MaksuMaksja: 2019 – jaanuar (nr 1)

MaksuMaksja: 2019 – jaanuar (nr 1)

  • Sisukord
    UUDISED
    Tänasest saavad LHV Panga kliendid avada ettevõtluskontoMTA pressiteatedLk 4-7
    Kui maksad tasu Soomes töötamise või teenuse osutamise eest, deklareeri andmed tuluregistrisse alates 01.01.2019www.vero.fiLk 7-8
    Ebameeldiv avastus: palgatöötajad kaotavad uues vanemahüvitisesAgaate Antson, PostimeesLk 8-9
    ARVAMUS
    Maksuvaba tulu reform 2018: esialgsed tulemusedMargus Tuvikene, Rahandusministeerium, ERR.eeLk 10-12
    Eesti kerkis EL keskmiste palkade edetabelis 17. kohaleERR.eeLk 12
    VALIMISED
    Keda siis valida?EMLLk 13-20
    Mida nad eelmisel korral lubasid?EMLLk 20-24
    Aivar Sõerd: pool riigikassas hoiustatud haigekassa, töötukassa ja sihtasutuste reservidest on kulunud riigi igapäevaste kulude katteksEesti Reformierakonna fraktsiooni teadeLk 25
    VEB-fond — eelviimane vaatusToomas KümmelLk 26-27
    SEADUSEMUUDATUS
    Maksukorralduse seaduse muudatusedMartin HubergLk 28-32
    PROBLEEM
    Elagu nullbürokraatia!EML, EML kirjavahetus StatistikaametigaLk 32-37
    JURIST VASTABHiie MarrandiLk 38
  • Toimetuse veerg

    Jaanuari MaksuMaksjas valimistest

    Et hõlbustada MaksuMaksja lugejatel lähenevatel Riigikogu valimistel õige valiku tegemist, kiikab seekordne ajakirjanumber erakondade valimisprogrammidesse ja toob välja nende maksulubadused. Lubatu mustvalgel äratrükkimisega loodab EML ka, et ehk tuleb nii pärast valimisi vähem üllatusi, või on hiljem lihtsam MaksuMaksjast üle kontrollida, kas mõnest maksumuudatusest, katteallikast vmt enne valimisi ikka räägiti või mitte. MaksuMaksja on hoidnud silma peal ka lubatu täitmisel ning toob lugejateni ülevaate 2015. aasta valimislubaduste teokstegemistest ja tegemata jätmistest.

    Aastavahetusel jõustus rida muudatusi maksukorralduse seaduses. EML juhatuse liige Martin Huberg selgitabki põhjalikumalt eelkõige neid muudatusi, mis maksumaksjaid vahetult enam puudutavad ja millega on hea olla kursis.

    EML jurist Hiie Marrandi kirjutab, kuidas Maksumaksjate Liidu Fond on vapralt astunud vastu bürokraatiakoletisele. Jutt käib kohustusest aruandeid mitmekordselt esitada eri asutustele, kuigi näiteks aruande vajalikkus, mille esitamist nõuab fondilt Statistikaamet, on pehmelt öeldes küsitav. Sellele, et me ei ole selle probleemiga üksi, viitab tõsisasi, et sel aastal on Eesti sihtasutused ja mittetulundusühingud kohustatud esitama Statistikaametile kokku 13 445 aruannet. Nüüd, mil enamik erakondi lubab bürokraatiat vähendada, on lootust, et ehk jääb see aruanne paljudele tõesti viimaseks sõltumata sellest, kes valimised võidab.

    Margit Berko

    MaksuMaksja peatoimetaja

  • Keda siis valida? EML

    MaksuMaksja on panemas alust uuele traditsioonile ning trükib sellelgi korral ära erakondade maksulubadused, et hõlbustada meie lugejatel Riigikogu valimistel õige valiku tegemist. Ära on toodud nopped täisnimekirjaga (125 kandidaadiga) erakondade programmist. Et infos paremini orienteeruda, sorteerisime tulemused vastavalt sellele, milliseid makse soovitakse langetada (lisada soodustusi ja erandeid) või tõsta (kaotada soodustusi, kehtestada uusi makse), ning kuidas muuta maksude arvestamist.

