kallimate kaupade osas: see tähendab, et kauba importimisel on tarbijal võimalus ise postipakk deklareerida ja tasuda käibemaks.

    Ettevõtjatel (st välismaistel kauba müüjatel) on ka võimalus kasutada käibemaksu tasumiseks lihtsustussüsteemi, mis tähendab, et käibedeklaratsiooni esitatakse ainult ühes riigis ja deklareeritakse muu hulgas ka teiste riikide käibelt tekkiv käibemaks. Koduriigi maksuamet hoolitseb, et tasutav käibemaks jõuaks sihtriigi maksuametile. Selle lihtsustussüsteemi ingliskeelne nimetus on One-Stop-Shop (eesti keeles „ühe akna süsteem“) ja seda kasutades saab tasuda kõikidelt EL imporditavatelt pakkidelt käibemaksu ühekorraga. Kui ettevõtja sellist võimalust kasutab, on tarbija kauba tellimisel käibemaksu juba tasunud ning tarbija enam ise sellelt pakilt käibemaksu tasuma ei pea. Kui ettevõtja lihtsustussüsteemi ei kasuta, jäävad tarbijale samad võimalused, nagu on täna: kas deklareerida ning tasuda maksud pakilt ise või volitada selleks postiettevõtet või kullerit.

    Tasub igaks juhuks mainida, et importimisel võivad kõne alla tulla nii käibemaks kui muud impordimaksud, eelkõige teatud kaupade puhul aktsiisid. Kui kaupade väärtus on rohkem kui 150 eurot, maksustatakse kaup lisaks käibemaksule ka tollimaksuga, mille maksumäär sõltub konkreetsest kaubast. 150-eurosest hinnast odavamad pakid maksustatakse impordil ainult käibemaksuga.

    Põhimõtteline otsus pisipakkide impordi käibemaksumuudatuse tegemiseks tehti juba 2017. aastal. Nüüd on asi ka vormistatud ja 2021. aastal hakkab muudatus kindlasti kehtima. Täpsemalt on muudatusi tehtud nii käibemaksudirektiivis (kaotati ära maksuvabastus) kui tollideklaratsiooni vormides (võimaldades erikorra rakendamist).

    MOSS-erikord ehk Mini-One-Stop-Shop

    Käibemaks sellisel kujul nagu ta praegu EL-is kehtib (liikmesriikide vaheliste tehingute puhul müüja õigus kasutada 0% maksumäära ja ostja õigus rakendada sihtriigis pöördmaksustamist), oli õigupoolest plaanitud ajutisena, sest kõrgemaks eesmärgiks oli, et kaupu tuleks maksustada nende päritoluriigis. Liikmesriikide vahel toimunud diskussioonid aga näitasid, et see eesmärk on poliitiliselt kättesaamatu, seepärast pakuti realistliku lahendusena süsteemi, mille kohaselt maksustataks kaubatarneid ja teenuseid nende sihtriigis (ehk tarbimisriigis). Selline maksustamisviis kehtib juba praegu elektrooniliste teenuste puhul, mida osutatakse tavatarbijatele (ehk isikutele, kes ei ole käibemaksukohustuslased).

    MOSS-nimeline vabatahtlik erikord kehtib digiteenustele juba 2015. aastast ning aitab tagada, et tarbimine maksustataks selles riigis ja selle riigi määra alusel, kus tarbimine aset leiab. Et müüja ei peaks igas üksikus riigis, kus tal kliendid on, ennast käibemaksukohustuslasena registreerima, annabki niinimetatud ühe akna süsteem (ehk One-Stop-Shop) võimaluse end erikorra alusel käibemaksukohustuslaseks registreerida ainult ühes liikmesriigis ning deklareerida ja tasuda teistes liikmesriikides tasumisele kuuluva käibemaksu oma asukohariigi maksuhalduri kaudu, ilma et peaks end registreerima käibemaksukohustuslaseks kõigi klientide asukohariikides.

    See tähendab, et tulevikus on nt Hiina või mis iganes muu kolmanda riigi ettevõtjal kaks varianti:

    – liituda MOSS-erikorraga, registreerida end selle alusel käibemaksukohustuslasena ühes EL liikmesriigis ja tasuda käibemaks kaupade sihtriigi käibemaksumäärade alusel;

    – jätta erikorraga liitumata, mis tähendab, et ostja ise teeb Eestis tollivormistuse ja maksab käibemaksu.

    Ostjale on loomulikult lihtsam, et müüja täidab maksukohustuse ise, aga eks pooleteise aasta pärast elu näitab, millise pöörde asjad võtavad. Me keegi ei oska tulevikku ennustada, liiga palju on määramatust. Võib vaid loota, et Euroopa Liidu soov tugevdada siinset käibemaksusüsteemi kannab vilja.

    MOSS-erikord iseenesest midagi kaelamurdvat ei ole, maksuameti kodulehel on selle kohta üpris põhjalik juhend.[2] Ootamatused võivad tulla just sellest suunast, et mida võtavad ette suured EL-välised kauplejad, kui EL neid oma reeglitega pitsitada püüab.

    Hiie Marrandi

    EML jurist

    [1] Vt https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/el-otsustas-alates-2021-lahevad-soodsad-aliexpressi-kaubad-kallimaks/ ja www.ohtuleht.ee/838663/kolmandatest-riikidest-tellitud-odavad-kaubad-maksustatakse.

    [2] Vt MOSS-erikorra küsimused ja vastused: www.emta.ee/et/tulu-kulu-kaive-kasum/ulevaade-kaibemaksuga-maksustamisest/elektroonilise-side-teenuste-ja.

  • Maksukäitumise hinnangute e-teenus — mis see on ja milleks on seda vaja?

    www.emta.ee
    03.07.2019

    Maksukäitumise hinnangud on uus e-teenus ettevõttele oma maksukäitumise kohta info ja hinnangute saamiseks Maksu- ja Tolliametilt. Teenus annab ettevõtjale kindluse, et tema maksuasjad on korras. Teenus põhineb ettevõtte esitatud andmete MTA-poolsel analüüsil. Uus teenus on e-maksuametis/e-tollis kättesaadav alates oktoobrist 2019.

    Ettevõtted esitavad igakuiselt MTA-le andmeid, kuid ei saa regulaarset tagasisidet esitatud andmete õigsuse kohta. Peamiseks tagasiside vormiks on olnud läbiviidud maksumenetlused, mis oma olemuselt on koormavad ning sageli heidutavad.

    Maksukäitumise hinnangute e-teenus põhineb MTA kontrollitegevuse suuremal avatusel ning usaldusliku koostöö loomisel ettevõtjatega. Maksukäitumise hinnangute kaudu näevad ettevõtjad ennast maksuhalduri vaatest. Maksuandmetes ja/või -käitumises puuduste esinemiselsaab ettevõte asuda neid ise kohe parandama, ennetades sellega maksukontrolli sattumist.

    MTA maksukontrolli aitab ennetada ka tehingute tegemine usaldusväärsete partneritega. Ettevõtjatelt oodatakse hoolsust tehingupartnerite valikul ning enne tehingusse minemist tehingupartneri tausta kontrollimist. Reaalsus on aga selline, et tehingupartneri kontrollimine omal käel on kulukas ja see jäetakse tihti tegemata. Tagajärjeks on see, et korrektsed ettevõtted satuvad enda teadmata maksupettuse ahelasse ja sellega seotult maksukontrolli, millega võib kaasneda täiendav maksukohustus.

    Maksukäitumise hinnangute abil saab ettevõtja kontrollida kiirelt ja lihtsalt tehingupartneri tausta ning veenduda, et ka tehingupartneri maksuasjad on korras. Selleks saab ettevõtja paluda tehingupartnerilt uues teenuses ligipääsu tema hinnangute andmetele. Kui tehingupartneri hinnangud on korras, siis on suurem kindlus temaga tehingusse minemisel. Iga ettevõte saab MTA hinnanguid jagada vastavalt oma soovidele.

    Mis infot leiab ja kes seda näevad?

    Maksukäitumise hinnangutes leiab kasutaja andmeid Eestis registreeritud ettevõtjate kohta.

    Teenus koondab ühte keskkonda avalikud andmed, mille kogumiseks peab praegu tegema mitu päringut MTA infosüsteemidesse.

    Maksukäitumise hinnangutes on kõigile kättesaadavad järgmised avalikud üldandmed iga ettevõtja kohta:

    · käibemaksukohustuslaseks registreerimise info,

    · võla olemasolu,

    · väljastatud tegevusload,

    · väljastatud tolliload,

    · viimase nelja kvartali tasutud maksud, töötajate arv ning käive.

    Lisaks avalikele üldandmetele arvutatakse iga ettevõtja kohta kaks maksukäitumise hinnangut: maksukuulekuse hinnang ja maksuasjade korrasoleku hinnang. Hinnangud arvutatakse maksusaladusega kaitstud andmete põhjalning need on nähtavad ainult ettevõtja esindajale, kes saab ise otsustada, kas ja kellega ning millise perioodi jooksul ta oma ettevõtte hinnanguid jagab.

    https://www.emta.ee/sites/default/files/ariklient/maksukorraldus-maksude-tasumine/maksukuulekuse_hinnangu_naidis.png

    Maksukuulekuse hinnangu näide

    Milliseid võimalusi pakub uus e-teenus?

    Ettevõtted saavad tutvuda enda andmetega ja nende põhjal arvutatud hinnangutega.

    Kuidas kujunevad hinnangud?

    Maksukuulekuse ja maksuasjade korrasoleku hinnangud põhinevad ettevõtja maksukäitumisel.

    Arvesse võetakse:

    · kas deklaratsioonid esitatakse ning maksud tasutakse õigeaegselt,

    · kas esitatud deklaratsioonides ja aruannetes esinevad vead,

    · kas ettevõtja käitumises on tuvastatud rikkumisi ja koostatud maksuotsuseid või ettevõtjat on karistatud maksuseaduste rikkumise eest,

    · kas vastutava isiku/juhatuse liikme taust on usaldusväärne,

    · kas ettevõtja tehingupartnerite taust on usaldusväärne,

    · kas esineb viiteid ümbrikupalga maksmisele,

    Ettevõtja näeb hinnanguid viimase 12 kuu kohta.

    Hinnanguid värskendatakse kas igakuiselt või -päevaselt olenevalt hinnangu sisust.

  • Aastaks 2030 peab õigusloome maht vähenema

    Justiitsministeeriumi pressiteade
    25.07.2019

    Valitsus kiitis heaks õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030, milles lepitakse kokku põhimõtted, mida võtta aluseks eelnõude koostamisel ning õiguskeele arendamisel järgmise kümmekonna aasta jooksul.

    Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmandi sõnul on õigusloomepoliitika põhialused ideaalselt toimiva õigusloome mõõdupuu. „Selgesõnaliste poliitikasuuniste kirjapanek on vajalik, sest see annab ühtse aluse, millest õigusloomes lähtuda. See annab ühiskonnale kindluse ning selged ootused, millele tugineda, osaledes õigusloomes. Ühtlasi peab see pikaajaline dokument vastu pidama valitsuse vahetumisele ja riigikogu koosseisu muutumisele,“ kinnitas Härmand.

    Õigusloomepoliitika põhialustes on jätkuvalt kesksel kohal kaasav ja tõendusel põhinev õigusloome, millele esitatavad nõuded peavad tagama, et loodavad seadused on põhiseaduspärased ning suurendavad riigi konkurentsivõimet, heaolu ja turvalisust.

    Varasemast selgemalt on rõhutatud õigusloome mahu vähendamise vajadust ning uuenduslike meetodite kasutamist, näiteks tehisintellekti kaasamist õigusaktide mõjuanalüüsidesse. Ühtlasi peavad kõik õiguslikud lahendused olema kasutatavad digiühiskonnas ning toetama selle arengut.

    Õigusloomepoliitika põhialustes märgitakse, et väljatöötamiskavatsus on seadusloome esimene etapp, millest erandite tegemine on lubatud vaid avaliku huvi korral. Kai Härmandi hinnangul on oluline, et riigikogu ei võtaks tulevikus menetlusse seaduseelnõu, mis hea õigusloome põhimõtetele ei vasta. „Riigikogu ei peaks võtma menetlusse selliseid eelnõusid, mille kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust ja mille seletuskirjas ei ole seda avaliku huviga põhjendatud. Ühiskonna jaoks on samavõrra olulised nii eelnõude sisu kui ka õigusloome protsess. Seadused peavad põhinema teadmusel ja õigusloome protsess peab olema läbipaistev ja kaasav,“ rääkis Härmand.

  • Õnneks ei ole riik lastele ettevõtlust veel keelanud. Maire Forsel

    Mõni aeg tagasi kurtis üks tuttav väikeettevõtja, et seisab oma igasuvise dilemma ees — kuidas anda tööd oma varateismelistele lastele ja nende klassikaaslastele. Tööd anda oleks palju, selles pole küsimus, aga ta ütles, et niipea kui lapsed töötamise registrisse kirja saavad, saabub talle terve rida ettekirjutusi — tööajapiirangud, rahaliste tehingute piirangud jne. Lõputult reegleid ja piiranguid nende laste töölevõtmisel, kes oma vanuse poolest võiksid ise taskuraha teenida ja anda seega ka ausalt makse makstes panuse meie riigi ühisesse rahakotti. Rääkimata sellest, et töökat täiskasvanut ei kasva lapsest, kellele maast madalast ei ole tööharjumusi tekitatud. Aga ei, riik ei luba. Või kui lubab, siis vaid näpuotsaga.

    Ettevõtja, kes laste töölevõtmisel reeglite taha takerdus, ütles, et kui ta ise Maksu- ja Tolliametis töötaks, siis saadaks ta igale noorele, kelle pealt laekub esimest korda riigile tööjõumakse, peaministri allkirjaga noore maksumaksja diplomi. Sel puhul, et kätte on jõudnud rõõmupäev — inimene on hakanud reaalselt panustama meie kõigi heaollu — teadlaste, politseinike ja õpetajate palkadesse ning haiglate ülalpidamisse. Milline suurepärane idee! Nii saaks noore töölehakkamisest ka osake isamaalisest kasvatusest. Lapsed õpiksid juba maast madalast, et see siin on meie oma riik, mida me ise peame ülal pidama. Rääkimata sellest, et juba varakult saadakse omal nahal tunda, et raha tõesti ei kasvagi puu otsas ja selle teenimiseks tuleb vaeva näha.

    Selliseid tunnuskirju meie riik muidugi ei jaga, ja kuigi 10–12-aastased lapsed võiksid vabalt oma vanemate ärides töötada nii pikalt, kui süda lustib, peetakse seda nende jaoks liiga raskeks tööks. Kui lapsed tundide viisi poodi mängivad, siis ei vaata keegi kella, et kuulge, kolm tundi on täis, hakake nüüd lõpetama. Kuidas päris poes leti taga töötamine oma koormuselt mängupoes töötamisest erineb? Ilmselt vaid selle poolest, et lepalehtede asemel kasutatakse pärisraha ja teiste laste asemel on ostjateks päriskliendid. Kas pärisrahaga arveldamine on lastele kuidagi kahjulik? Selles vanuses lapsed on koolis ammu liitmise ja lahutamise selgeks saanud, nii et jäätist või pirukaid müüa oleks ju väga jõukohane praktika arvutamisoskuse kinnistamiseks. Selle asemel tuleb aga lapsed koju saata, istugu nad siis kas või terve päeva arvutis, kui vanemad ise on pika päeva tööl.

    Eesti seadused Rootsistki rangemad

    Eestis on kombeks kiruda Euroopa Liitu, kelle rangete ettekirjutuste tõttu ei olevat võimalik paljusid seadusi muuta. Ka laste töölevõtmise piiranguid kiputakse Euroopa direktiivide kaela ajama, aga see olukord, mis Eestis on tekkinud, on siiski meie oma ametnike „tubli“ töö tulemus. Kui põhjus oleks Euroopa Liidu nõuded, siis oleksid reeglid sama ranged ka teistes liikmesriikides, aga näiteks Rootsis on asi veidi leebem. Seal jagatakse alaealised (alla 18-aastased) kahte vanusegruppi: nooremad ja vanemad alaealised. Nooremad on kõik need, kes ei ole veel 16 täis ja ranged piirangud nende tööle kehtivad siis, kui on kooliaeg. Koolivaheaegadel, mis kestavad vähemalt ühe nädala, tohivad need nn nooremad lapsed töötada päevas kuni 7 tundi ja nädalas kuni 35 tundi. Oma hiljutises Vikerraadio kommentaaris väitis Mirjam Nutov, et Eestis ei tohi 13–16-aastane koolikohustuslik noor töötada päevas rohkem kui neli tundi — see tundub olevat eksitav, sest kehtiv töölepinguseadus lubab koolivaheajal juba 13–14-aastastel ka Eestis töötada kuni 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas.

    Probleem on 7–12-aastastega, keda võiks vabalt oma pereettevõttes rakendada, aga kes ei tohi ka koolivaheaegadel üle kolme tunni päevas töötada. Rootsis on näiteks lubatud alla 13-aastastel oma pereettevõttes töötada, kui perel ei ole teisi töötajaid. Nii et kui näiteks ema peab käsitööpoodi ja tal müüjaid sinna palgatud ei ole, siis tohib ta oma alla 13-aastased lapsed tööle võtta. Või kui pere on maasikakasvataja, siis maasikaid tohivad korjata ka nooremad pereliikmed, kui pole tööle palgatud kedagi teist. Loomulikult on keelatud igasugune tervistkahjustavate ainetega töötamine ja raskuste tõstmine, aga see on loomulik. Lisaks on ajaline piirang Rootsis selline, et kooliskäiv laps peab saama igal aastal neli nädalat järjest puhkust. See tähendab siis, et kui suvepuhkus on 10 nädalat, siis sellest kuuel nädalal tohivad töötada nii vanemad kui ka nooremad lapsed.

    Laps saab olla iseenda tööandja

    Kuni riik seab laste töötamisele rangeid piiranguid, tuleb olla veidi loominguline. Appi tuleb ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus ehk ettevõtluskonto. See on pangaarve, mille saab avada praegu küll vaid LHV-s, aga seda saab teha kontorisse kohale minemata. Seadus ei keela lastel ettevõtluskontot omada ja pank ei keela lastel olemast pangakonto omanik. Siit ka soovitus neile alla 13-aastastele, kes tahavad töötada — hakake ise ettevõtjateks! Ettevõtluskonto omamine ei nõua mitte mingeid teadmisi raamatupidamisest, aruandlusest, maksudest ega muust. Ainuke, mida tuleb teha, on anda ostjale oma ettevõtluskonto number ja nimi ning sinna saavad ülekandeid teha ka teised ettevõtjad.