    Valimislubaduste mustvalgel väljatoomisega loodab EML ka, et ehk tuleb nii pärast valimisi vähem üllatusi, või on lihtsam toodud tabelist järele vaadata ja tõsikindlusega öelda, et mingist asjast küll enne valimisi juttu ei olnud.

    Samuti aitab see tabel nelja aasta jooksul näpuga järge vedada valimislubaduste täitmises ning kokkuvõtete tegemisel võimulolekuperioodi möödudes. Kui lugeja keerab mõne lehekülje edasi, leiabki ta MaksuMaksja toimetuse koostatud ülevaate 2015. aasta valimislubaduste teokstegemisest.

    Eesti Keskerakond

    Maksulangetused ja soodustuste säilitamineMaksutõusud, uued maksud, soodustuste piiramineMaksude arvestamine ja kogumine
    Kehtestame sotsiaalmaksu laeVaatame üle hasartmängumaksu kogumise süsteemi eesmärgiga suurendada laekuvat maksutuluVähendame ettevõtjate halduskoormust ning bürokraatiat. Riik peab rakendama andmete kogumisel ühekordse küsimise põhimõtet
    Kaalume sotsiaalmaksumiinimumi erandite laiendamist tööturul madala konkurentsivõimega sihtgruppidelePiirame ettevõtete kasumi maksuvabalt Eestist välismaale välja viimistTöötame välja koostöös erasektoriga maksuplatvormi jagamismajanduse ausaks ja õiglaseks maksustamiseks
    Vabastame tööandja kulutused tervishoiule ning lastehoiule erisoodustusestViime läbi tulumaksureformi, mis piirab soodustusi kasumi reinvesteerimisele
    Kaalume tööandja vabastamist töötava pensionäri eest töötuskindlustusmakse maksmisestAnname kohalikele omavalitsustele võimaluse kehtestada kohaliku maksuna turismimaks
    Hoiame keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabana. Rakendame pensionäridele täiendava 250-eurose tulumaksuvabastuse
    Kehtestame „lesepensioni“
    Ei tõsta 2019-2023. aastatel alkoholiaktsiise
    Vabastame õpilasmalevas osalejad sotsiaalmaksust
    Tagame haigushüvitise maksmise alates esimesest päevast
    Langetame elektriaktsiisi minimaalsele Euroopa Liidus lubatud tasemele
    Ühtlustame aktsiisipoliitikat oma lähinaabritega
    Laiendame väiketootjatele õlle-, veini- ja siidriaktsiisi soodusmäära rakendamist
    Toetame e-raamatutele ja online-ajakirjandusele madalamat 9%-list käibemaksumäära

    Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

    Alandame käibemaksu 15%-le. Laiendame 9%-list soodusmäära majutus- ja toitlustusvaldkonnale, vabastame käibemaksust ravimid ja puuetega inimeste erivahendid, samuti elektriautodMaksustame välisfirmade raha, mida praegu Eestist maksuvabalt välja viiakseKehtestame range piirangu tööjõu sisseveole, et soodustada palgakasvu Eestis. Vabastame kvoodi alt vähemalt kolmekordset keskmist palka saavate töötajate tähtajalise töötamise Eestis
    Taastame abikaasade ühise tuludeklaratsiooniKehtestame ettevõtete sõiduautodele ühtse automaksu 100 eurot kuusLoome riikliku investeerimispanga, mis asendab Kredexit ja EAS-i, tagab mõistliku laenukeskkonna väikeettevõtluse toetamiseks ning võimaldab rahastada riiklikke investeerimisprojekte
    Tühistame nõude, mille kohaselt on dividendide maksmise eelduseks palgatöötajate pidamineSelgitame koostöös ettevõtjatega välja 25 kõige kulukamat ja bürokraatlikumat seadust või määrust ning tühistame need või teeme ümber, et muuta majanduskeskkond ettevõtjasõbralikumaks
    Võimaldame ettevõtetel teha aastas kuni 6000 euro ulatuses kulutusi ilma erisoodustusmaksutaLoome FIE ettevõtlusvormi kõrvale lihtsa ettevõtluskonto süsteemi, mis võimaldab kuni 40 000-eurose aastakäibega nn ühemehefirmal müüa nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele, ning millele kehtib ühtlane 20%-line tulumaks. Konto omanik saab tervisekindlustuse, kui kuukäive ületab miinimumpalka
    Viime sisse maksusoodustused ettevõtetele regionaalsete eripärade tasandamiseks
    Vabastame pensionid tulumaksust
    Lõpetame sotsiaalmaksu miinimumkohustuse
    Vähendame lapse ülalpidajate tulumaksu
    Muudame Eesti kõige odavama energiaga riigiks meie piirkonnaks. Vähendame gaasi- ja elektriaktsiise, elektri võrgutasusid ja taastuvenergia tasusid
    Alandame kütuse- ja alkoholiaktsiise
    Kaotame teede- ja veokimaksud
    Loome maksusoodustused, mis toovad Eesti laevad tagasi Eesti lipu alla

    Eestimaa Rohelised

    Taotleme sotsiaalmaksusoodustust mahetootjatele ja -töötlejateleSuurendame keskkonnatasude osakaalu riigieelarvesLoome soodsa õigusruumi tulundusühistuliseks majandamiseks
    Vabastame elektriautod erisoodustusmaksust. Viime avaliku sektori üle elektriautodelePiirame pestitsiidide ja kontsentreeritud mineraalväetiste kasutamist maksupoliitika abilKõrvaldame seaduses elektrienergia väiketootjale kehtestatud takistused. Tagame selle, et iga majapidamine saaks soovi korral elektrit toota ka müügiks
    Soodustame töötajate kaasamist äriühingute omanike ringiPooldame „robotite sotsiaalmaksu“ ja kodanikupalga sisseseadmist
    Soodustame ja innustame ettevõtete investeerimist teadusesse
    Pooldame käibemaksusoodustust parandusteenustele
    Merendust reguleerivat seadusandlust tuleb muuta nii, et Eesti reederite laevad tuleksid tagasi Eesti lipu alla