    Näiteks kui perel on maasikakasvatus, siis selleks, et lapsed saaksid seal töötada, tuleks üks väike lapike põllumaast anda lapsele rendile — ise rohib, ise korjab ja ise müüb. Müük toimub siis nii, et ettevõtjast ema või isa ostab lapselt need maasikad ära, kandes kokkulepitud summa lapse ettevõtluskontole. Kuna maasikad on kaup, mitte teenus, siis mingit tulumaksukohustust ettevõtjale sellise raha väljamaksmisel ei lisandu. Igalt laekumiselt broneerib pank maksudeks 20% (üksikisiku tulumaks + sotsiaalmaks) ning kannab selle järgmise kuu 10. kuupäevaks MTA-le. Kuna lapsel on nagunii ravikindlustus olemas, siis ei ole ka oluline, kui suurt käivet ta ettevõtluskonto omanikuna teha suudab (ravikindlustuse tekkimiseks on vaja, et laekuks vähemalt 1375 eurot kuus).

    Kui ettevõtluskonto on avatud, läheb selle omaniku kohta info MTA-le ning automaatselt tekib ka kanne töötamise registrisse. See on ainuke koht, kus võib tekkida probleem, aga kelle saab riik vastutusele võtta, kui ettevõtluskonto omanikust lapsel ei ole tööandjat? Ta on ise endale tööandjaks ja ühtegi teist ettevõtjat ei saa liistule tõmmata. Mõtlete, et inetu ettepanek? Võib-olla küll, aga mõeldes oma laste peale, siis on nende tööle lubamine pikas perspektiivis kasulikum nii lapsele endale, tema perele kui ka riigile. Ja ettevõtjana tegutsemist ei ole riik jõudnud veel lastele ära keelata.

    Maire Forsel
    Leisi Lapikoja omanik
    Reformierakond

    Arvamuslugu ilmus 03.07.2019 Õhtulehes.

  • Kauge küla võlavabadus. Helger Aaresild

    Kauged külad elavad sageli viletsuses. Polnud erandiks seegi küla. Kõik selle elanikud ägasid võlaorjuse kütkes. Elatist teenisid külaelanikud enamasti oma põllulapil kasvatatut müügiks pakkudes või üksteisele töödel abiks käies. Kuna usaldus üksteise suhtes oli suur, anti välja kaupu ning osutati teenuseid võlgu – tingimusel, et kui raha saadakse, makstakse ära.

    Kui talumehel midagi poest tarvis oli, sai ta need asjad poest kätte lubaduse vastu, et kui ta põllul sügisel saagi koristab ja müüki paneb, siis saadud raha eest kustutab võla poe ees. Aga ega poodki olnud nende kaupade eest veel maksnud – kaubad olid pika-pika makseajaga.

    Nii need külaelanikud üksteise ees võlglased olid ning see tekitas üksjagu masendust.

    Külas oli ka kõrts, mis ööbimiseks tube välja üüris. Kord tuli sinna kõrtsi suurlinna saks, kes otsustas jääda külasse öömajale. Kuna ta lausa põrsast kotis osta ei tahtnud, soovis saks enne öömaja otsuse tegemist pakutava toa üle vaadata. Kõrtsi peremehel polnud midagi selle vastu, kuid ta käis välja oma tingimuse, et toa ülevaatamise ajaks käigu rikas mees letile välja sadaraha, mis jääb kõrtsi kassasse pandiks. Kui pakutav uhke härraste kamber ei peaks saksale meeldima, saaks ta raha pärast ülevaatust tagasi. Saksa jaoks tundus säärane vastusoov mõistlik ja nii ta käiski sadaraha letile, mille kõrtsmik ilusti kassasse asetas.

    Kõrtsiperemees kutsus välja tallipoisi, et too saksale majas teejuhiks oleks ning ülakorruse härrastekambrit näitaks.

    Vaevalt jõudsid külaline ning tallipoiss silmist kaduda, kui kõrtsmik jalad selga võttis ning külapoodi tõttas. Ta oli oma peened viinad sealt poest võlgu ostnud ning saadud sadaraha oli just paras summa, et võlg ära maksta.

    Poodnik omakorda kiirustas saadud sadarahaga talumehe juurde, et tollele kapsaste ja kartulite eest võlgu olev sadaraha tasuda.

    Talumehel oli parasjagu võlg küla taskupankuri ees. Nõnda haaraski talunik rõõmsalt sadaraha ning jooksis laenuandja juurde võlga kustutama.

    Külapankur aga oli käinud lõbunaise juures, kellele oli lubanud raha, mida tal parasjagu polnud. Nüüd kiirustas aumees naise juurde ning maksis oma armurõõmud kinni.

    Lõbunaine oli omakorda võlgu kõrtsipidajale, kelle käest ta oma teenuste pakkumiseks oli tuba üürinud. Naine seadis tõtlikud sammud kõrtsi ning maksis oma toa kasutamise võla – sadaraha – kinni ning läks oma teed.

    Selle aja peale oli linnasaks talle välja pakutud härrastekambri üle vaadanud ning leidnud, et kamber pole ikkagi tema seisuse vääriline, pealegi tuli aknast sõnnikuhaisu ning ka ase oli kõvavõitu. Maast ja ilmast vesteldes kõndis linnasaks tallipoisiga trepist alla ning teatas oma otsusest kõrtsipidajale.

    Kõrtsmik kummardas linnasaksale, avas kassa, võttis sealt sadaraha välja ning ulatas oma külalisele. Kuna muud jututeemat polnud, sõitis saks edasi järgmisse külasse.

    Lõpptulemusena olid külaelanike taskud sama tühjad nagu ennegi. Muutus seisnes selles, et keegi ei võlgnenud enam kellelegi midagi. Külaelanikud olid rõõmsad, kuna olid vabanenud nende hinge vaevavast surutisest, mille raharingluses võlgu andmine ja võlgu võtmine oli neis tekitanud.

    ***

    Aasta pärast kõneles linnasaks oma mullusest ringreisist maavalitsejale. Ka maavalitseja maksukoguja oli seltskonnas, kes mõtles: „Hmm, päris huvitav mõte – võtta ette üks pikem reis kaugesse külasse…“

    Helger Aaresild
    Grafitieemaldaja

  • Käibemaksuseaduse eelnõu — nõudmiseni varud, lootusetud võlad ja piiriülesed aheltehingud. Martin Huberg

    Suvisel hapukurgihooajal tegid Rahandusministeeriumi ametnikud usinat tööd ja valmistasid ette käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu on hetkel eelnõude infosüsteemi üles riputatud[1] ning jõuab üsna pea Riigikogu menetlusse. Kel huvi menetluskäigu ja selle käigus tehtavate muudatuste vastu, see peab kaevuma eelnõude infosüsteemi. See on suhteliselt aeglase otsimootoriga ja pisut jabur süsteem, mis peaks igaüht kõnetama, kes julgeb veel rääkida midagi Eestist kui eesrindlikust IT-tiigrist. Seega on soovitatav kasutada eelnõu toimiku numbrit, mitte hakata märksõnadega midagi otsima. Lihtsalt, et te ei tunneks end idioodina, kes müürist sobiva suurusega auku otsib, mida seal, kust te otsite, ju ei ole. Aga see selleks, see ei kahanda kuidagi eelnõu tähtsust.

    Nõudmiseni varud

    Nõudmiseni varude temaatika on tegelikult väga vana ja ka meie maksuhalduril on selles osas omad seisukohad kujundatud, kuigi seadus neist sõnaselgelt ei räägi. Probleem ei olegi pigem selles, et kas meil on või ei ole seisukohti kujundatud, vaid need võivad olla ja praktikas ongi liikmesriigiti väga erinevad. Kui aga ettevõtjatel tuleb äri ajamiseks salateadusesse süüvida ja iga riigi alkeemikutelt lõplikku tõde välja peilida, siis võib äri tegemine pisut tagaplaanile jääda. Selline vajakajääk takistab ühendusesisest kaubandust ning on mõistagi vaja likvideerida.

    Sellest ja kindlasti ka paljudest muudest eesmärkidest tulenevalt otsustati Euroopa tasandil vastu võtta direktiiv 2018/1910/EL, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses käibemaksusüsteemi teatavate normide ühtlustamise ja lihtsustamisega liikmesriikide vahelise kaubanduse maksustamisel.[2] Kuna direktiivi jõustumisajaks on 1. jaanuar 2020, siis tuleb ka meil samaaegselt muudatused seadusesse viia ning jõustada.

    Ladusid on laias laastus kahte tüüpi: konsignatsiooni- ja call-off laod. Kui konsignatsiooniladude puhul viiakse kaup enda teises liikmesriigis asuvasse lattu ja seal ootab see hetkel veel teadmata ostjat, siis call-off lao puhul on ostja teada koheselt, kuid kauba üleandmise aeg ei ole veel teada, sest kaupa tarnitakse vastavalt ostja vajadustele ja soovidele.

    Eesti praktika näeks siin asuva lao puhul ette, et välismaisel käibemaksukohustuslasel ei teki siin käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustust ja ühendusesisese soetamise deklareerimise kohustust, sest see loetakse maksuvabaks ühendusesiseseks soetamiseks KMS § 18 punkti 3 alusel. Kui sellele järgneb tarne Eesti maksukohustuslasele, siis peab viimane tegema lihtsalt siseriikliku pöördmaksustamise KMS § 3 lg 4 punkti 5 alusel, kuid see on siseriiklik pöördmaksustamine, mitte ühendusesisene soetamine. Ja kui ostjaks osutub käibemaksukohustuslasena registreerimata isik, siis sunnib mõistagi KMS § 19 lõige 3 teise riigi ettevõtjat siin registreerima ja kauba müügi üldkorras maksustama. Mõlemaid ladude tüüpe käsitatakse ühtmoodi.[3] Liikmesriigiti võivad aga reeglid erineda nii detailides kui sisus.[4]

    Kui me nüüd eelnevat praktikat arvestame, siis võib ka aru saada, miks seletuskirjas räägitakse sellest, et teise liikmesriiki toimetamist maksustatakse hetkel nagu ühendusesisest käivet ja siia toimetamise puhul hetke seisukohti ei avata.

    Direktiiv 2018/1910/EL ühtlustab sõnaselgelt üksnes call-off ladusid puudutava, kuid erandite kaudu reguleeritakse sisuliselt pisut ka võimalust teha kolmandatele varem teadmata subjektidele müüki.

    Direktiivi preambuli 5. selgitus kõlab järgmiselt: Mõiste „nõudmiseni varu“ viitab olukorrale, kus tarnija teab juba kauba veo ajal teise liikmesriiki kauba soetaja isikut, kellele kaubad tarnitakse hiljem pärast nende saabumist sihtliikmesriiki. See loob praegu eeldatava tarne (kaupade lähteliikmesriigis) ja eeldatava ühendusesisese soetamise (kaupade sihtliikmesriigis), millele järgneb „riigisisene“ tarne sihtliikmesriigis ja mille puhul on nõutav tarnija käibemaksukohustuslasena registreerimine selles liikmesriigis. Selle vältimiseks tuleks niisuguseid tehinguid, kui need toimuvad kahe maksukohustuslase vahel, lugeda teatavate tingimuste korral üheks maksust vabastatud tarneks lähteliikmesriigis ja üheks ühendusesiseseks soetuseks sihtliikmesriigis.

    Kogu ladude süsteemi puudutavad põhitingimused saavad endale käibemaksudirektiivis 2006/112/EL koha artiklis 17a.

    Ehk siis lühidalt

    Teises liikmesriigis asuvasse lattu kauba toimetamist loetakse ühendusesiseseks käibeks, kuid käive ei teki enne, kui laost kaup soetatakse. See on seaduses küll üsna veidralt kirja pandud, kuid nii see on.

    Sama on siis, kui esialgne soetaja asendatakse uuega. Seaduses on küll silmas peetud olukorda, kus kogu varu arvatav soetaja on teada, sest see eeldab ka isiku andmete deklareerimist ühendusesisese käibe aruandes ja vastavalt seal muudatuse tegemist, kui soetaja muutub, kuid ei direktiiv ega seadus ütle, mitu erinevat ostjat olla võib. Oluline on vaid, et esialgne eeldatav soetaja (kes on sihtriigis käibemaksukohustuslasena registreeritud) oleks kohe teada (VD vormil deklareeritud). Seega, konsignatsiooniladude jaoks oleks vaja mingisugust koostööpartnerit, kes algselt end VD vormi tarbeks „üles annab“.

    Kui laost kaupa 12 kuu jooksul ära ei müüda, siis loetakse käive tekkinuks 12 kuu möödumisele järgneval päeval. Kui aga kaubad on Eestisse tagasi toodud enne seda, siis vastavate kaupade osas ühendusesisest käivet ei tekigi.

    Oluline asi, mida ministeerium võiks muuta, on sätete paigutamine seaduses, et teksti oleks lihtsam jälgida. Nt säte, mis reguleerib käibe tekkimise aega, kui kaupu 12 kuu jooksul ei võõrandata, on § 7 lõikes 31, selle asemel, et panna see § 11 juurde, kus on reguleeritud käibe tekkimise aeg. Selline sätete paiskamine kohtadesse, kus mingigi seos teemaga on, tekitab ebavajalikku segadust.

    Ja soetamise poole pealt…

    Kui teise liikmesriigi käibemaksukohustuslane toob siinsesse lattu kauba, on olukord samasugune — käive tekib tema riigis alles kauba laost võõrandamisel (üldsätete alusel) ning siinsel käibemaksukohustuslasel tekib samaaegselt kauba ühendusesisene soetus (st pöördmaksustamine koos samas käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksu mahaarvamise deklareerimisega üldalustel).

    Kui 12 kuu jooksul kaupu ei võõrandata, tekib müüjal oma riigis sellele järgneval päeval ühendusesisene käive ning meie poole pealt tekib teada oleval (ta on VD aruandes deklareeritud) soetajal kaupade ühendusesisene soetus (pöördmaksustamise kohustus koos sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusega).

    Kui ta toimetab kaubad 12 kuu jooksul oma liikmesriiki tagasi, ei teki tal oma liikmesriigis ühendusesisest käivet ning meil ei teki seni üles antud soetajal ühendusesisest soetust.

    Kui soetaja isik muutub, laieneb eelnev ka temale, kuid 12-kuuline tähtaeg ei pikene.

    Kui võõrandaja otsustab kaupadega midagi muud teha, nt Eesti kaudu eksportida, siis lubab ministeerium lahkelt tal end ikkagi siin registreerida ja ära maksta käibemaks ühendusiseselt soetamiselt (oma riigis deklareerib käivet), arvata käibemaks maha ja deklareerida eksport. Kuid muu kauba osas, mille puhul on endiselt ladustamise tingimused täidetud, midagi ei muutu.

    Kas Eesti jätkab puhtal kujul konsignatsiooniladude maksustamist senisel viisil (st KMS § 18 p 3 ja soetajal siseriiklik pöördmaksustamine, ning kui ostja ei ole käibemaksukohustuslane, siis registreerimiskohustus ja ladu, järelikult KMS § 18 p 3 alla paigutada enam ei saa) või võtab jäiga positsiooni ja nõuab kindla soetaja olemasolu, vastasel juhul nõuab registreerimist, seda me veel ei tea. Halduspraktika võib meid teinekord positiivselt üllatada.

    Laoarvestuse deklareerimine

    Et kõik eelnev liiga lihtne ei tunduks, on Euroopa onud ja tädid meile ette näinud ka täiendava turvakoridori, enne kui teid kaupadega „pardale lubatakse“. Õnneks on see siiski väike järeleandmine hea eesmärgi nimel.

    Kui kaup lattu viiakse, siis käivet küll kohe ei teki, kuid selline sooritus tuleb siiski deklareerida ühendusesisese kauba käibe aruande vormil VD. Kui müük aset leiab, esitatakse VD müüdud kauba kohta uuesti. Kui ostja muutub, esitatakse selle kohta samuti VD, ja kui see ostja ostab kauba laost kohe, siis deklareeritakse lihtsalt ühendusesisene käive VD vormil, mitte algselt informatiivses osas ja siis käibe osas. Täpsemaid reegleid saab lugeda seletuskirjast VD muutmist puudutavast osast. Ma ei välista, et ametnikud tõlgendavad eelnevat teisiti kolmandale isikule toimuva müügi osas.

    Aheltehingud

    Teine suurem muudatustepakett puudutab aheltehinguid. Ka need muudatused saavad alguse käibemaksudirektiivi muutvast direktiivist 2018/1910/EL ning nende kohta selgitab selle direktiivi preambuli kuues lõik järgmist: Aheltehingud viitavad järjestikustele kaubatarnetele, mis tehakse üheainsa ühendusesisese kaubaveona. Ühendusesisene kaupade liikumine tuleks seostada ainult ühe tarnega ja ainult selle tarne korral tuleks kohaldada ühendusesiseste kaubatarnete suhtes sätestatud käibemaksuvabastust. Muud tarned ahelas tuleks maksustada ja nende puhul võib olla nõutav tarnija registreerimine käibemaksukohustuslasena tarneliikmesriigis. Selleks et vältida liikmesriikides erinevate lähenemisviiside rakendamist, millega võib kaasneda topeltmaksustamine või maksustamata jätmine, ja selleks, et suurendada ettevõtjate jaoks õiguskindlust, tuleks kehtestada üldine reegel, et juhul kui teatavad tingimused on täidetud, tuleks kaupade vedu seostada tehingute ahelas üheainsa tarnega.

    Sisuliselt on vaja ettevõtjate jaoks selgemalt kirja panna, mis saab siis, kui kaupade veo ajal muutub omanik — kes, kus ja mida peab deklareerima. See võib tunduda asjaga vähem kokku puutunule pseudoprobleemina, kuid kaubandussuhetes on pigem sagedasti ette tulev juhtum, et enne kui kaup õigesse kohta jõuab, on sellel juba teab mitmes omanik, ja sihtriik võib samuti vahepeal muutuda. Seega, püüe seda valdkonda pisut täpsemalt kirja panna ja mitte toetuda pelgalt üldreeglitele on igati kohane, seda enam, et riigiti võivad nii ametnike kui ettevõtjate arusaamad drastiliselt erineda.

    Meie seadus saab täiendused § 9 lõigete 4 ja 5 näol. Seejuures, sätted reguleerivad seda, mis olemuslikult peaks olema reguleeritud hoopis §-s 7, sest puudutab puhtalt ühendusesisest käivet:

    (4) Kui sama kaup võõrandatakse mitu korda järjest ja selle kauba toimetab maksukohustuslasest edasimüüja ühest liikmesriigist teise otse esimeselt kauba võõrandajalt tehingute ahela viimasele soetajale, käsitatakse tehingute ahelas kauba ühendusesisese käibena üksnes sellisele edasimüüjale kauba võõrandamist. Nimetatud edasimüüjal tekib kauba ühendusesisene soetus liikmesriigis, kuhu kaup toimetatakse. Sätet ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.

    (5) Kui tehingute ahelas osalev edasimüüja, kes toimetab kauba ühest liikmesriigist teise tehingute ahela esimeselt võõrandajalt tehingute ahela viimasele soetajale, on kauba võõrandajale teatanud oma maksukohustuslasena registreerimise numbri kauba lähetamise liikmesriigis, käsitatakse tehingute ahelas kauba ühendusesisese käibena üksnes sellise edasimüüja poolt kauba võõrandamist. Nimetatud edasimüüjalt kauba soetajal tekib ühendusesisene soetus liikmesriigis, kuhu kaup toimetatakse.

    Ehk siis, kui kaup müüakse näiteks Soome käibemaksukohustuslasele ja antakse vedajale üle Soome viimiseks, kuid seejärel müüakse kaup Rootsi maksukohustuslasele, kes omakorda müüb selle Taani maksukohustuslasele, siis võib lahendus olla erinev sõltuvalt sellest, millise liikmesriigi käibemaksukohustuslasena registreerimise number esimesele tarnijale teada anti.

    Kui Soome ettevõtja on ka Eestis käibemaksukohustuslasena registreeritud ja esitab selle numbri, siis on Eesti ettevõtja poolt temale teostatav käive siseriiklik käive ja Soome ettevõtja müüb kauba Eestist ühendusesisese käibena Rootsi ettevõtjale, kes omakorda on sellise skeemi puhul kolmnurktehingus edasimüüja ning Taani käibemaksukohustuslane deklareerib ühendusesisest soetust.

    Kui Soome ettevõtja annab aga enda Soome käibemaksukohustuslase numbri, on esimene tehing talle suunatult ühendusesisene käive ning nüüd järeldub uuest reeglist, et ta peab omakorda registreerima end Taanis ja seal ühendusesisest soetust deklareerima, millele järgneb siseriiklik käive Rootsi ettevõtjale, kellelt omakorda tehakse siseriiklik tarne Taani ettevõtjale. Kui Taanis on olemas säte, mis võimaldab siseriiklikku pöördmaksustamist ja välistab registreerimise, kui seal püsivat tegevuskohta ei asu, siis saab rootslane soomlaselt arve Taani käibemaksuga, kuid müüb ise ilma käibemaksuta (ei null ega muu), aga taanlane pöördmaksustab (meie seaduses § 19 lg 3 koostoimes § 3 lg 4 p-ga 5). Rootslane peab VAT refundi kaudu käibemaksu Taanist tagasi küsima.

    Võimalikud on erinevad variandid ning kuigi see ei pruugi lihtne olla, on siiski mingid kindlad reeglid edaspidi olemas ning me saame täpsemini ennustada, mida sihtriik ja meie maksuhaldur sellest kõigest arvab.

    Lootusetud nõuded

    Viimaks jõuame teemani, mida direktiiv ei ole tõstatanud, sest see on seal algusest peale sees olnud ja ka meie seadus sisaldas ennevanasti vastavaid sätteid. Kuid kuna majanduskriis oli eelarvelisi vahendeid juba sakutanud ning tundus, et kuskilt annab veel kokku hoida, siis otsustati, et ettevõtjad on ise süüdi, kui arveid ei maksta, ja seadus sai erandi.

    KMS § 29 lõige 7 sai täienduse, mis välistas lootusetute nõuete puhul maksustatava väärtuse vähendamise alles 01.03.2014. aastal, mil lisati sättele lause: Sätet ei kohaldata, kui kreeditarve on esitatud kauba või teenuse eest osalise või täieliku tasumata jätmise tõttu.

    Seni oli praktikas rakendatud direktiivi artiklit 90[5], kuna vastavat välistust ei olnud ja direktiiv ise sätestas:

    1. Tühistamise, taganemise, ülesütlemise või osalise või täieliku mittetasumise korral või juhul, kui hinda alandatakse pärast tarne toimumist, vähendatakse maksustatavat väärtust sellele vastavalt ning liikmesriikide poolt kindlaksmääratud tingimustel.

    2. Täieliku või osalise mittetasumise korral võivad liikmesriigid lõikest 1 erandi teha.

    Vahepeal on aga Euroopa Kohus teinud asjas C-246/16 lahendi, mis just seda teemat käsitleb ning kus tehti Itaalia seadused pehmelt öeldes pihuks ja põrmuks. Sellest tulenevalt tuleb ka Rahandusministeeriumil seadusesse lootusetute arvete teema taas sisse tuua. Tõsi, märksa kohitsetumal kujul kui siis, kui säte puudus sootuks.

    Kohtulahendis on palju põnevaid punkte, kuid täpseim juhtnöör on minu arvates punktis 26: On selge, et seda ebakindlust on arvesse võetud, kui maksukohustuslaselt võetakse õigus vähendada maksustatavat väärtust seni, kuni tema nõue ei ole lõplikult muutunud selliseks, mida ei saagi enam sisse nõuda, nagu põhikohtuasjas käsitletavad siseriiklikud sätted sisuliselt ette näevad. Tuleb aga tõdeda, et sama eesmärk on saavutatav mahaarvamise lubamisega juhul, kui maksukohustuslane näitab, et on mõistlikult tõenäoline, et võlg jääbki tasumata, isegi kui maksustatav väärtus tuleb kõrgemaks ümber hinnata, kui tasu siiski ära makstakse. Seega on liikmesriigi ametiasutuste ülesanne määrata proportsionaalsuse põhimõtet järgides ja kohtuliku kontrolli all kindlaks, millised tõendid tuleb maksukohustuslasel mittetasumise tõenäoliselt pikaajalise kestuse kohta esitada, arvestades kohaldatava siseriikliku õiguse erisusi. Selline regulatsioon oleks ühtlasi tõhus viidatud eesmärgi saavutamiseks, samas aga vähem koormav maksumaksjale, kes tagab käibemaksu eelrahastamise, kogudes seda riigile, nagu on osutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 23.

    Asja mõte on selles, et lootusetu arve krediteerimist ei tohi täielikult välistada, ning kui otsustatakse tingimused seada, peavad need proportsionaalsed olema ja arvestama, et arve ei jääks õhku rippuma liiga kauaks (nt 10-aastane kohtumenetlus), sest alati saab ka maksukohustust uuesti suurendada, kui tasumine siiski aset leiab.

    Ehk siis, meie praegune seaduse säte on direktiiviga vastuolus, ning kellel ei ole nõuded veel tsiviilõiguslikult aegunud, saavad põhimõtteliselt sellele lahendile toetudes teha muudatused ja siiski esitada kreeditarve. Nad peavad aga arvestama, et sellele järgneb ilmselt vaidlus maksuhalduriga, kuigi eelduslikult lõppeb see ettevõtja jaoks positiivselt.

    Kui aga oodata ära seaduse jõustumine, siis alates sellest ajast tuleb arvestada kitsendavate tingimustega.

    Seadus sätestab neid päris palju (lisatakse KMS §-le 29 lõiked 14-19). Kes soovib kitsendustest detailset ülevaadet, võib lugeda eelnõu teksti, kuid vaatleme järgnevalt mõningaid neist.

    Esiteks peab nõue alles olema. Kui nõue on võõrandatud (nt faktooring), siis seda kohaldada ei saa.

    Teiseks peab nõude tasumise tähtpäevast olema möödunud minimaalselt 12 kuud ja maksimaalselt 3 aastat. Kui selle aja jooksul asja korda aetud ei saa, siis maksustatavat väärtust vähendada ei saa.

    Kolmandaks peab nõue olema raamatupidamises maha kantud (hinnang nõude laekumise tõenäosusele). Nõue ise on alles (st nõudeõigusest ei ole loobutud).

    Kui nõue on suurem kui 50 000 eurot, tuleb algatada kohtumenetlus, v.a kui käimas on pankroti- või saneerimismenetlus.

    Viiendaks ei tohi tegemist olla seotud isikuga. See tingimus tundub kohatu, sest seosed on tulumaksuseaduse §-st 8 tulenevalt väga lihtsad tekkima sõltumata sellest, et sa ise ei saa midagi nõude sissenõutavusse parata. See on ilmselgelt mõningatel juhtudel, kuigi mitte alati, ebaproportsionaalne nõue. Pigem võiks olla kas või nõue sellisel puhul maksuhaldurit eraldi informeerida.

    Ja lisaks on veel selline tobe tingimus nagu: maksukohustuslane ei ole viimase kolme aasta jooksul kasutanud sama kauba soetajaga või teenuse saajaga seoses käesolevas lõikes sätestatud õigust vähendada oma maksukohustust.

    Näiteks mina tean ühte ettevõtjat, kellel on oluline lepingupartner ühe tarne eest „sees“, kuid järgmiste eest maksab. Kuna partnereid on vähe, siis neid hüljata ei saa, kuid arve on pikalt üleval. See on risk. Kui ta maksab, saab ju maksustatavat väärtust jälle suurendada. Miks selline piirang vajalik on? Ilmselt kardetakse kuritarvitamist, kuid see ei ole väga reaalne. Sellistel puhkudel võiks olla märksa mõistlikum lahendus maksuhalduri informeerimine ning vajadusel saab haldur asja eraldi hinnata.

    Kui tehingu teist poolt teavitatakse nõude mahakandmisest, siis peab selle teate saanud pool enda maksukohustust vastavalt suurendama, sest tema on ju käibemaksu maha arvanud. Varem oli selleks tarbeks kreeditarve. Kreeditarve puhul võis tekkida vaidlus, kas nõudest loobutakse, kuid siis tuli selgitada, et kreeditarve on vaid käibemaksuarvestuse tarvis ega muuda muus osas võlasuhet mingil määral.

    Jõustumine

    Seaduse jõustumist planeeritakse 01.01.2020. aastaks ning hetke seisuga ei ole selles põhjust kahelda.

    Käibemaksuseaduse muutmise seadus

    § 1. Käibemaksuseaduse muutmine

    Käibemaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

    1) paragrahvi 1 lõike 1 punktis 4 asendatakse tekstiosa „maksukohustuslane“ tekstiosaga „käibemaksukohustuslane (edaspidi maksukohustuslane)“;

    2) paragrahvi 2 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

    „(10) Investeeringukuld käesoleva seaduse tähenduses on kullaturgudel heaks kiidetud kaaluga kullakang või kullatahvel, mille puhta kulla sisaldus on vähemalt 995 tuhandikku kaaluosa, ning pärast 1800. aastat münditud ja ametliku maksevahendina käibel olev või käibel olnud kuldmünt, mille puhta kulla sisaldus on vähemalt 900 tuhandikku kaaluosa ja mille müügihind ei ületa rohkem kui 80 protsendi võrra mündis sisalduva kulla hinda vabaturul.“;

    3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:

    „(14) Nõudmiseni varu käesoleva seaduse tähenduses on kaup, mis toimetatakse teise liikmesriiki kõikidel järgmistel tingimustel:

    1) kaup toimetatakse maksukohustuslase poolt teise liikmesriiki eesmärgiga võõrandada see kaup seal 12 kuu jooksul saabumisest arvates selles teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreeritud isikule vastavalt maksukohustuslastevahelisele kokkuleppele;

    2) isik, kellele kaup võõrandamise eesmärgil toimetatakse, on registreeritud maksukohustuslasena liikmesriigis, kuhu kaup toimetatakse, ning see isik ja talle selles liikmeriigis väljastatud maksukohustuslasena registreerimise number on kaupa toimetavale maksukohustuslasele teada;

    3) maksukohustuslane, kes kauba teise liikmeriiki toimetab, ei oma asukohta või püsivat tegevuskohta teises liikmesriigis, kuhu kaup toimetatakse;

    4) maksukohustuslane peab teise liikmesriiki toimetatud kauba kohta arvestust vastavalt käesoleva seaduse § 36 lõike 5 alusel kehtestatud korrale;

    5) maksukohustuslane kannab teise liikmesriiki toimetatud kauba soetaja andmed ühendusesisese käibe aruandele.“

    4) paragrahvi 3 lõike 1 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „Käibemaksukohustuslane (edaspidi maksukohustuslane)“ tekstiosaga „Maksukohustuslane“;

    5) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

    „4) nõudmiseni varuna Eestist teise liikmesriiki toimetatud kauba võõrandamine.“;

    6) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktidega 12–14 järgmises sõnastuses:

    „12) nõudmiseni varu toimetamist Eestist teise liikmesriiki;

    13) teise liikmesriiki Eestist toimetatud nõudmiseni varu, mille võõrandamist ei toimunud 12 kuu jooksul arvates nõudmiseni varu teise liikmeriiki saabumisest ning mis on selle aja jooksul Eestisse tagasi toimetatud;

    14) teise liikmesriiki Eestist toimetatud nõudmiseni varu, kui nõudmiseni varu soetaja asendatakse teise maksukohustuslasega 12 kuu jooksul arvates nõudmiseni varu teise liikmesriiki saabumisest.“;

    7) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

    „(31) Kui Eestist teise liikmesriiki toimetatud nõudmiseni varu ei võõrandata 12 kuu jooksul arvates kauba teise liikmesriiki saabumisest, loetakse ühendusesisene käive tekkinuks 12 kuu möödumisele järgneval päeval vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 3, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 13 ja lõikes 3 nimetatud juhtudel.“;

    8) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses:

    „14) nõudmiseni varu toimetamist Eestisse.“;

    9) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

    „(6) Kauba ühendusesisene soetamine on ka nõudmiseni varuna Eestisse toimetatud kauba soetamine.

    (7) Kui Eestisse toimetatud nõudmiseni varu ei võõrandata 12 kuu jooksul arvates kauba Eestisse saabumisest, loetakse see kaup ühendusesiseselt soetatuks 12 kuu möödumisele järgneval päeval vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2, välja arvatud juhul, kui kaup on selle aja jooksul tagasi toimetatud liikmesriiki, kust kaup lähetati.“;

    10) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

    „(4) Kui sama kaup võõrandatakse mitu korda järjest ja selle kauba toimetab maksukohustuslasest edasimüüja ühest liikmesriigist teise otse esimeselt kauba võõrandajalt tehingute ahela viimasele soetajale, käsitatakse tehingute ahelas kauba ühendusesisese käibena üksnes sellisele edasimüüjale kauba võõrandamist. Nimetatud edasimüüjal tekib kauba ühendusesisene soetus liikmesriigis, kuhu kaup toimetatakse. Sätet ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.

    (5) Kui tehingute ahelas osalev edasimüüja, kes toimetab kauba ühest liikmesriigist teise tehingute ahela esimeselt võõrandajalt tehingute ahela viimasele soetajale, on kauba võõrandajale teatanud oma maksukohustuslasena registreerimise numbri kauba lähetamise liikmesriigis, käsitatakse tehingute ahelas kauba ühendusesisese käibena üksnes sellise edasimüüja poolt kauba võõrandamist. Nimetatud edasimüüjalt kauba soetajal tekib ühendusesisene soetus liikmesriigis, kuhu kaup toimetatakse.“;

    11) paragrahvi 11 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 7 lõikes 3 ja § 8 lõikes 4“ tekstiosaga „§ 7 lõigetes 3 ja 31 ning § 8 lõigetes 4 ja 7“;

    12) paragrahvi 15 lõike 3 punkti 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

    „Sätet ei kohaldata, kui käesoleva seaduse § 16 kohaselt on selle kauba käive maksuvaba või kui puudub kauba, välja arvatud uue transpordivahendi või aktsiisikauba soetaja või oma kauba teise liikmesriiki toimetaja kehtiv teises liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise number või selle kauba käivet pole kajastatud ühendusesisese käibe aruandes vastavalt käesoleva seaduse §-le 28;“;

    13) paragrahvi 28 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

    „1) tal on maksustamisperioodi jooksul tekkinud kauba ühendusesisene käive, ta on maksustamisperioodi jooksul võõrandanud kaupa edasimüüjana kolmnurktehingus või ta on toimetanud Eestist teise liikmesriiki nõudmiseni varu, sealhulgas juhul, kui nõudmiseni varu soetaja muutub või nõudmiseni varu on toimetatud Eestisse tagasi;“;

    14) paragrahvi 29 täiendatakse lõigetega 14–17 järgmises sõnastuses:

    „(14) Maksukohustuslasel on õigus vähendada oma maksukohustust võõrandatud kaubalt või osutatud teenuselt, mis on osaliselt või täielikult tasumata, arvestatud käibemaksusumma võrra vastavalt tasumata osale, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

    1) võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest on väljastatud arve vastavalt käesoleva seaduse §-le 37;

    2) tehingult on käibemaksusumma arvutatud ja kajastatud tehingu maksustamisperioodi käibedeklaratsioonil;

    3) nõuet pole võõrandatud;

    4) arve tasumise tähtpäevast on möödunud vähemalt 12 kuud, kuid mitte rohkem kui kolm aastat;

    5) nõue on raamatupidamisarvestuses maha kantud, kuna nõuet ei ole olnud võimalik koguda vaatamata maksukohustuslase püüdlustele teha kõik endast olenev nõude kogumiseks või selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu;

    6) suurema kui 50 000 eurose nõude sissenõudmiseks on algatatud kohtumenetlus, välja arvatud juhul, kui käimas on pankroti- või saneerimismenetlus;

    7) kauba soetaja või teenuse saaja ei ole seotud isik tulumaksuseaduse mõistes;

    8) maksukohustuslane on kauba soetajat või teenuse saajat teavitanud kirjalikult nõude raamatupidamisarvestuses mahakandmisest selle mahakandmise kalendrikuul, märkides ära mahakantud nõudega seotud käibemaksusumma;

    9) maksukohustuslane ei ole viimase kolme aasta jooksul kasutanud sama kauba soetajaga või teenuse saajaga seoses käesolevas lõikes sätestatud õigust vähendada oma maksukohustust.

    (15) Maksukohustuslane korrigeerib käesoleva paragrahvi lõike 14 alusel võõrandatud kaubalt või osutatud teenuselt, mis on osaliselt või täielikult tasumata, arvestatud käibemaksusumma võrra oma tasumisele kuuluvat käibemaksusummat maksustamisperioodil, mil nõue raamatupidamisarvestuses maha kanti.

    (16) Kui maksukohustuslane on vähendanud tasumisele kuuluvat käbemaksusummat vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 14, kuid vähendamise aluseks olev nõue hiljem osaliselt või täielikult tasutakse, arvestatakse see nõue vastavalt selle tasumise osale maksustatava väärtuse hulka selles maksustamisperioodis, mil nõue osaliselt või täielikult tasuti.