    Erakond Eesti 200

    Kehtestame meie ettevõtetele kaks aastat kestva maksurahu
    Viime osa maksukoormusest tööjõult üle varadeleLoome igale inimesele personaalse konto, kust ta näeb läbipaistvalt, kuhu läheb tema maksuraha ning mis maksumuses teenuseid ta riigilt saab
    Kaotame erisoodustusmaksu töötajate tervise ja isikliku arenguga seotud kuludeltKaotame tasuta transpordi Tagame, et tasuline ühistransport oleks kõikidele kättesaadava hinnagaLoome ettevõtjatele personaliseeritud teeninduse ja ühe ukse poliitika nii virtuaalses kui pärismaailmas
    Vabastame pensionid tulu- ja sotsiaalmaksustMaksustame Eestist varjatult kasumi väljaviimise Euroopa Liidu seadusandluse piiridesLihtsustame oluliselt ettevõtlusega seotud regulatsioone
    Tõstame üksikisiku tulumaksuvaba koolituskuluVähendame halduskoormust kolmandiku võrra uue tiigrihüppe abil
    Kehtestame sotsiaalmaksu laeVähendame kohustuslike järelevalvetoimingute ning nendega seotud analüüside ja mõõdistuste kulu ettevõttele
    Kehtestame sotsiaalmaksu põrandaKogume Eesti ettevõtjatelt sisendi ning teeme selle alusel seadusandlusesse vajalikud täiendused (finantsinstrumendid, korporatiivstruktuurid jms), mille tulemusena ei oleks (eelkõige iduettevõtetel) enam juriidilistel põhjustel vaja Eestist peakortereid ära viia
    Välistame ettevõtjate varjatud maksustamise tõusu ebamõistlike ja mittekulupõhiste riigilõivude, aktsiiside ning kohustuslike haldustoimingute kauduViime Eesti viie aasta pärast maailma esimese viie riigi hulka topeltmaksustamise ja investeeringute kaitse kahepoolsete lepete osas
    Toetame investeeringuid (nii toetuste kui maksusoodustuste kaudu), mis loovad töökohti väljaspool tõmbekeskuseidEesti tõuseks kõigis rahvusvahelistes äri- ja investeerimiskeskkonda mõõtvates indeksites esimese viie hulka
    Alkoholi- ja tubakaaktsiisid peavad kehtima sellisel tasemel, mis tagab riigile maksimaalse maksulaekumiseTäielik üleminek e-arveldusele
    Kütuse- ja elektriaktsiisid peavad kehtima sellisel tasemel, mis tagab riigile teede- ja elektrivõrgu vajaliku toimimise, kuid need aktsiisid ei tohi olla muude riigiga seotud kulude katmisallikasRiik kogub ja jagab inimese ja ettevõttega seotud riskiinfot nii, et sellel inimesel või ettevõttel on võimalik oma edasist käitumist korrigeerida ning menetlust vältida
    Muudame haiguspäevade ja -hüvitiste korda selliselt, et haigestumise korral on soodustatud inimesel võimalik koju jääda ning arsti poole pöördutakse vaid siis, kui vaja. Alustame haigushüvitise maksmist haiguslehe esimesest päevast
    Kehtestame maksusoodustused keskkonnahoidlikele sõidukitele ja kütustele
    Kaotame topeltmaksustamise, mis diskrimineerib Eesti autovedajaid. Kaotame registripõhise raskeveokimaksu aastaks 2022 või varem
    Seisame selle eest, et Eesti maksukeskkond oleks merenduse ettevõtetele konkurentsivõimeline
    Maksulangetused ja soodustuste säilitamineMaksutõusud, uued maksud, soodustuste piiramineMaksude arvestamine ja kogumine
    Eesti Vabaerakond
    Alandame sotsiaalmaksuga maksustatava töötasu tulumaksumäära üksikisikule 20%-lt 12%-ni ja muudame selle 100% kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuvaks maksuksKompenseerime tööjõumaksude alandamisega kaasnevat riigi tulude vähenemist juriidiliste isikute jaotamata kasumi maksustamisega. Maksustamist ei rakendata väikese käibega ettevõtete suhtesMuudame kõik tööjõumaksud töövõtja kohustuseks tööandja kinnipidamisel. Maksureform tuleb seadustada nii, et töövõtjate netopalk sellest ei väheneks
    Toetame mikro- ja väikeettevõtlust maksusoodustuste ja regionaalsete meetmete kehtestamisegaMaksupoliitika kujundamisel väikeettevõtluse spetsiifika arvestamist, sealhulgas maksude edasilükkamine
    Tõstame tööandjatele mõeldud maksuvabastuse piiri töötajate tervise- ja spordikulude hüvitamisel praeguselt 100 eurolt 300 eurole kvartalis töötaja kohtaTaastame I samba pensionikindlustuse makse suuruse 20%-leI sammas on riiklik pension, kus tuleks uuesti suurendada tulevase pensioni seotust elu jooksul tasutud sotsiaalmaksust