    (17) Kui maksukohustuslane on jätnud kauba või teenuse eest osaliselt või täielikult tasumata ja saanud käesoleva paragrahvi lõike 14 punktis 8 nimetatud teavituse nõude raamatupidamisarvestuses maha kandmise kohta, on maksukohustuslane kohustatud teavituses märgitud nõudega seotud käibemaksusumma võrra suurendama oma maksukohustust teavituse saamise maksustamisperioodil.“;

    15) paragrahvi 36 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

    „6) pidama nõudmiseni varuga seotud tehingute ja toimingute arvestust (§ 7 lõike 1 punkt 4, § 7 lõike 2 punktid 12–14 ning § 8 lõiked 6 ja 7);

    7) pidama käesoleva seaduse § 29 lõigetes 14–17 nimetatud osaliselt või täielikult tasumata arvetega seotud arvestust.“;

    16) paragrahvi 36 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

    „(5) Maksukohustuslase käibemaksu igapäevase arvestuse pidamise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.“;

    17) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „2017/2455 (ELT L 348, 29.12.2017, lk 7–22)“ tekstiosaga „2018/1910 (ELT L 311, 07.12.2018, lk 3–7)“.

    § 2. Seaduse jõustumine

    Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril.

    Martin Huberg
    EML juhatuse liige


    [1] Käibemaksuseaduse muutmise seadus. Eelnõu toimiku number: 19-0524. Vt http://eelnoud.valitsus.ee.

    [2] Direktiiv on avaldatud Euroopa Liidu õigusaktide andmebaasis EUR-lex: https://eur-lex.europa.eu.

    [3] Vt sel teemal pikemalt: Tõnis Elling. Marii Reinsalu. Hoiuladude käibemaksu käsitlus Eestis. – MaksuMaksja, 2013, 3, lk 31-32.

    [4] Vt selle kohta Marii Reinsalu. Hoiuladude käibemaksu käsitlus Rootsi, Soome, Tšehhi Vabariigi, Hollandi, Iirimaa ja Suurbritannia näitel. – MaksuMaksja, 2013, 12, lk 35-37.

    [5] Selle kohta vt Ain Veide. Kelle kanda jääb lootusetu nõude käibemaks? – MaksuMaksja, 2013, 11, lk 12-13; EML, Lasse Lehise kommentaar. Kui ei ole surmatõbi, siis saab kreeditarvest ikka abi. – MaksuMaksja, 2010, 4, lk 12-15.

  • Täitemenetluse reformimise plaanid. Martin Huberg

    Justiitsministeerium on koostanud täitemenetluse ümberkorraldamise kontseptsiooni ning välja pakkunud erinevad lahendused, kuidas täitemenetlust võiks reformida, tuues välja seejuures enda eelistuse.

    Kuna valdkond pakub huvi küllaltki suurele huviliste ringile, siis anname järgnevalt sellest ka MaksuMaksjas väikese ülevaate ning avaldame seejuures nii Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kui maksumaksjate liidu esimesed seisukohad selles küsimuses.

    Järgnevas ülevaates esitatavad tsitaadid pärinevad alusdokumendist endast.[1]

    Reformimise vajadus

    Kokkuvõtvalt selgitatakse koostatud dokumendis reformimise vajadust järgmiselt:

    Viimaste aastate Eesti majanduskasv on toonud kaasa olukorra, kus võlgnikke ja nõudeid nende vastu on jäänud üha vähemaks ning jätkuvalt saab prognoosida nõuete arvu vähenemist. Kohtutäiturite sissetulek on otseselt seotud sellega, kui palju neil tööd on ning kui suures ulatuses nõudeid täita õnnestub. Seega oleme jõudnud olukorda, kus kohtutäiturite tänane suurearvuline ja hajutatud süsteem on ebaefektiivne, kohtutäiturite tulud on äärmiselt erinevad, mistõttu paljud kohtutäiturid ei suuda nõudeid piisavalt hästi täita. Kohtutäiturite praktika on erinev, mis toob kaasa menetlusosaliste erineva kohtlemise. Eelnev on põhjustanud selle, et kogu täitesüsteem kiratseb. Süsteemi ei muuda jätkusuutlikumaks kohtutäituritele üksnes uute võimaluste otsimine täiendavate sissetulekuallikate leidmiseks. Seepärast on vaja kogu süsteem ümber korraldada.

    Ministeeriumi kogutud statistikast nähtub, et enim ning vähim teeniva täituri tasude vahe on 27-kordne.

    Kohtutäituri tasu sõltub nõude suurusest — väikese nõude korral on ka tasu väiksem. Kui lihtsamate toimingute tulemusel (nt konto arest) ei õnnestu nõuet täita, siis edasi sellise nõude täitmiseks ressurssi ei kulutata. Sellises olukorras on keeruline nõuete täitmist paremaks muuta, kuna kohtutäiturid lähtuvad oma majanduslikest huvidest ja riik ei saa seda kuidagi mõjutada, sest riik ei finantseeri täitemenetluse läbiviimist.

    Sisuliselt kannatab väiksemate nõuete täitmine seetõttu, et nendelt teenitav tulu on väike, kuid kulud nõude suurusega võrreldes suured. Sellised väikesed nõuded on suures osas riigi enda nõuded, mis on tekkinud näiteks kiiruskaameratest või väärteotrahvidest jne. Kui täitur ei taga nõude täitmist, siis need trahvid lihtsalt aeguvad. Sellega omakorda kannatavad nii riigi tulud kui ka karistuslike meetmete tõhusus jne. Ühesõnaga — probleeme juba jagub, kuid küsimus on, mil viisil need lahendada.

    Võimalikud lahenduskäigud

    Kontseptsioonis pakutakse välja neli mudelit.

    Esimene mudel: Riik saab õiguse teha nn esmaseid täitetoiminguid avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud nõuete sissenõudmiseks, nt keelumärked, hüpoteekide seadmine, pangakonto arestimine, rahaliste nõuete arestimine. Kohtutäituritele saadetakse täiteasi sundtäitmise jätkamiseks ainult juhul, kui võlgnikul on vara, mida realiseerida. Kohtutäiturid täidavad kõiki eraõiguslikke nõudeid, sh elatis jm sotsiaalseid nõudeid, ning korraldavad vara müüki (sh avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud nõuete puhul).

    Teine mudel: Sundtäitmine toimub esimese mudeliga sarnaselt, kuid avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahaliste nõuete puhul hakkab ka vara müügiga tegelema riik ise (nt Maksu- ja Tolliamet). Kohtutäiturid täidavad üksnes eraõiguslikest suhetest tulenevaid nõudeid.

    Kolmas mudel: Riik nõuab lisaks avaliku võimu kandja avalik-õiguslikust suhtest tekkinud rahalistele nõuetele tervikuna sisse ka muid avalikes huvides olulisi nõudeid (nt elatisnõudeid, mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid, lahendeid, mis puudutavad vanema õigusi lapse suhtes (nt suhtluskord) jms). Kohtutäituritele jäävad sissenõudmiseks muud eraõiguslikest suhetest tulenevad nõuded.

    Neljas mudel: Ühtne riiklik täitesüsteem nt Maksu ja Tolliameti juures või uus valitsemisala asutus. Kohtutäituriamet kui vaba elukutse kaotatakse. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kujundatakse ümber Pankrotihaldurite Kojaks, kohtutäiturite osas läheks enamik koja senistest funktsioonidest üle riigile.

    Kontseptsioonid on seega ühest äärmusest teise, kuid ei maksa unustada, et iga lahenduse puhul on eesmärgiks mitte ainult nõudeid paremini täitma sundida, vaid ka rentaablus ehk siis sisuliselt peaksid täitmisega tegelevad inimesed saama kõik mõistlikku tasu, mitte üks palju ja paljud vähe, ehk siis kõigi mudelitega kaasneks ka vajadus nende inimeste arv kriitiliselt üle vaadata. Juba ainuüksi esimese mudeli puhul selgitatakse:

    Muudatusega väheneks kohtutäiturite tulubaas ning hinnanguliselt üle poole kohtutäituritest (43 täiturist 24) ei suudaks enam bürood majandada ja nõudeid efektiivselt sisse nõuda. Selliselt jääks Harju tööpiirkonda hinnanguliselt 6 kohtutäiturit, Pärnu tööpiirkonda 2, Viru ja Tartu tööpiirkonda kumbagi 4 kohtutäiturit. Teenuse kättesaadavuse tagamiseks tuleb kaaluda kohtutäituri kohustamist avada büroo ka mõnes teises keskuses vajalikul arvul tööpäevadel nädalas.

    Teema puudutab seega täitureid vägagi valusalt ega maksa imeks panna, et inimesed soovivad sellises olukorras arvamust avaldada. Ei tasu ka pahandada, kui see pisut teravaks kujuneb.

    Eelistatakse

    Enne kontseptsiooni koostamise otsustamist asusid Justiitsministeerium ja Rahandusministeerium seisukohale, et tulenevalt eelanalüüsi mõjudest on kõige otstarbekam minna edasi mudeliga 1. Valitud varianti esitleti valitsuskabineti istungil 30.08.2018 ning see sai valitsuskabineti põhimõttelise heakskiidu. Küll aga leiti, et mudel vajab põhjalikumat analüüsi, sh riigile tekkivate tulude ja kulude osas. Seega tehakse lõplik mudeli valik pärast huvigruppide arvamuste kogumist ning arvestades tulu- ja kuluanalüüsis kajastatut. Seni jäävad ka teised kontseptsioonis kirjeldatud variandid alternatiivlahendustena alles juhuks, kui nende juurde on vajadus tagasi pöörduda.

    Ja miks Maksu- ja Tolliamet nõudeid täitma peaks? Noh, esiteks on see suhteliselt tõhusalt toimiv asutus. Teiseks tegelevad nad niikuinii täitmisega (tõsi, esmaste toimingutega, nagu kontode arestimine, keelumärked jne) ning nõuete hulga suurendamine peaks ka eelduslikult tagama suurema võimaluse, et juba esmaste toimingute tegemisel paraneb laekumiste hulk. Maksuametiga juba lolli ei mängita. Kui ironiseerida, siis õmmeldakse selle nööbi külge varsti mitte ainult hõlmad, vaid kogu kasukas. Kas see on mõistlik või õigemini, kas otsus oli mõistlik, saame tulevikus hinnata. Hetkel on võimalus ennustada ning seejuures soovitan lugeda ka siin avaldatud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ning meie seisukohti.


    Tasumata trahve hakkab tulevikus sisse nõudma Maksu- ja Tolliamet

    MTA pressiteade
    20.06.2019

    Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile täitemenetluse reformi kontseptsiooni, millega antakse õigeks ajaks tasumata riiginõuete, nagu näiteks trahvide ja sunniraha, täitmine MTA kätte ning kavandatakse kohtutäiturite arvu vähendamist.

    „Praegu oleme olukorras, kus täitemenetlus on inimesele liiga kallis. Näiteks 50 euro suuruse trahvi puhul tuleb lisaks kohtutäituritele tasuda vähemalt 66 eurot, mis ületab oluliselt juba trahvi enda suurust. Tahame teha täitemenetluse inimesele odavamaks, et peamine summa läheks reaalse võla maksmiseks, mitte täituritasudeks. Esialgsel hinnangul on riiginõuete täitetasu tulevikus ca kümme korda väiksem kui praegu, samuti vaatame üle kohtutäiturite tasude suuruse,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg.

    Ministri sõnul on probleemiks ka inimeste rahulolematus täitesüsteemiga, esineb kohtutäiturite erinevaid rikkumisi. „Saame aastas ca 300 kaebust täiturite tegevuse peale ja ainuüksi sel aastal oleme pidanud rikkumiste tõttu alustama 5 distsiplinaarmenetlust,“ lisas Aeg.

    Justiitsministeerium ja Rahandusministeerium on välja pakkunud ümberkorraldused, millega antakse riigi- ja kohalike omavalitsuste rahaliste nõuete sundtäitmine MTA-le, kellel on selleks olemas kompetents erinevate nõuete haldamisel ja sissenõudmisel, makselahendused ning automaatsed protsessid (nt teavitus). Samuti on ühtse süsteemi käivitamine kiirem ja kulud väiksemad, sest saab osaliselt kasutada olemasolevat süsteemi.

    Riigi üldine suund on samasisulisi teenuseid konsolideerida ja seeläbi kulusid kokku hoida, saada parem ülevaade nõuetest ning võlgade efektiivne sissenõudmine. Rahvusvaheline praktika näitab, et nõuete sissenõudmise konsolideerimine võimaldab suurendada edukaid tulemusi 10–45%, tulenevalt nõuete tüübist. Seega paraneks laekumine riigieelarvesse aastas keskmiselt 600 000 euro võrra. Eesmärk on suurendada laekumist minimaalselt 50%, s.o 1 miljoni euro võrra aastas. Riik hoiab praegu üleval erinevate asutuste juriste, raamatupidajaid, kes on kõik seotud maksejõuetusmenetluste erinevate etappidega, seega kogu see ressurss vabaneb ja lahendatakse ühtsetel alustel MTA-s.

    Kohtutäiturid saaksid edaspidi keskenduda nende professionaalseid oskusi vajavatele eranõuetele, nagu näiteks hüpoteekide realiseerimine. Samuti jääb kohtutäituritele MTA täitemenetlustes võlgniku vara müügi korraldamine. Muudatuste tulemusel väheneb täiturite hulk poole võrra ehk praeguse 43 täituri asemel jääb alles 20 ringis. Täiturite bürood jäävad kava järgi suurematesse linnadesse, väiksemates keskustes avatakse teatud nädalapäevadel harukontorid.

    „Teine väga oluline küsimus on elatisvõlgnikelt raha kättesaamine, et lapsed ei peaks kannatama. Elatisvõlgnikke on Eestis 8000 ringis ja praegune süsteem ei tööta kuigi edukalt. Tahame suunata reformi tulemusel riigi eelarvesse laekuva summa elatiste sissenõudmise parandamiseks, ja selleks oleme välja pakkunud kolm võimalust, sh ainult elatisnõuetega tegelevad bürood,“ rõhutas justiitsminister.

    Riigil puudub praegu ühtne ülevaade nõuetest ja nende sissenõudmisest. See tähendab, et tagajärjena suur osa nõudeid aegub ja jääbki kätte saamata. Nõuete järjekorrast kinnipidamise ja läbipaistvuse tagamiseks on plaanitud luua nõuete ja arestide register, kus kajastatakse kõiki nõudeid sõltumata sellest, kas nende täitmisega tegeleb riik või kohtutäitur. Nii saab ka iga inimene täpse ülevaate tema vastu olevatest nõuetest ning ühtne vaade tekib ka riigil.

    Ümberkorraldused hakkavad täies mahus kehtima kõige varem aastal 2022, juhul kui täiturite arvu kehtestab edaspidi riik. Kui nende arv kujuneb vaba turu tingimustes, siis on üleminekuperiood pikem.

    Kontseptsiooni välja töötanud töögrupis osalesid lisaks Justiitsministeeriumile nii Rahandusministeeriumi kui ka Maksu- ja Tolliameti esindajad. Töögruppi ja juhtrühma kaasati ka kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja esindajad. Arvamusi kontseptsioonile oodatakse 9. augustiks 2019.


    Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja pöördumine Justiitsministeeriumi poole

    04.07.2019

    Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (edaspidi Koda) palub Teil pöörata põhjalikumat tähelepanu täitemenetluse ümberkorraldamise kontseptsioonile, mille esitab peatselt Vabariigi Valitsusele seisukoha võtmiseks justiitsminister. Kontseptsioon on koostatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–2023 alusel, kuid Koja hinnangul ei täida kontseptsioon tegevusprogrammis seatud eesmärke — õiglane ja proportsionaalne täitemenetlus ja kulutõhusus menetlusosalistele.

    Koda toetab täielikult riigi soovi konsolideerida nõuete haldus ühte organisatsiooni, kuid probleemsed kohad on seotud riiginõuete esmaste sissenõudmistoimingute viimisega Maksu- ja Tolliametisse.

    I. Olulisemad puudujäägid kontseptsioonis

    1. Erinevad menetlusnormid (kohtutäiturite ehk tsiviiltäitemenetluse normid: täitemenetluse seadustik, tsiviilkohtumenetluse seadustik ning maksuhaldurile ehk Maksu- ja Tolliametile: maksukorralduse seadus) seavad sissenõudjad väga erinevasse positsiooni ning diskrimineerivad erasissenõudjaid.

    2. Kaksiksüsteemis teevad nii kohtutäiturid kui ka maksuametnikud ühe võlgniku puhul täpselt samu esmaseid täitetoimingud (sh võlgniku pangakontode arestimine, varale keelumärgete seadmine) — seega on tegemist paralleelsete toimingutega.

    3. Kontseptsiooni kohaselt vähendatakse täitemenetluse kulusid riiginõuetelt, kuid tasumäärad eranõuete (ettevõtjate, elatise, töötajate jms nõuded) täitmisel jäävad praegusele tasemele. Seega on samaväärse eranõude sundtäitmine võlgnikule kallim kui riiginõude sundtäitmine — kõrgemad tasumäärad diskrimineerivad neid võlgnikke, kelle nõudeid menetlevad kohtutäiturid.

    4. Täitemenetluse ümberkorralduse tulemusel suureneb sundtäitmise kaudu riigieelarvesse laekuv raha 200 000 eurot aastas, kuid riigieelarvelised kulud on planeeritud vähemalt 3 miljonit eurot aastas, millele lisanduvad teadaolevad Maksu- ja Tolliameti investeeringukulud 1,9 miljonit eurot. Juhime tähelepanu, et lisaks peavad investeerima ja tegevuskulusid suurendama kõik avaliku võimu kandjast sissenõudjad, kohtutäiturid ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. Samuti ei ole kontseptsioonis arvestatud kohtutäituritelt riigieelarvesse laekuva maksutulu (käibemaks, tööjõumaksud) vähenemisega. Riigieelarvesse laekuvaid tulusid on kunstlikult suurendatud, kuna tuludena on näidatud kõiki laekumisi (ka neid, mille sissenõudmiseks ei pea sundtäitmise meetmeid rakendama).

    5. Kontseptsioonis kavandatud muudatuse kohaselt läheb täitemenetlustes orienteerumine võlgnikele keeruliseks, kuna suhelda tuleb lisaks maksuhaldurile ka teiste institutsioonidega (sissenõudev riigiasutus, kohtutäitur, kohtualluvus läheb segasemaks: maksuhalduri puhul on halduskohus, kuid kohtutäituri puhul tsiviilkohus; lisaks ka ministeeriumite haldusala: MTA — Rahandusministeerium, kohtutäiturid — Justiitsministeerium). Kontseptsioonis kavandatud kaksiksüsteem tekitab erinevatele osapooltele rohkem probleeme ja riigieelarvele suuremat koormust kui on saadav tulu.

    6. Maksu- ja Tolliameti kavandatavad täitetasud ei kata ära uuele korraldusele ülemineku tegevus- ja investeeringukulusid, mida tehakse aastatel 2019–2021. Alates 50 eurost on täitemenetluse tasu nullmääraga — tegemist on tõenäoliselt ristsubsideerimisega, kus väiksemate nõuete kulud kaetakse suuremate nõuetega, kuid Riigikohus on märkinud, et see ei ole lubatud. Kontseptsioonis ei ole esitatud kuluarvestuse aluseid, kuidas tagatakse kõikide sissenõudmiskulude (sh tööjõukulu, kui ametnik ei ole sisse nõudnud enda palgafondi ulatusel) katmine täitetasudest. Koda juhib tähelepanu, et alates 2001. aastast ei finantseerita riigieelarvest (maksumaksja rahast) nõuete sundtäitmist, vaid kõik kulud on kaetud võlgnikelt sisse nõutud kohtutäituri tasude arvelt. Ebamõistlik on mitmete miljonite eurode eraldamine riigieelarvest sellistele tegevustele, mis ei loo täiendavat väärtust, vaid seavad arvukalt isikuid ebasoodsasse olukorda.

    7. Kontseptsioonis esitatud kriitika mitmete kohtutäiturite majandustulemuste või ametitoimingute kvaliteedi kohta on võimalik lahendada tunduvalt kiiremini ja odavamalt puudulike töötulemustega kohtutäituri ametist vabastamisega, selmet kulutada miljoneid eurosid ja mitmeid aastaid lõpuni läbimõtlemata kontseptsiooni ellurakendamiseks.

    8. Kontseptsiooni kohaselt, kui Maksu- ja Tolliamet ei saa kontodelt raha kinni pidada, saadetakse nõue täiturile täitmiseks, siis selle osa peab kinni maksma võlgnik ning siis tuleks maksta rohkem, kuna tasuma peaks menetluse keerukuse eest.

    II. Ettepanek Vabariigi Valitsusele

    1. Mitte toetada täitemenetluse korraldamist kaksiksüsteemis, vaid teha valik järgmiste süsteemide osas:

    • tervenisti riiklik süsteem (enne 2001. aastat);

    • või vabakutseline süsteem (hetkel toimiv süsteem).

    2. Lahendada kontseptsioonis etteheidetavad puudused ja kitsaskohad riigile odavamal moel:

    • alustada täitemenetluse õigusaktide analüüsiga, et tõhustada olemasolevaid täitemenetluse meetmeid ja korraldust, et parandada täitemenetlust tervikuna sõltumata nõude liigist või sissenõudja isikust;

    • vabastada puudulike töötulemustega kohtutäiturid ametist.


    EML pöördumine Justiitsministeeriumi poole

    07.08.2019

    Täname Teid võimaluse eest avaldada arvamust seoses täitesüsteemi ümberkorraldamise kontseptsiooniga.

    EML toetab põhimõtteliselt süsteemi reformimist. Peame reformi iseenesest vajalikuks, kuid oleme murelikud lahenduse osas, mis on viidatud dokumendis ette pandud.

    Maksu- ja Tolliamet on aja jooksul endale kujundanud maksumaksjate seas kindla kuvandi ning hea maine maksumaksja nõustaja ja abistajana, mida oleks ebaotstarbekas kahjustada lihtsalt selle tõttu, et mõni kohtutäitur ei saa oma tööga piisavalt heal tasemel hakkama. Analüüsidokumendis tuuakse ju sõnaselgelt välja täitesüsteemi kehv maine (nt lk 9). Kergemeelne oleks arvata, et see kehv maine ei kanduks üle MTA-le. Suur osa mainest on siiski seotud probleemsete „klientidega“, mitte sellega, kes neilt kohustuste täitmist isikuliselt nõuab.

    Leiame, et täitemenetlusega tegelemisest tekkiv mainekahju kandub üle MTA kogu tegevusele ning hakkab tulevikus mõjutama inimeste üldist maksukuulekust, kuivõrd viimane sõltub küllalti märkimisväärselt asutuse mainest, kellega suhelda tuleb.

    Näeme ohtu ka selles, et kuna iga uue valdkonna sissetöötamine nõuab tavarutiinist rohkem aega ja energiat, siis võib uue menetlusliigi käivitamine liigselt koormata MTA ametnike tööd ning see võib kahjustada MTA põhitegevust, milleks on siiski maksukohustuste täitmise administreerimine. Selline tendents võib omakorda soodustada ümbrikupalkade levikut, salakaubandust jms.

    Oleme nõus süsteemi reformimise vajadusega, kuid pigem muul viisil (täiturite arvu üle vaatamine, nõuete täitmisega tegelemisele motiveerimine mingite sanktsioonidega jne).

    Toetame ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt Vabariigi Valitsusele 04.07.2019 saadetud pöördumises (kiri nr 3-9.2/54) avaldatud seisukohti.

    Martin Huberg
    EML juhatuse liige


    [1] Täitemenetluse ümberkorraldamise kontseptsioon. Dokumendi number eelnõude infosüsteemis: 19-0626. Vt http://eelnoud.valitsus.ee.

  • Eelarvenõukogu arvamus aastate 2020‒2023 struktuurse eelarvepositsiooni eesmärkide kohta

    Arvamus

    Eesti valitsussektori 2018. aasta eelarvepositsioon kujunes kavandatust nõrgemaks. Rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadprognoosi järgi ulatus struktuurne puudujääk eelmisel aastal 1,4%ni SKPst. Riigieelarve seaduse järgi tuleb nii suure puudujäägi korral võtta eelarvepoliitika eesmärgiks struktuurse tasakaalu taastamise.

    Riigi eelarvestrateegia 2020.‒2023. aastaks seab eelarvepositsiooni eesmärgid järgmiseks neljaks aastaks. Valitsuse eesmärk on saavutada struktuurne tasakaal 2021. aastal. Tasakaalu poole liikumisel on eelarvepositsioon struktuurses puudujäägis veel ka sel ja järgmisel aastal. Eelarvenõukogu hinnangul pole aga eelarvepuudujääk 2019. ja 2020. aastal õigustatud ja soovitab valitsusele taastada struktuurne tasakaal juba tänavu.

    Eelarvenõukogu hinnangul on 2020.‒2021. aastaks seatud struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgid kooskõlas riigieelarve seadusega. Nende eesmärkide saavutamiseks pakub valitsus eelarvestrateegias välja mitu tulu- ja kulumeedet. Eelarvenõukogu hinnangul ei pruugi lubatud meetmed tagada oodatud mahus lisatulusid ja struktuurse tasakaalu saavutamist.

    Eelarvestrateegia lõpuaastatel on valitsuse eesmärk struktuurset tasakaalu hoida. Riigieelarve seaduse järgi tuleb aga pärast struktuurse tasakaalu saavutamist planeerida struktuurseid ülejääke, et varasemate aastate puudujääke kompenseerida. Seetõttu ei ole eelarvenõukogu hinnangul 2022.‒2023. aasta eelarvepositsiooni eesmärgid kooskõlas kehtiva eelarvereegli nõuetega.

    Selle vastuolu vältimiseks kavatseb valitsus riigieelarve seadust muuta, loobudes ülejääkide koostamise nõudest. See tähendaks, et viimaste aastate jooksul leevendataks eelarvereegleid juba teist korda. Eelarvenõukogu hinnangul ei ole soovitatav eelarvereegleid nii sagedasti muuta, kuna see kahjustab Eesti eelarvepoliitika ja -reeglite usaldusväärsust. Usaldusväärne ja stabiilne eelarvepoliitika on aga vajalik, et ettevõtted ja majapidamised saaksid teha majanduskasvu soodustavaid pikaajalisi otsuseid.

    Eelarvenõukogu esimees
    Raul Eamets
    Tallinnas 30. mail 2019

    Seletuskiri

    Riigieelarve seaduse järgi annab eelarvenõukogu kevadel oma hinnangu möödunud aasta struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgi saavutamise kohta ja riigi eelarvestrateegias järgmiseks neljaks aastaks seatud eesmärkide kohta, lähtudes eelarvereeglitest ja struktuurse eelarvepositsiooni korrigeerimise vajadusest. [1] Kuna valitsussektori struktuurne puudujääk kujunes 2018. aastal kavandatust suuremaks, peab riigieelarve seaduse järgi asuma eelarvepositsiooni parandama juba sel aastal. Struktuurne eelarvepositsioon peab paranema vähemalt 0,5 protsendipunkti võrra aastas, kuniks struktuurne tasakaal on uuesti saavutatud. Riigi eelarvestrateegia (RES) 2020.-2023. aastaks seab eesmärgiks struktuurse tasakaalu saavutamise 2021. aastal.

    Hinnang struktuurse eelarvepositsiooni eesmärkidele aastateks 2020‒2023 Eelarvepositsiooni kujunemine 2019. aastal

    Eesti valitsussektori 2018. aasta eelarvepositsioon kujunes kavandatust nõrgemaks (vt lähemalt eriteema 1). Rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadise majandusprognoosi järgi ulatus struktuurne puudujääk eelmisel aastal 1,4%ni SKPst. Lubatust suurem struktuurne puudujääk 2018. aastal käivitas korrigeerimismehhanismi, mis kohustab struktuurset eelarvepositsiooni parandama igal aastal vähemalt 0,5 protsendipunkti võrra, kuniks struktuurne tasakaal on uuesti saavutatud.

    1. aasta riigieelarve koostati nii, et valitsussektori eelarvepositsioon oli mõõdukas nominaalses ülejäägis ja struktuurses tasakaalus (vt tabel 1). Rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadprognoosi järgi on aga lisaks möödunud aasta eelarvepositsioonile nõrgenenud ka 2019. aastaks oodatav eelarvepositsioon. Nominaalne eelarvepositsioon on võrreldes riigieelarve ootustega nõrgenenud 200 miljoni euro võrra ning struktuurne eelarvepositsioon ühe protsendipunkti võrra. Sarnases suuruses struktuursele puudujäägile viitasid ka eelarvenõukogu arvutused kevadprognoosi andmetel.
    Tabel 1 . 2019. aasta eelarvepositsiooni kujunemine
    2019. aasta
    riigieelarve
    Kevadprognoos

    2019

    RES 2020-2023 prognoos
    Nominaalne positsioon (mln eurodes)130-67-97
    Nominaalne positsioon (% SKPst)0,5-0,2-0,4
    SKP lõhe (% SKPst)1,31,61,6
    Struktuurne positsioon (% SKPst)0,0-1,0-1,1

    Allikas : rahandusministeerium

    Kevadprognoosist ligikaudu kaks kuud hiljem ilmunud riigi 2020.-2023. aasta eelarvestrateegia järgi on 2019. aasta eelarvepositsiooni prognoos pisut veelgi nõrgenenud. Positsiooni nõrgenemise on põhjustanud alkoholiaktsiisi langetamisega vähenenud maksutulud 2019. aastal ja sageduslubade müügi nihkumine. Rahandusministeeriumi kõige hilisema prognoosi järgi ulatab selleaastane struktuurne puudujääk seega 1,1%ni SKPst ja nominaalne puudujääk ligikaudu 100 miljoni euroni. Arvestades majanduse head seisu, ei ole eelarvenõukogu hinnangul nii suur puudujääk valitsussektori eelarvepositsioonis põhjendatud.

    Eeldusel, et möödunud aasta struktuurne puudujääk oli 1,4% SKPst, ei tohi riigieelarve seaduse järgi 2019. aasta struktuurne puudujääk ületada 0,9% SKPst. Sel juhul on tagatud eelarvereegli nõue, et struktuurne eelarvepositsioon paraneks eelmise aastaga võrreldes vähemalt 0,5 protsendipunkti võrra. 2020.—2023. aasta eelarvestrateegia järgi ongi valitsuse tänavuse aasta eesmärgiks seatud struktuurne puudujääk 0,9% SKPst. Seega ületab selleks aastaks prognoositav struktuurne puudujääk 0,2 protsendipunkti ehk ligikaudu 50 miljoni euro võrra eesmärgiks seatud (ja ühtlasi suurima lubatud) struktuurse puudujäägi suurust.

    Rahandusministeeriumi sõnul otsustatakse eesmärgi saavutamiseks vajalikud lisameetmed sügisel, kui on valminud ka ministeeriumi suvine majandusprognoos. Võimalike meetmetena on mainitud lisadividendide võtmist riigiettevõtetest ning kulude kokkuhoidu või edasilükkamist. Seetõttu ei ole eelarvenõukogul veel kindlust, et 2019. aastal on tagatud piisav eelarvepositsiooni paranemine, et eelarveseaduse nõuetest kinni pidada.

    Käesolevaks aastaks on ligi üheprotsendiline struktuurne puudujääk seaduse mõttes lubatud vaid seetõttu, et 2018. aastal osutus struktuurne puudujääk erakordselt suureks ja eelarveseadus kohustab eelarvepositsiooni parandama sammuga, mis oleks vähemalt 0,5 protsendipunkti. 2019. aasta struktuurse puudujäägi jaoks ei ole varasematel aastatel ülejääke kogutud. Kuigi eelarvepositsiooni võib asuda parandama ka suurema sammuga, on valitsus otsustanud seda teha väikseima lubatud sammuga, hoides 2019. aasta eelarvepositsiooni nominaalses ja struktuurses puudujäägis. Tegemist on juba neljanda järjestikuse aastaga, kui valitsussektori eelarvepositsioon on nii nominaalses kui ka struktuurses puudujäägis.

    Eelarvenõukogu hinnangul ei oleks aga ligikaudu üheprotsendiline struktuurne puudujääk heades majandusoludes õigustatud. Seetõttu ei peaks eelarvenõukogu hinnangul 2019. aasta eelarvepositsiooni parandamisel lähtuma riigieelarve seaduses minimaalselt nõutud parandamise sammust, vaid võtma eesmärgiks suurema sammu. Ka Euroopa Liidu eelarveraamistik sisaldab rikkumiste korral põhimõtet, et majanduslikult headel aegadel tuleb eelarvepositsiooni parandada tavapärasest suurema sammuga. [2] Eelarvenõukogu soovitus valitsusele on kinni pidada 2019. aasta riigieelarve vastuvõtmisel seatud struktuurse tasakaalu eesmärgist, vajaduse korral kulude kasvu piirates.

    Eelarvepositsiooni eesmärgid 2020.‒2023. aastaks

    Rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadisest majandusprognoosist selgus, et valitsussektori struktuurne eelarvepuudujääk jääb püsima nii 2019. aastal kui ka pikemas ettevaates (vt tabel 2). Sarnases suuruses struktuursele puudujäägile viitasid ka eelarvenõukogu arvutused. Kuna 2018. aastal kujunes valitsussektori struktuurne puudujääk kavandatust suuremaks ja rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgi püsib lubatust suurem struktuurne puudujääk ka järgmistel aastatel, nõudis selline olukord eelarvenõukogu hinnangul võimalikult kiiret sekkumist, et tagada eelarvereeglitele vastavus ja riigi eelarvepoliitika pikaajaline jätkusuutlikkus.

    Tabel 2. Struktuurse eelarvepositsiooni kujunemine 2020.—2023. aastal (% SKPst)

    2020202120222023
    Rahandusministeeriumi 2019. a kevadprognoos—0,8—0,8—0,8—0,1
    RES 2020—2023 prognoos (koos meetmetega)—0,40,00,20,2
    RES 2020—2023 eelarvepositsiooni eesmärk—0,40,00,00,0

    Allikas : rahandusministeerium

    Kevaditi koostatavas riigi eelarvestrateegias seatakse valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgid järgmiseks neljaks aastaks. Sel kevadel tuli eelarve-eesmärkide seadmisel lähtuda eelarveseaduse n6uetest, mille kohaselt tuleb struktuurset eelarvepositsiooni parandada vähemalt 0,5 protsendipunkti aastas, kuniks struktuurne tasakaal on uuesti saavutatud. Riigi eelarvestrateegias 2020.­ 2023. aastaks seab valitsus eesmärgiks saavutada struktuurne tasakaal 2021. aastal ja seejärel struktuurset tasakaalu igal aastal hoida. Tasakaalu poole liikumisel on eelarvepositsioon struktuurses puudujäägis veel ka sel ja järgmisel aastal. Eelarveseaduse n6uete täitmiseks otsustas valitsus rakendada nii tulu- kui ka kulupoliitilisi meetmeid, millega rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadprognoosis polnud veel arvestatud.

    Eelarven6ukogu peab andma oma hinnangu struktuurse eelarvepositsiooni eesmärkidele, lähtudes eelarvereeglitest ja struktuurse eelarvepositsiooni korrigeerimise vajadusest. Sel korral on eelarven6ukogu hinnang eelarvestrateegia algus- ja l6puaastate eesmärkide puhul erinev. Eelarven6ukogu analüüsis seda, kas seatud eelarvepositsiooni arvuline eesmärk vastab eelarveseaduse n6uetele, aga ka nende eesmärkide saavutamiseks tutvustatud tulu- ja kulumeetmeid.

    V6ttes aluseks kehtiva riigieelarve seaduse, on eelarven6ukogu hinnangul 2020.-2021. aastaks seatud struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgid koosk6las eelarvereegli n6uetega. Seda eeldusel, et 2019. aastal tagatakse minimaalselt n6utud parandamise samm v6rreldes 2018. aastaga ning et lähtuvalt 2019. aasta tulemist peetakse minimaalselt n6utud parandamise sammust kinni ka järgmisel kahel aastal. Eelarven6ukogu hinnangul ei vasta aga 2022. ja 2023. aastaks seatud eesmärgid eelarvereegli n6uetele, kuna struktuurse ülejäägi (vähemalt 0,5% SKPst) asemel v6etakse eesmärgiks struktuurse tasakaalu hoidmine. Selle vastuolu vältimiseks kavatseb valitsus riigieelarve seadust muuta, loobudes ülejäägis eelarve koostamise n6udest.

    Sarnaselt eelmise kevadega on riigi eelarvestrateegias tutvustatud mitut tulu- ja kulupoliitilist meedet, et kevadise majandusprognoosiga v6rreldes eelarvepositsiooni parandada ja tagada järgmiseks neljaks aastaks seatud eelarve-eesmärkide saavutamine (vt tabel 3).

    Tabel 3 . Riigi 2020.-2023. aasta eelarvestrateegias tutvustatud tulu- ja kulumeetmed (% SKPst)

    Rahandusministeeriumi hinnangul avaldavad need meetmed nelja aasta peale kokku positiivset m6ju ligikaudu 750 miljoni euro ulatuses. Kui 2020. aasta eelarvepositsioon peaks meetmete abil paranema 0,4% v6rra SKPst, siis 2021. aastal juba 0,8% v6rra ja 2022. aastal koguni 1% v6rra.

    1. aastal on peamised eelarvepositsiooni parandavad meetmed investeeringute ning tegevuskulude ja -toetuste vähendamine, mis v6imaldab kokku hoida ligi 100 miljonit eurot. Lisaks planeeritakse lisatulusid riigiettev6tete dividendidest, sageduslubade lisamüügist ja suuremast CO2 kvootide müügihinnast (CO2 kvootidest loe lähemalt eriteemast 2). 2021. aastal oodatakse veelgi suuremat m6ju investeeringute vähendamisest ja ajatamisest ning lisadividendidest. Peale selle hakatakse 2021. aastal kasutusele v6tma Euroopa Liidu uue finantsraamistiku vahendeid, mis suurendab kogu eelarveperioodi tulusid koguni 600 miljoni euro võrra. Eelarvenõukogu hinnangul ei pruugi 2020.‒2023. aastaks kavandatud meetmed tagada oodatud mahus lisatulu, see aga seab ohtu struktuurse tasakaalu saavutamise.

    Esiteks tekitab eelarven6ukogu hinnangul kahtlusi Euroopa Liidu toetuste osatähtsuse suurendamine eelarvekulude rahastamises. On raske hinnata, kui t6hus on uue välisvahendite perioodi tulude arvestamine eelarvepositsiooni parandava meetmena, sest pole selge, kui suure välisvahendite mahuga arvestati kevadprognoosi ajal. Pole ka teada, millises vahekorras hakatakse uue ja käesoleva eelarveperioodi vahendeid eeldatavalt kasutama pärast 2020. aastat, st kas praeguse eelarveperioodi kasutamata vahendeid saab kasutada ka hiljem v6i jääb teatud summa hoopis kasutamata.

    Rahandusministeeriumi kevadprognoosis ei ole erinevalt riigi eelarvestrateegia seletuskirjast abifondide kaupa välistoetusi eristatud. Arusaadavuse ja usaldusväärsuse huvides peaks uut välistoetuste ettevaadet saama kõrvutada kevadprognoosis leiduva toetussumma muutusega. Praeguse esituse juures jääb mulje, et välistoetuste ettevaade on muutunud hoopiski pessimistlikumaks.

    Euroopa Liidu uue finantsraamistiku vahendite kasutuselevõtt alates 2021. aastast tähendab, et seni riigi omavahenditest planeeritud tegevuskulud ja investeeringud asendatakse osaliselt välisvahenditega. See aga tähendab muutusi riigi kulutuste struktuuris ja kooskõlastamist vastavate Euroopa Liidu protseduuridega.

    Rahandusministeeriumi sõnul soovitakse välistoetuste suuremal kaasamisel ära kasutada 2014.‒2015. aasta ehk eelmise eelarveperioodi algusaastate kogemust. Toona laekus statistikaameti andmetel valitsussektori tulude poolele jooksvate tulude ja kapitalisiiretena ligikaudu 2% SKPst. Seekord on soovid suuremad ja toetusi planeeritakse kaasata ligi 3% ulatuses SKPst. Selle eesmärgi saavutamiseks on tarvis palju rohkem pingutada kui toona.

    Eelarvenõukogu möönab, et kasutatavate välistoetuste rahalist mahtu on keeruline prognoosida. 2016.‒ 2018. aastal erinesid tegelikud toetussummad riigieelarve ootustest keskmiselt pisut rohkem kui 20%. Tavaliselt ei tekita prognoosivead erilist probleemi, sest välistoetused ei mõjuta arvestuslikult valitsussektori eelarvepositsiooni ja eelarveperioodi jooksul taanduvad erisuunalised prognoosivead välja. Seekord on küsimus aga selles, kas eelarvepositsioon vastab eelarvereeglitele. Kokkuvõttes ei ole eelarvenõukogul kindlust, et uue eelarveperioodi toetusi õnnestub 2021.‒2023. aastal varem arvatust rohkem kasutusele võtta.

    Teiseks võib eelarvenõukogu hinnangul plaan võtta rohkem dividende osutuda mõnele riigiettevõttele liiga koormavaks. Viimase viie aasta jooksul moodustas riigieelarvesse kantud dividenditulu keskmiselt 0,6% SKPst (tulumaksu arvestamata). 2019.‒2023. aastal soovib valitsus saada riigiettevõtetelt dividende 770 miljonit eurot. Paraku on peamiste dividendimaksjate arv väike. Viimasel viiel aastal on 75% dividendidest laekunud neljast ettevõttest: Eesti Energia, Tallinna Sadam, Riigimetsa Majandamise Keskus ja Elering.

    Uuendatud riigi eelarvestrateegia järgi soovitakse lähiaastatel 35% ja 2021. aastal isegi veidi üle 40% dividenditulust saada Eesti Energiast. Tagasivaates on Eesti Energia kasum olnud aastati heitlik ning võib kujuneda heitlikuks ja raskesti prognoositavaks ka lähiaastatel. Ekslikuks võivad osutuda nii elektri, kütteõli kui ka CO 2 heitmekvootide hinnaprognoosid. Seda silmas pidades avaldas eelarvenõukogu juba oma 2018. aasta kevadel ilmunud arvamuses kartust, et riigile kuuluvate äriühingute kasum ei pruugi kujuneda sedavõrd suureks, et maksta suuri dividende ja teha vajalikke investeeringud. Samal arvamusel on eelarvenõukogu nüüdki.

    Lisaks on viimasel ajal ilmunud teateid põlevkivielektri konkurentsivõime nõrgenemisest, tootmise vähendamisest ja Eesti Energia töötajate eelseisvast koondamisest. Kui need kartused saavad teoks, võib töötajate suur koondamine ja samal ajal lisadividendide võtmine põhjustada valitsusele sisepoliitilisi ja maineprobleeme.

    Viimaseks, eelarvenõukogu hinnangul on ebakindel ka see, milline on alkoholi aktsiisimäärade kavandatava langetuse mõju piirikaubandusele ja riigieelarve maksutuludele. Rahandusministeerium on riigi eelarvestrateegia koostamisel eeldanud, et maksumuudatusest tingitud aktsiiside väiksem laekumine 2019. aastal ja järgnevate aastate lisalaekumised ligikaudu tasakaalustavad teineteist.

    Kokkuvõttes ei pruugi eelarvenõukogu hinnangul eelarvepositsiooni parandamiseks tutvustatud meetmed tagada oodatud mahus lisatulu, seades seeläbi ohtu struktuurse tasakaalu saavutamise.

    Pärast eeldatavat struktuurse tasakaalu saavutamist 2021. aastal on valitsuse eesmärk hoida struktuurset tasakaalu ka 2022. ja 2023. aastal. Kehtiva riigieelarve seaduse järgi tuleb aga pärast struktuurse tasakaalu saavutamist kavandada struktuurseid ülejääke vähemalt 0,5% SKPst aastas, kuniks tasakaal on saavutatud ka kumulatiivse struktuurse positsiooni arvestuses. Seetõttu ei ole eelarvenõukogu hinnangul 2022.‒2023. aastaks seatud eelarvepositsiooni eesmärgid kooskõlas kehtiva eelarvereegli nõuetega, mis eeldavad struktuurse ülejäägi kavandamist. Arvestades kumulatiivse struktuurse puudujäägi suurust 2018. aasta lõpus (ligi 160‒170 miljonit eurot) ja struktuurse eelarvepositsiooni eesmärke 2019.‒2020. aastaks, tuleks kehtiva riigieelarve seaduse järgi eelarvestrateegia lõpuaastatel struktuurseid ülejääke kavandada ligikaudu 500 miljoni euro ulatuses.

    Sarnaselt 2017. aasta kevadega on valitsus kinnitanud eelarvestrateegia, milles seatud eelarvepositsiooni eesmärgid ei ole kooskõlas kehtiva eelarveseaduse nõuetega. Toona järgnesid riigi eelarvestrateegia kinnitamisele muudatused riigieelarve seaduses, et seatud eelarvepositsiooni eesmärgid oleksid kooskõlas eelarvereegli nõuetega.

    Ka sel kevadel on valitsus otsustanud algatada riigieelarve seaduse muutmise, loobudes eelarvereegli kompenseerimismehhanismist ja kumulatiivse struktuurse eelarvepositsiooni arvestusest. Valitsuse kavatsus on pöörduda tagasi iga-aastase struktuurse tasakaalu nõude juurde, mis kehtis ka 2014.‒2017. aastal. See tähendaks, et viimaste aastate jooksul leevendataks eelarvereegleid juba teist korda. Nimelt jõustusid alles 2017. aastal muudatused eelarvereeglis, mis lubavad varasemate ülejääkide korral kavandada ka valitsussektori struktuurset puudujääki. Kavandatavad muudatused riigieelarve seaduses tähendaksid eelarvereegli nõuete uut leevendamist.

    Eelarvenõukogu hinnangul ei ole soovitatav eelarvereegleid nii sagedasti muuta, kuna see kahjustab Eesti eelarvepoliitika ja -reeglite usaldusväärsust. Usaldusväärne ja stabiilne eelarvepoliitika on aga vajalik, et ettevõtted ja majapidamised saaksid teha majanduskasvu soodustavaid pikaajalisi otsuseid.

    Eriteema 1. 2018. aasta eelarvepositsiooni kujunemine

    1. aasta kevadel selgus, et 2018. aastal oli puudujäägis nii valitsussektori nominaalne kui ka struktuurne eelarvepositsioon. 2018. aasta nominaalne eelarvepositsioon kujunes oodatust nõrgemaks: riigieelarve koostamise aegsete ootustega võrreldes umbes 100 miljoni euro võrra ja 2018. aasta sOgisel koostatud rahandusministeeriumi majandusprognoosiga võrreldes umbes 300 miljoni euro võrra. Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 2018. aasta nominaalne puudujääk 120 miljonit eurot ehk 0,5% SKPst. Rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadise majandusprognoosi järgi ulatus struktuurne puudujääk eelmisel aastal 1,4%ni SKPst.
    2. aasta puudujääk tuli Ollatusena ka riigieelarve koostajatele, kes arvasid veel 2018. aasta sOgisel, et eelarveaasta lõpeb mõõduka nominaalse Olejäägi ja struktuurse tasakaaluga. 2018. aasta esimesel poolel oli maksulaekumine väga hea ja ka kolmandas kvartalis kasvas maksude laekumine 2017. aastaga võrreldes Ole 10%. Samuti kasvasid esimesel poolaastal kiiresti mittemaksulised tulud.

    Väga hea tulude laekumine kolme kvartali jooksul tekitas ootusi, et tulude laekumine kujuneb ka aasta lõpukuudel prognoositust märksa paremaks. Tulude väga head laekumist oodates tehti mitu otsust 2019. aasta eelarvepositsiooni tugevdamiseks, mis samal ajal mõjusid halvasti 2018. aasta tulemusele. Näiteks otsustati dividendide võtmine osaliselt edasi lOkata ja seada piirangud ministeeriumide kasutamata jäänud summade Oleviimiseks 2019. aastasse. Eeldati, et 2018. aasta nominaalne eelarvepositsioon halveneb nende sammude mõjul veidi vähem kui 0,2% SKPst.

    Aasta lõpukuudel tulude parema kasvu ootused aga täiel määral ei täitunud. Maksumuudatuste tõttu hakkas ettevõtte tulumaksu ja ka Oksikisiku tulumaksu laekumine rohkem sõltuma maksjate eelistustest ja tulevikuplaanidest. Näiteks ettevõtte tulumaks kasvas aasta lõpul varasemate kuudega võrreldes aeglasemalt. Ka sisenõudluse kasv oli neljandas kvartalis vähem maksurikas ja käibemaksust laekuvate tulude suurenemine aeglustus märgatavalt. Kuigi maksuliikide kaupa olid erinevused prognoositust tavapärasest suuremad, oli maksude laekumine aasta kokkuvõttes siiski veidi parem, kui 2018. aasta riigieelarve koostamise ajal oodati. Kuid nagu öeldud, olid ootused kujunenud vahepeal veel suuremaks.

    Maksutuludega võrreldes veelgi rohkem aeglustus aasta lõpul mittemaksuliste tulude, sh Euroopa Liidu eelarvest saadavate toetuste kasv. Mittemaksuliste tulude laekumine kujunes oodatust väiksemaks ka aasta kokkuvõttes (vt joonis 1).

     

    Joonis 1 . 2018. aasta valitsussektori eelarvepositsiooni kujunemine võrreldes rahandusministeeriumi 2018. aasta suvise majandusprognoosiga
    Allikad 
    : rahandusministeerium, statistikaamet

    Kulutused seevastu kujunesid aasta lõpukuudel prognoositust mõnevõrra suuremateks. Aasta viimases kvartalis kulude kasv küll ootuspäraselt aeglustus, kuid mitte oodatud määral, ning palga- ja majapidamiskulude kasv isegi kiirenes. Suurema puudujäägi tekkimisse ei panustanud ainult ministeeriumid ehk valitsus kitsamas mõttes, vaid ka nn muud keskvalitsuse üksused. Seetõttu soovitas eelarvenõukogu oma arvamuses rahandusministeeriumi 2019. aasta kevadise prognoosi kohta liikuda andmete suurema avalikustamise suunas ja edastada eelarvepositsiooni kohta rohkem infot kui statistikaamet seda teeb. Keskvalitsuse eelarve juures tuleks eristada esimest pensionisammast ja nn muud keskvalitsust (avalik­õiguslikud institutsioonid, MTÜd, valitsussektorisse arvatud äriühingud). Seda on ka tehtud, aga mitte järjekindlalt.

    Lisaks näitavad aastaandmed, et kuigi valitsussektori investeeringute kogusumma vastas prognoositule, erines selle rahastamise struktuur oodatust. Euroopa Liidu kapitalisiirete osatähtsus oli oodatust väiksem ja see halvendas valitsussektori nominaalset eelarvepositsiooni.

    Valitsussektori eelarve kulude poole analüüsimisel, prognoosimisel ja reaalajas jälgimisel on teiste institutsioonide ees suhteline eelis rahandusministeeriumi ekspertidel, kelle hinnangut on eelarvenõukogu oma arvamuste kujundamisel seni usaldanud. Rahandusministeeriumi haldusalas on väga palju infot ja on otstarbekas üle vaadata, kuidas seda infot prognoosimise juures kasutatakse. Eelarvenõukogu arvates võiks riigieelarve koostamise ja täitmise protseduure analüüsida riigikontroll.

    Eriteema 2. Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem ja selle panus Eesti riigieelarvesse

    Eesti riigieelarvesse on viimastel aastatel laekunud märkimisväärsed summad Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) raames kaubeldavate lubatud heitkoguse ühikute (LHÜ) müügist. Hiljuti on tulud suurenenud: 39 miljonilt eurolt 2017. aastal 141 miljoni euroni 2018. aastal. Nimetatud tuluallika suuruse ja varieeruvuse tõttu on see oluline riigirahanduse koondnäitajate mõistmiseks, kavandamiseks ja prognoosimiseks. Järgnev taustinfo annab ülevaate LHÜdega kauplemisest ja nende müügist saadud tulust.

    1. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga asutatud ELi HKS alustas tööd 2005. aastal. See on oluline element Euroopa Liidu püüdlustes ennetada inimtekkelist kliimamuutust. Täpsemalt on see ELi tähtsamaid vahendeid, millega vähendada kasvuhoonegaaside heidet. ELi HKS oli esimene suurem heitkogustega kauplemise süsteem ja tänapäevani on see suurimaks jäänudki. Süsteem katab umbes 45% kogu ELi kasvuhoonegaaside heitkogusest.

    ELi HKS toimib cap-and-trade ehk heitkoguse ühikute piiramise ja kauplemise põhimõttel. Piiramine tähendab, et kehtestatud on maksimaalne lubatud kasvuhoonegaaside kogus, mida vähendatakse igal aastal, et heitkogus aja jooksul kahaneks. Kauplemine tähendab, et käitajad saavad endale lubatud heitkoguse ühikuid osta ja müüa. Käitajad tähendavad siinses kontekstis peamiselt tööstusettevõtteid. Ühe lubatud heitkoguse ühikuga tähistatakse käitaja õigust paisata õhku üks tonn CO 2 (või teatud hulk teisi kasvuhoonegaase, millel on samaväärne potentsiaalne mõju kliimamuutusele). Eestis kuuluvad sellesse süsteemi 46 ettevõtet.

    Iga aasta 30. aprilliks peavad käitajad esitama ELi HKSi registrisse LHÜde arvu, mis vastab nende kasvuhoonegaaside heitele eelneval aastal. Käitajad võivad, aga ei pruugi saada LHÜsid tasuta, ning kui neile eraldatud LHÜdest ei piisa tegelikult õhku paisatud kasvuhoonegaaside katmiseks, peavad nad LHÜsid juurde ostma. Käitajad, kellel on LHÜsid rohkem kui oli nende tegelik heitkogus, võivad neid müüa teistele käitajatele. Nõnda julgustatakse käitajaid oma kasvuhoonegaaside mahtu vähendama, sest nii peavad nad maksma väiksema arvu LHÜde eest – või saavad oma LHÜsid isegi müüa.

    Käitajad võivad LHÜdega omavahel otse kaubelda, aga neid müüakse ka ELi HKSi enampakkumisel. ELi HKSi ajaloo eri etappide jooksul on enampakkumisel müüdud LHÜde arv kasvanud (võrreldes tasuta antud LHÜdega). Selleks, et EL saavutaks oma heitkoguste vähendamise eesmärgi, peaks LHÜde maht kahanema vahemikus 2013–2020 igal aastal 1,74% ja vahemikus 2021–2030 igal aastal 2,2%.

    LHÜde enampakkumiselt saadud tulu jaotatakse ELi HKSi riikide vahel proportsionaalselt vastavalt sellele, kui suur oli nende osalus müüdud LHÜdes. Tulude jaotus sõltub peamiselt enampakkumise õiguste jaotusest. Üldiselt kuulub suurim osa enampakkumise õigustest riikidele, mis on minevikus õhku paisanud suurima heitkoguse – valdavalt oma tööstus- ja energeetikasektori suuruse tõttu. 2019. aastal pandi Eesti eest enampakkumisele 6,8 miljonit LHÜd.

    Alates 12. novembrist 2012 kuni 2018. aasta detsembrini sai Eesti LHÜde enampakkumiselt umbes 250 miljonit eurot tulu (vt tabel 4). Vahemikus 2013–2018 teeniti kogutulu keskmiselt 41,8 miljonit eurot aastas. Vahemikus 2019–2020 teenitakse rahandusministeeriumi prognoosi järgi kogutulu keskmiselt 144,5 miljonit eurot aastas. Riigieelarve kogutulude suhtes vaadelduna on need arvud suured. Näiteks 2019. aastal enampakkumistelt teenitud tulu vastab ootuste kohaselt 1,4 protsendile kõigist riigieelarve tuludest.

    Tabel 4. Eesti tulud LHÜ enampakkumiselt 2013.‒2020. aastal (jooksevhindades, miljonites eurodes) [3]

    20132014201520162017201820192020
    miljonit eurot187212439141156133
    % kogutulust0,30,10,30,30,41,41,41,1

    Allikad: rahandusministeerium, Eurostat

    ELi HKSi kuuluvad riigid on kohustatud kasutama vähemalt 50% LHÜde enampakkumiselt saadud tulust projektideks, mis aitavad ELil saavutada oma kliima- ja energiaeesmärke. Lennunduse LHÜde enampakkumise puhul peab taolistele projektidele kulutama 100% tuludest. Aastatel 2013–2015 kasutas Eesti valitsus või plaanis kasutada sellisteks projektideks 47,2% enampakkumiste tuludest.

    Valitsus märgib igal aastal tulu, mis eelneval aastal saadi. See tähendab, et valitsus teab täpselt, kui suure summaga ta järgmisel aastal arvestada saab. Näiteks 2018. aastal teenitud 141 miljonit eurot võeti arvesse 2019. aastal.

    Ei ole selge, kas pikema aja jooksul hakkavad tulud Eesti ja teiste ELi liikmesriikide jaoks vähenema või suurenema. Ühest küljest on enampakkumisel müüdud LHÜde arv tasuta LHÜdega võrreldes tõusuteel. Teisest küljest kasvab LHÜde koguarv stabiilselt ning osa neist paigutatakse turureeglitega kooskõlas turustabiilsusreservi. Lisaks ei saa ette teada, kuidas enampakkumishind muutub. Arvestades kõiki muudatusi, mis ELi HKSis on juba tehtud, ei tea me sedagi, millised määrused kehtivad 2030. aastal ja edaspidi.

    Kõrgematel enampakkumishindadel on riigieelarvele nii positiivne kui ka negatiivne mõju. Ühest küljest on tulu suurem (vähemalt seni, kuni enampakkumisele pandud LHÜde arv ei vähene liiga palju). Teisalt tähendavad LHÜde kõrgemad hinnad näiteks Eesti Energia jaoks suuremaid kulusid, mille tagajärjel võib valitsus saada ettevõttest võtta vähem dividende. Lisaks võivad suuremad kulud viia Eesti Energias koondamisteni, mis omakorda kasvatab valitsuse kulusid töötutoetustele ja muudele tööturupoliitika meetmetele.

    Selle ebakindluse valguses ja vältimaks ootamatult väikest tulu, soovitab eelarvenõukogu koostada tasakaaluka tuluprognoosi. 2021. aastaga algava perioodi iga-aastase enampakkumistulu prognoosimise aluseks võiks võtta eelnevate aastate tegeliku keskmise aastatulu.

    Enampakkumistelt teenitud tulu soovitab eelarvenõukogu jaotada ajas ühtlaselt, nii et igal aastal kulutataks enam-vähem sama summa, kui eelnevate aastate keskmine tulu. Juhul kui eelneva aasta tulu oli erakordselt suur (nagu juhtus 2018. aastal), tuleks sellest jooksval aastalkulutada ainult osa. Ülejäänuga tuleks parandada riigieelarve tasakaalu. Kui eelneva aasta tulu kujuneb eeldatust väiksemaks ja tingimusel,et järgitud on kõiki eelarvereegleid, soovitame kulutada teenitud tulust rohkem, aga mitte rohkem kui lähiaastateks prognoositud keskminetulu. [1]

    Tavaliselt valmib riigi eelarvestrateegia koos Euroopa Komisjonile esitatava stabiilsusprogrammiga aprilli lõpus. Selle aasta märtsis toimusid riigikogu korralised valimised. Riigieelarve seadus annab valimiste aastal valitsusele eelarvestrateegia koostamiseks ühe kalendrikuu võrra rohkem aega. Sel aastal kinnitas valitsus 2020.-2023. aasta eelarvestrateegia 30. mail.


    [2]
     Loe lähemalt Euroopa Komisjoni teatisest stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikuma kasutamise kohta (lk 19).

    [3] Sisaldab üldiste LHÜde enampakkumisi ja lennunduse LHÜde enampakkumisi. Enampakkumiste tulude arvestus on kassapõhine, st tulu hakatakse kajastama selle laekumise hetkest. Tabeli alumine rida näitab enampakkumistelt saadud tulu protsentides riigieelarve kogutulust. 2019. ja 2020. aasta tuluprognoos on võetud riigi 2020.‒2023. aasta eelarvestrateegiast.

  • E-arvete saatmine avalikule sektorile muutub kohustuslikuks
    Rahandusministeerium
    05.07.2019

    Alates 1. juulist 2019 saab avalikule sektorile arveid saata ainult e-arvetes vastavalt Riigikogus heaks kiidetud raamatupidamisseaduse seadusele 20. veebruaril 2019.

    Miks?

    · Paber- ja pdf-arved on kulukad, nende töötlus on aeganõudev ja nõuab palju lisatööd.

    · Üleminek masinloetavatele e-arvetele on vajalik, et riigi raamatupidamine saaks üle minna ühele arvete töötlemise süsteemile senise kolme asemel. See aitab vähendada arvete töötmiseks kuluvat töö hulka ja -aega, tõsta andmete kvaliteeti ja säästa maksumaksja raha.

    E-arvete vastuvõtjad avalikus sektoris


    Avaliku sektori üksuseks, kellele alates 1. juulist tuleb saata e-arveid, loetakse riiki ja riigiasutust, kohaliku omavalitsuse üksust ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutust, muud avalik-õiguslikku juriidilist isikut ning kõigi eelpool nimetatute otsese või kaudse valitseva mõju all olevat sihtasutust, mittetulundusühingut ja äriühingut. Avaliku sektori üksuste nimekirja, kellele tuleb saata e-arveid, leiate siit. Laadides alla Exceli faili, saate kontrollida, kas teie tehingupartnerile on kohustus saata e-arve.

    Ettevõtted ja asutused saavad kasutada riiklikku registrit „E-arvete vastuvõtjate register“, kuhu registreeritakse kõik e-arveid vastu võtvad organisatsioonid (äri- ja mittetulundusühingud, sihtasutused ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused).

    Registreerimine on ettevõtetele ja asutustele mugav, sest vajalikud andmed edastab elektrooniliselt registrisse ettevõttele/asutusele e-arvete vastuvõtuteenuse pakkuja. Organisatsioonil on vaja vaid andmete tõepärasus kinnitada.

    E-arvete vastuvõtjate register on loodud Äriregistri juurde, mistõttu saab organisatsioonide e-arvete vastuvõtuvõimekuse kohta info pärida Äriregistri teabesüsteemist analoogiliselt organisatsiooni muude andmetega.

    Vastavalt 15. detsembril 2016. aastal riigikogus heaks kiidetud raamatupidamise seaduse muutmise seadusele peab avaliku sektori üksustel olema e-arvete vastuvõtmise valmidus alates 1. märtsist 2017. Juhul kui ettevõtja saadab avaliku sektori asutusele e-arve, siis peab see vastama rahandusministri 11.04.2016 määruses nr 24 Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine sätestatule või e-arveldamise Euroopa standardile.

    Riigi Tugiteenuste Keskus

    Riigi Tugiteenuste Keskus pakub finantsarvestuse teenust. Riigi Tugiteenuste Keskus pakub 155 riigiasutustele, samuti mõnele riigi poolt asutatud sihtasutusele ja ühele avalik-õiguslikule juriidilisele isikule teenuseid, mis hõlmavad arvete saatmist ja vastuvõtmist. Riigi Tugiteenuste Keskuses teenindatavate asutuste nimekiri asub siin (12.65 KB, XLSX).

    E-arvetega arveldamine e-arveldajas

    · E-arvete edastamine on e-arveldajas on tasuta.

    · Kõik ettevõtted ja organisatsioonid saavad saata RIK e-arveldaja keskkonnas avalikule sektorile e-arveid tasuta, piiramatus koguses ja tähtajatult. E-arveldaja on liidestunud Eestis tegutsevate operaatoritega ja e-arveid on võimalik saata kõikidele, olenemata sellest, milline on vastuvõtva asutuse e-arvete käitleja.

    · E-arveldaja kasutamise abiinfo https://abiinfo.rik.ee/earveldaja.

    · E-arveldaja kasutamisel on abiks tarkvara tehniline kasutajatugi(tööpäevadel 9:00-17:00):
    tel: +372 6636374; e-mail: earveldaja@rik.ee.


    E-arve saatmise juhis

    Meetodid e-arvete koostamiseks ja saatmiseks

    E-arvete koostamiseks ja saatmiseks avaliku sektori asutustele või ettevõtetele on kaks põhimõtteliselt erinevat meetodit ehk protsessi, mis on esitatud joonisel 1.

    Joonis 1 E-arvete koostamise ja edastamise kaks universaalset (A ja B) ning üks spetsiifiline protsess (C).

    Protsess A: Majandustarkvara kasutaja Protsessi A kirjeldus

    Protsessi A korral on tegemist organisatsiooni A sellise arveldusprotsessiga, mille korral

    · müügiarved koostatakse ja edastatakse Eesti e-arve standardile vastavas XML formaadis organisatsioonis kasutusel olevas majandustarkvaras (ERP);

    · ERP on liidestatud e-arvete operaatori tarkvaraga;

    · arve saaja saab saadetud e-arve kinnitamiseks kätte operaatori arvehaldusportaalis või oma raamatupidamisprogrammis ERPis või DHSis, millel on e-arve vastuvõtuvõimekus ja asutusele vajalikud ostuarve halduse funktsioonid – kinnitamine koos raamatupidamiskannete moodustamisega ning arhiveerimine.

    Protsessi A kasutamise tingimused

    Protsessi A kasutuselevõtuks ettevalmistamisel organisatsioonis tuleb arvestada järgmiste tingimustega.

    a) Saatja A leping operaatoriga

    Enamuse majandustarkvarade korral, millel on küll liides operaatori tarkvaraga, tuleb e-arvete saatmiseks ERPst operaatori tarkvarasse Saatjal A endal sõlmida leping operaatoriga ja iseseisvalt seadistada nii ERP kui ka operaatori e-arvete vastuvõtulahendus e-arvete liidese toimimiseks. ERP ja operaatori tarkvara vahelise liidese puudumisel on ERP kasutajal vaja endal soetada ka ERPsse vajalik liides.

    E-arve operaator, kelle kaudu ettevõte saadab oma klientidele müügiarveid, ei pea olema sama e-arve operaator, kelle kaudu arve saaja võtab e-arveid vastu.

    Kirjeldatud tingimusele vastavad majandustarkvarad on näiteks:

    1CHansaWorld (Books, Enterprise)NoomSimplBooks
    Account StudioiScalaPilve Aktiva (Merit Aktiva pilve versioon)SmartAccounts
    BuumJoosepPmenSysdec SAF
    CompuCash 4000Korteriyhistu.NETRapidTaavi Tarkvara
    DirectoLadu 20RV-SoftTresoor
    EevaMerit AktivaSAF 6.9VERP
    EpicorMicrosoft Dynamics AXSAPVesiir
    ERPLYMicrosoft Dynamics NAVScoro

    Hinnastamine

    Saatja A peab üldjuhul tasuma e-arve operaatorile kuutasu, mis sisaldab e-arve vastuvõtmist ja saatmist. Sellele võib lisanduda tasu arvete saatmise eest e-posti, tavaposti või panga kaudu, kui Saatja A soovib neid teenuseid kasutada.

    b) Majandustarkvarateenuse pakkuja leping operaatoriga

    Osa majandustarkvarade korral on majandustarkvarateenuse pakkujad sõlminud lepingu operaatoriga. Saatja A ei pea sellisel juhul ise operaatoriga lepingut sõlmima, vaid saab tehniliseks seadistuseks vajaliku info oma majandustarkvarateenuse pakkujalt.

    Hetkel on vastavad majandustarkvarad:

    e-arveldaja, mille teenusepakkujaks on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK),

    Pilve-Aktiva, mille teenusepakkujaks on Merit Tarkvara.

    Hinnastamine

    Saatja A e-arvete koostamise ja klientidele saatmise eest operaatorile tasuma ei pea. Nende teenuste kulu kuulub majandustarkvara kasutusteenuse hinna sisse.

    Protsessi A kasutuselevõtuks ettevalmistamine tuleks toimida järgmiselt:

    1. Täpsustage oma majandustarkvarateenuse pakkujaga, kas teie organisatsioonis kasutatav ERP on kooskõlas protsessi A kirjeldusega, st ERPis on võimalik e-arvet koostada ning edastada e-arvete operaatorile vastavalt tingimusele a) või b).

    1.1. Kui e-arve koostamine ja edastamine on võimalik vastavalt tingimusele a), sõlmige leping e-arvete operaatoriga, kelle süsteemiga ERP on liidestatud ning seadistage mõlemad süsteemid arvete edastamiseks.

    Juhul, kui ERP on liidestatud mitme operaatori süsteemiga, on teil võimalik valida endale sobivam operaator.

    1.2. Kui e-arve koostamine ERPis ei ole võimalik, tuleks organisatsioonil ette valmistada protsessi B kasutuselevõtmine.

    1.3. Kui e-arvet saab koostada, kuid majandustarkvara ei vasta tingimustele a) ega b), siis e-arvet avalikule sektorile ERPi liidese kaudu saata pole võimalik. NB! e-arvet ei tohi edastada e-posti kaudu!

    Küsige majandustarkvarateenuse pakkujalt, millal teie kasutatav ERP liidestatakse mingi e-arvete operaatori tarkvaraga. Juhul, kui avalikule sektorile e-arvete esitamise kohustus tekib varem, kui saab valmis vajalik liides ja teie ettevõttel on vaja müügiarveid saata, võite ette valmistada protsessi B kasutuselevõtmise. Arvestades selle protsessi kasutuselevõtu lihtsust (endale ei pea midagi soetama ega seadistama), võib seda rakendada ka ajutisena.

    2. Olles ettevalmistused teinud ning ERPi e-arvete saatmiseks kasutama hakates järgige täpselt oma ERP-teenusepakkujalt saadud juhiseid. Igas konkreetses ERPs võib e-arve väljastamiseks olla vajalik eraldi seadistuse tegemine või arve koostamisel spetsiifiliste reeglite järgmine (nt on vaja märkida linnuke “Saada e-arvena”).

    Erijuhtumid Kui ettevõttes on kasutusel ERP, milles koostatakse masintöödeldavaid e-arveid, mis ei vasta Eesti e-arve standardile, kuid ERP on liidestatud operaatoriga, tagab reeglina operaator arve teisendamise Eesti e-arve formaati. Võimalikud kulud Enamik majandustarkvaradest võimaldab saata e-arveid tasuta (tasu sisaldub ERP kasutus- või hooldustasu sees).

    Eraldi operaatorteenuste lepingute puhul võib operaator küsida kuutasu või tükitasu ühe arve eest.

    Küsige operaatorilt konkreetset hinnapakkumist ja selgitage välja, mis arvete saatmise hinnas sisaldub. Tänase teadaoleva info põhjal võib öelda, et teenuse pakkujate e-arvete saatmise hinnad on väga varieeruvad. Põhjus võib olla näiteks selles, et ühel juhul sisaldab hind müügiarve arhiveerimist, teisel juhul mitte. Arhiveerimise korral võib hind sõltuda arhiveerimise perioodist.

    Protsess B: Saatjal ei ole majandustarkvara Protsessi kirjeldus

    Protsessi B korral on tegemist organisatsiooni B sellise arveldusprotsessiga, mille korral

    · müügiarved koostatakse ja edastatakse Eesti e-arve standardile vastavas XML formaadis arvehaldusportaalis;

    Arvehaldusportaalis on vähemalt müügiarvete e-arvetena koostamise ja e-arvete operaatorile edastamise võimalus. Lisaks võib olla ka arvete salvestamise ja arhiveerimise võimalus.

    · arvehaldusportaal on liidestatud e-arvete operaatori tarkvaraga;

    · arve saaja saab e-arve kinnitamiseks kätte operaatori arvehaldusportaalis või oma ERPis või DHSis, millel on e-arve vastuvõtuvõimekus ja asutusele vajalikud arve halduse funktsioonid – kinnitamine koos raamatupidamiskannete moodustamisega ning arhiveerimine.

    Protsessi B kasutamise tingimused

    Protsessi B kasutuselevõtuks ettevalmistamisel organisatsioonis tuleb arvestada järgmiste tingimustega.

    a) Arvehalduse pakkuja on e-arvete operaator

    Arvehaldusportaali kasutamiseks tuleb sõlmida leping e-arvete operaatoriga, kelle arvehalduse tarkvara sisaldab müügiarvete koostamise funktsionaalsust.

    b) Arvehalduse pakkuja on veebis müügiarvete koostamist ja edastamist pakkuv ettevõte

    Mitmed ettevõtted pakuvad arvehaldusportaale müügiarvete koostamiseks ja edastamiseks. Kui arvehaldusportaalis ei saa koostada e-arvet või portaal ei ole liidestatud e-arve operaatori tarkvaraga, ei saa avalikule sektorile e-arvet saata.

    Juhul kui e-arve koostamine on võimalik ning seda saab süsteemist XML-formaadis failina eksportida, kuid puudub operaatori liides, võite sõlmida lepingu e-arve operaatoriga, kellel on olemas arvehaldusportaal koos e-arve importimise võimalusega.

    Protsess C: Arveldamine erireeglid alusel Protsessi C kirjeldus

    Protsessi C korral on tegemist organisatsiooni C sellise arveldusprotsessiga, mille korral masintöödeldava algdokumendi vormingu ja esitamise kohta on seaduse või selle alusel antud määrusega ette nähtud eri reeglid, mis võimaldavad Saatjal C edastada arved saajale nende majandustarkvarade vahelise otseliidese kaudu.

    Kuidas e-arve kohale jõuab

    E-arvete operaatorid on omavahel seotud vastastikuste kokkulepetega (nn rändluskokkulepetega), mis võimaldavad masintöödeldavaid arveid saata ühe operaatori tarkvarast teise operaatori tarkvarasse. Rändluskokkuleppe korral toimub e-arvete edastamine e-arvete operaatorite vahel tasuta. Mõningatel juhtudel on rändluskokkulepe sõlminud ka majandustarkvarateenuse pakkujad e-arvete operaatoritega (näiteks e-arveldajal on rändluskokkulepe nii Fitekiga kui Omnivaga, Merit Tarkvaral Omnivaga).

    Tänu rändlusteenusele ei pea e-arvete operaator, kellega müügiarvet saatev ettevõte on lepingu sõlminud, olema sama e-arve operaator, kellega arve saaja on lepingu sõlminud. Müügiarvet vastuvõtjale edastav operaator peab teadma üksnes vastuvõtja e-arve aadressi ning vastuvõtu kanalit ehk vastuvõtja operaatori tunnust, mille saab edaspidi elektrooniliselt pärida e-arvete vastuvõtjate registrist. Arve saatja teenuse pakkuja toimetab arve saajale e-arve kohale automaatselt.

    Arvete saatjate ja vastuvõtjate vahelist arvete liiklust e-arvete operaatorite kaudu ning operaatorite vahelist rändlust illustreerib joonis 2.

    Joonis 2. Operaatoritevaheline rändlus.

    Kõik joonisel toodud ERP kliendid võivad e-arveid nii saata kui vastu võtta. Vastuvõtja kasutab arve kinnitamiseks operaatori kinnitusringi või ERP kinnitusringi.

    DHS kliendid saavad e-arveid ainult vastu võtta ning kasutavad arve kinnitamiseks DHS kinnitusringi.

    Portaali kliendid kasutavad operaatorite arvehalduse portaale või e-arveldajat müügiarvete koostamiseks ja edastamiseks e-arvetena.

    Müügiarvete koostamise ja edastamise detailsed protsessid

    Joonis 3. E-arvete koostamise ja edastamise üldiste protsesside A ja B (vt p. 2) detailsed variandid.

    Protsess A1: Operaatori 1 tarkvaraga liidestatud ERP kasutaja

    Saatja A1 on organisatsioon, kes koostab müügiarved organisatsiooni kasutatavas majandustarkvaras (ERP). ERP võimaldab koostatud arve edastada Eesti e-arve standardile vastavas XML-formaadis failina ja on liidestatud e-arvete operaatori 1 tarkvaraga. Saatja A1 on selle operaatoriga sõlminud lepingu (avanud konto) ja teinud vajalikud tehnilised seadistused oma ERPis.

    Protsess A2: Operaatori 1 tarkvaraga liidestatud E-arveldaja kasutaja

    Saatja A2 kasutab e-arveldajat, mis on veebipõhine tarkvara ning on liidestatud operaatori 1 tarkvaraga. Operaator 1 rollis võib olla nii Fitek kui Omniva.

    e-arveldaja edastab rändluskokkuleppe alusel e-arve Fitekile või Omivale vastavalt sellele, kumb neist on edastatava arve vastuvõtja operaatoriks.

    Saatja A2 võib kasutada e-arveldajat üksnes müügiarvete koostamiseks ja edastamiseks avaliku sektori asutustele või ühtlasi ka raamatupidamiseks.

    Müügiarvete koostamine ja edastamine avaliku sektori asutustele on e-arveldajas aastatel 2017 – 2018 TASUTA.

    Protsessid A3 ja A4: Operaatori 2 tarkvaraga liidestatud ERP kasutajad

    Saatja A3 ja Saatja A4 on organisatsioonid, kes koostavad müügiarved organisatsioonis kasutatavas majandustarkvaras (ERP). ERP võimaldab koostatud müügiarve edastada Eesti e-arvete standardile vastavas XML-formaadis failina ja on liidestatud e-arvete operaatori 2 tarkvaraga. Operaator 2 on sõlminud rändluskokkulepped operaatoriga 1 ning Riigi Infosüsteemide Ametiga. Nende kokkulepete tõttu edastab operaator 2 e-arved operaatori 1 tarkvarasse või DVKsse olenevalt sellest, kas e-arve vastuvõtja on operaatori 1 klient või DVK klient.

    Saatjad A3 ja A4 on operaatoriga 2 sõlminud lepingu (avanud konto) ja teinud vajalikud tehnilised seadistused oma ERPis.

    B1: Operaatori 1 arvehaldusportaali kasutaja

    Saatja B1 koostab ja edastab e-arve operaatori 1 arvehaldusportaalis. Saatja B1 on selle operaatoriga sõlminud lepingu (avanud konto).

    B2 ja B3: Operaatori 2 arvehaldusportaali kasutaja

    Saatjad B2 ja B3 koostavad ja edastavad e-arve operaatori 2 arvehaldusportaalis. Saatjad on operaatoriga 2 sõlminud lepingu (avanud konto). Operaator 2 edastab vastavalt rändluskokkuleppele müügiarve operaatori 1 tarkvarasse, kelle kliendiks on arvet vastuvõttev asutus.

    Korduma Kippuvad Küsimused

    Mis on e-arve?
    • masinloetav dokument, mis on koostatud ühtse standardi alusel ning mida saadetakse ühest tarkvarasüsteemist teise vältimaks arve maksmiseks käsitsi andmete sisestamist.
    • on elektrooniline arve, mis luuakse, edastatakse ja säilitatakse elektroonilises keskkonnas ning ei ole pdf-arve. Eesti e-arve ametlik standard EVS 923:2014/AC:2017 (Eesti Standardikeskus).

    Kuhu ma pean pöörduma, kes aitab mul e-arveldust kasutusele võtta?
    E-arvelduse aitab kasutusele võtta e-arve operaator või teie raamatupidamisprogramm või raamatupidamisbüroo või dokumendihaldustarkvara pakkuja, kelle teenuseid kasutate.

    Kas ja kes mind koolitab, kui ma tahan e-arvetele üle minna/kasutusele võtta?
    E-arvelduse aitab kasutusele võtta e-arve operaator või teie raamatupidamisprogramm või raamatupidamisbüroo või dokumendihaldustarkvara pakkuja, kelle teenuseid kasutate.

    Kas e-arve kasutuselevõtt (saatmise ja vastuvõtmise teenusega liitumine) on kallis?
    Kui olete mikroettevõte, siis saate kasutusele võtta riigi loodud tasuta võimaluse e-arvete saatmiseks (e-arveldaja). E-arveldajas saab avaliku sektori asutustele saata e-arveid tasuta, piiramatus koguses ning tähtajatult.
    Kui olete VKE või suurettevõte ja tahate saata otse majandustarkvarast, siis ERP ei pruugi liidestumise eest tasu võtta (e-arved võivad seal olla juba standardlahenduses). Operaator ka ei pruugi. Uurige mõlemalt võimaluste kohta. Seega, küsige oma raamatupidamisteenuse või dokumendihaldustarkvara pakkujalt, võimalik, et e-arvete kasutamine sisaldub juba teenuse hinnas.

    Kas e-arveid kasutades tõusevad jooksvad kulud?
    Väga väikestel ettevõtetel (mikroettevõtetel) on e-arvete saatmine tasuta e-arveldaja portaali kaudu, seega kulu ei ole. Portaalist www.arved.ee saab ka saata e-arveid tasuta.
    Teistel ettevõtetel, kes kasutavad vastavat raamatupidamistarkvara, on püsikulu väike võrreldes tööaja kokkuhoiuga (ei pea arveid taga ajama, klaarima ostjaga, kas on kätte saanud, saate raha õigeaegselt kätte, kui arve õigeks ajaks menetletud on). Kui arve saatja loob endale võimaluse e-arveid saata, siis tal tekib ka endal võimalus e-arveid vastu võtta, mille läbi saab ta ise arvete menetlemise aega vähendada ja kulusid kokku hoida. E-arve saatja saab jälgida enda saadetuid arveid ja vaadata, millised nendest on veel tasumata.

    Kui e-arve on tasuline, siis kui palju see (kuus) maksab?
    Soovitav on pakkumised võtta kõikidelt Eestis tegutsevatelt e-arve operaatoritelt (Omniva, Fitek, Telema, Tieto, E-arveldaja, Amphora, Edisoft), siis saate teha õige valiku.
    Kui olete mikroettevõte, katab teie vajaduse tõenäoliselt riigi pakutav tasuta lahendus.

    Mis saab siis, kui ma ei kasuta raamatupidamisprogrammi või dokumendihaldustarkvara?
    E-arveid saab kasutada ka nii tasuta kui tasulistes veebiportaalides (www.arved.ee;www.isolta.eewww.merit.ee), kus on mugav arveid luua ja välja saata ning vastu võtta. Osas sellistes portaalides säilitatakse ka kogu arhiiv müügi- ja ostuarvetest, mis selle süsteemi kaudu loodud/liikunud on.

    Kas ma pean e-arvete kasutuselevõtmiseks liituma e-arve operaatoriga?
    E-arve operaatoriga ei ole tingimata vaja liituda. Mitmed raamatupidamistarkvarad pakuvad juba täna e-arveldust oma põhiteenuse osana. Sellisel juhul on teie raamatupidamis-/majandustarkvara ise operaatoriga kokkuleppe sõlminud ning te jääte suhtlema oma tarkvara toega.
    Operaatoriga liitumine on mõistlik juhul, kui arveid on suuremas mahus ning arveldust on mitmes suunas: B2B, B2G, B2C. Lisaks ei pea te e-arve operaatoriga liitudes muretsema erinevate andmesidekanalite arendamise ja käigus hoidmise pärast, kuna üks liitumine annab teie käsutusse kogu operaatori (ja tema rändluspartnerite) partnerite võrgustiku. Tänu operaatorile saate arveid saata oma vormingus, e-arve operaator hoolitseb selle eest, et need konverteerida vastuvõtjale sobivasse formaati.

    Miks ma peaks muutma, kuna ma juba kasutan PDF-i?
    Pdf ei ole e-arve. E-arve käsitlemine on tunduvalt kiirem, sest e-arve on masintöödeldav, aga pdf ei ole. See tähendab, et teie partner ei pea arveandmeid käsitsi trükkima = ei tee arvet sisestades vigu = te ei pea selgitama vigu. Samuti võtab arve menetlemine partneril vähem aega = saate raha õigeaegselt kätte. Ühtlasi saate olla kindel, et arve on kohale jõudnud (ei kao lihtsalt meili spam kausta). Jääb alles elektroonne jälg (logi).

    Kas e-arvete saatmine on turvaline, st kas keegi kolmas näeb minu arve saajat või arve sisu? Milline on e-arve operaatori turvalahenduste tase?
    E-arve saatmine operaatori võrgustikus on turvaline, kuna andmed liiguvad krüpteeritud kanalis, arvetele ligipääs on piiratud kasutajaõigustega. Andmete liikumisest jääb maha logi, mille abil saavad kasutajad veenduda, et nende arved on kohale jõudnud.
    Erinevate operaatorite turvalisuse taseme kohta uurige operaatoritelt (kui te täna saadate oma ärisaladusi ERP-ist või meili teel, siis on vaja vastuseid täpselt samadele küsimustele).

    Kust saab infot e-arve standardi kohta?

    E-arve standardi kohta saab infot Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu e-arve toimkonnast.

  • EL finantse puudutavaid kelmusi saab tulevikus tulemuslikumalt uurida

    Justiitsministeeriumi pressiteade
    11.07.2019

    Valitsus kiitis heaks eelnõu, millega on edaspidi võimalik tulemuslikult uurida Euroopa Liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu näiteks EL fondidest saadud soodustuste, liidu tulude ja rahastatavate hangetega seotud kelmused. Samuti on võimalik tõhusamalt uurida nende kuritegudega saadud kriminaalse tulu rahapesu.
    „Euroopa Liidu finantshuve kahjustavate kuritegude puhul võivad kahjusummad olla väga suured, mistõttu peab Eesti karistusõigust täiendama, et neid kuritegusid oleks võimalik uurida. Muudatused on ka eelduseks, et Euroopa Prokuratuur saab 2020. aastal Eestis tööd alustada,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg.
    Kelmuste puhul on karistuse ülempiir edaspidi 4-aastane vangistus. Eelnõuga tekib karistusseadustikku uus EL finantshuve kahjustava hankekelmuse koosseis ja salakaubaveoga seotud kuritegude koosseisud kohalduvad edaspidi ka juhul, kui pettuse tõttu tekkinud tollivõlg on vähemalt 10 000 eurot.
    Kõigi nimetatud kuritegude korral on võimalik tulevikus teha ka jälitustoiminguid. „See kehtib ka rahapesu kokkuleppe puhul. Need kuriteod võivad olla piiriülesed ja nende raskete kuritegude avastamine ilma jälitusandmeteta on oluliselt raskendatud,“ märkis Aeg.
    Euroopa Liidu finantshuvide all mõistetakse EL eelarve ja sellega seotud asutuste varasid, tulusid ja kulusid. Näiteks kuuluvad siia alla EL fondidest makstavad toetused ja liidu eelarvesse makstavad maksud. Seni nende huvide kaitseks kehtinud konventsiooni asendab edaspidi direktiiv.
    Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu finantshuvide kaitse direktiiv.

  • Uus kaugtöö juhis annab soovitusi töötervishoiu ja -ohutuse kohta

    Sotsiaalministeeriumi pressiteade
    09.07.2019

    Sotsiaalministeerium töötas välja juhise, mis annab soovitusi töötajatele ja tööandjatele, kes kasutavad kaugtöö võimalusi. On oluline, et kaugtöö kokkulepet sõlmides peetaks kinni ka töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest, mille eest vastutab tööandja.

    „Kaugtööl on mitmeid positiivseid külgi, nagu parem töö- ja pereelu ühitamine, töötaja ja tööandja kulude kokkuhoid, töökohtade loomine maapiirkondades ning vähenenud töövõimega inimeste aktiivsem kaasamine tööellu,“ ütles Sotsiaalministeeriumi töö ja pensionipoliitika osakonna töökeskkonna juht Seili Suder. „Kaugtööl olles ei tohi unustada tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid, mille eesmärk on kaitsta töötaja tervist. Näiteks tuleb arvutiga töötajat nõustada töökoha kujundamise, tööasendite vaheldumise ja liikumispauside tegemise vajalikkusest, et oleksid maandatud kaugtöökeskkonnaga seotud ohud ning välditud võimalikud tervisekahjustused. Tööandja peab hindama ka kaugtööl tekkivaid riske ning pakkuma võimalusi nende maandamiseks.“

    Tänavu kaugtööd toetava juhi tunnustuse pälvinud Rain Laane sõnul pakub haigekassa tööaja- ja koha paindlikkust, sest inimestel on üha suurem ootus töö- ja eraelu ühildamiseks just neile sobival viisil. „Paindlikud töövõimalused pole enam privileeg, vaid osa tänapäevasest töökultuurist, ja toetame haigekassas seda mõtteviisi igati,“ ütles haigekassa juhatuse esimees Rain Laane. „Meil on olemas erinevad IT-lahendused, mille abil saab tööd teha erinevatest asukohtadest. Samas ei ole tehnika see, mis kaugtööd soosib — seda teevad ikka juhid, kes näitavad kaugtööd tehes eeskuju ja toetavad inimestele võimaluste loomist.”

    Sotsiaalministeeriumi koostatud juhend annab soovitusi, mida rääkida töötajaga läbi enne kaugtöö tegemist. Näiteks peab tööandja läbi mõtlema, kas ta suudab kaugtöö korral tagada tööülesannete täitmise, hea koostöö töötajaga, meeskonnatunnetuse säilimise ja ohutu töökeskkonna.

    „Kaugtöö toimib edukalt vaid siis, kui tööandja ja töötaja on töötamise reeglites kokku leppinud. On tänuväärne, et kaugtöö korraldus saab selgepiirilise juhise, mis aitab tööandjatel süsteemsemalt töökorraldust läbi mõelda ja arvestada erinevate riskifaktoritega. See julgustab organisatsioone kaugtöö võimalusi senisest rohkem kasutusele võtma,“ ütles Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE tegevjuht Kärt Kinnas.

    Juhendis on tööandjate abistamiseks koostatud kaugtöökeskkonnas töötava isiku riskianalüüs, mis toob esile info- ja kommunikatsioonivahendite abil tehtava kaugtöö põhilised ohud, nagu töö kuvariga, sundasend, psühhosotsiaalsed ohud, nende ohtude tervisemõjud ning võimalikud riskide maandamismeetmed, nagu töötaja juhendamine, tihe koostöö ja infovahetus.

    Kaugtöö võimaldamisel peavad tööandjad arvestama, et ka kaugtööd tuleb teha ohutult ning kaugtöö tegemine ei välista töötervishoiu ja -ohutuse nõuete täitmisest. Kuna kaugtöö puhul tehakse tööd väljaspool tööandja territooriumi, siis on tööandjal keeruline kontrollida, milline on töötaja tegelik töökeskkond ning kas töötaja jälgib töötamisel töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid. Seetõttu ei teadvusta tööandjad ning töötajad sageli, millised kohustused ja õigused selle töövormi kasutamisega kaasnevad, ega aima, mida peaksid kaugtöö kokkuleppe sõlmimisel omavahel läbi rääkima.

    Kaugtöötaja töötervishoiu ja -ohutuse alase juhisega on võimalik tutvuda tööelu portaalis tööelu.ee:

    https://www.tooelu.ee/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/Paindlikud%20t%C3%B6%C3%B6v%C3%B5imalused/Kaugtootaja%20tootervishoiu%20ja%20-ohutuse%20juhis.pdf.

    https://www.tooelu.ee/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/Paindlikud%20töövõimalused/Eesti%20Ametiühingute%20Keskliidu%20ja%20Tööandjate%20Keskliidu%20kaugtöö%20kokkulepe.pdf

  • Uuringu tellis Sotsiaalministeerium: "Töötuskindlustuse põhimõtete analüüs vaesuse ennetamiseks ja tööturul osalemise toetamiseks." Poliitikauuringute Keskus Praxis

    Uuringu tellis Sotsiaalministeerium. Projekti rahastamine toimub riigieelarvelistest vahenditest (Sotsiaalministeeriumi eelarve) ja SA Eesti Teadusagentuuri programmist „Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine (RITA) tegevus 2“.

    Poliitikauuringute Keskus Praxis on Eesti esimene sõltumatu, mittetulunduslik mõttekeskus, mille eesmärk on toetada analüüsile, uuringutele ja osalusdemokraatia põhimõtetele rajatud poliitika kujundamise protsessi.

    Lühitutvustus

    Analüüsi käigus hinnatakse, kas ja milliseid muudatusi on vaja teha töötushüvitise süsteemis ning kuidas peaks töötushüvitiste süsteem võtma arvesse majandustsüklite mõju töötusele. Uuring sisaldab Eesti töötushüvitise süsteemi ülevaadet, mis hõlmab nii töötuskindlustust kui töötutoetust, süsteemi kitsaskohtade analüüsi ning teiste riikide töötushüvitiste süsteemide võrdlust. Lähtuvalt Eestis kehtiva töötushüvitise süsteemi kitsaskohtadest ja riikide võrdlevast analüüsist pakutakse välja Eestile sobivamad töötushüvitise süsteemi stsenaariumid, mis soosivad töötamist, vähendavad vaesust ja on vastavuses rahvusvaheliste standarditega.

    Kogu dokument PDF-formaadis.

Loe täismahus artikleid veebis

Lisame ja uuendame varasemaid täismahus artikleid jooksvalt.
Artiklid avaldatakse üldjuhul üks aasta pärast ajakirja ilmumist veebiajakirjana. Varem avaldatakse sisukord, toimetuse veerg ning toimetuse valikul võib avaldada muid artikleid. Veebiväljaandes avaldatud artikkel võib erineda paberväljaande omast (nt viidete ja lisade osas).