    Taastame haigushüvitise alates teisest haiguspäevastMuudame II samba nn tööandja pensionisambaks, andes tööjõukäte puuduses vaevlevatele tööandjatele lisavõimaluse motiveerida inimesi enda juures tööle asuma ja pikemalt töötamaViime sisse muudatused, et väikelaste vanemad ja samuti puudega või haige pereliikme hooldajad saaksid paindlikumalt ja vähema bürokraatiaga tegutseda iseendale tööandjana või väikeettevõtjana. Tagame neile sotsiaalsed garantiid (eelkõige ravikindlustuse) ka ebaregulaarse töökoormusega töötades
    Taastame abikaasade ühise tuludeklaratsiooniLoome võimalused, et omavalitsused saaksid senisest enam rakendada kohalikke makseLoome äri- ja maksuõigusliku aluse, et toetada sotsiaalset ettevõtlust ja ringmajandust
    Muudame seadust nii, et töövõimetoetust makstakse täismahus ka siis, kui selle saaja teenib kuni kahekordset Eesti keskmist palkaVähendame halduskoormust ja lihtsustame väikeettevõtlusega seotud aruandluskohustust
    Laiendame töölepinguseaduse raames ette nähtud soodustusi (täiendava lapsepuhkuse, puudega lapse vanema lisapuhkuse, hooldajapuhkuse võimalus) ka n-ö paindlike töövormidega töötavatele lapsevanematele ja omastehooldajateleMaksustame maa sihtotstarbe muutmise tootmismaast (ehk põllu- ja metsamaast) äri- või elamumaaksSuurema maksulaekumisega omavalitsustes peaks ümberjagatava raha osakaal olema väiksem, samas peab mehhanism tagama, et omavalitsused oleksid siiski huvitatud majanduskeskkonna arengust oma territooriumil
    Pöörame tagasi tulumaksureformi, millega on asutud karistama töötavaid pensionäreRakendame avaliku sektori regulatsioone ning investeerimis- ja maksupoliitilisi meetmeid vähese CO heitega majandusele üleminekuks
    Garanteerime kõigile pensionäridele maksuvaba pensioniAnalüüsime hoolduskindlustuse sisseseadmise võimalust. Hoolduskindlustus on üks võimalusi anda nii perele kui ka pikaajalist hooldust vajavale inimesele kindlustunne, et vajalikul hetkel on kvaliteetne hooldusteenus kättesaadav ilma perekonda majanduslikult raskesse olukorda panemata
    Kui riigi pakutavad avalikud teenused elanikele ja ettevõtetele omavalitsuse territooriumil vähenevad, kompenseerime seda neile maksude vähendamisegaToetame pakendiaktsiisi maksufilosoofia muutmist, kus maksufookus oleks järjest enam suunatud pakendite taaskasutamise kõrval ka ülepakendamise ja turule toodud pakendite vähendamisele ning keskkonnale vähem koormavate pakendiliikide- ja materjalide kasutusse toomisele
    Suurendame laste pealt mahaarvatava tulumaksuvaba miinimumi samuti 6000 euroni aastas
    Tagame tervisekindlustuse omastehooldajale, kelle töötamine (ettevõtjana, iseendale tööandjana, käsundilepingutega) on hooldamise tõttu lünklik või ebajärjekindel
    Laiendame sotsiaalkindlustussüsteemi pakutavate lapse- ja hoolduspuhkuste (või vastavate hüvitiste) saamise võimaluse kõikidele tööga hõivatud omastehooldajatele, töösuhte liigist sõltumata
    Alandame alkoholi- ja tubakaaktsiise
    Vähendame kaudsete maksude osakaalu: tootmiste ja majapidamiste kulusid kütuse- ja elektriaktsiisidele
    Alandame võrgutasusid
    Võimaldame eraisikute annetusi vabaühendustele otse palgakulult, st kõikide tööjõumaksude eelselt
    Muudame kõik residentidest juriidiliste isikute annetused ja kingitused enamikule vabaühendustest tulumaksuvabaks
    Kehtestame mahetoodetele ning aia- ja köögiviljale madalama käibemaksumäära
    Loome tingimused, sh maksusoodustuste näol, erarahastuse suuremale kaasamisele nii uute õppekavade ja erialade kui ka uurimisprojektide loomiseks
    Vabastame füüsiliste ja juriidiliste isikute investeeringud riigi või omavalitsuse omandis teede ehitusse ja parandamisse tulumaksust
    Tõstame nii füüsilisest isikust metsaomanikule kui füüsilisest isikust ettevõtjale tulumaksuvabastuse metsa majandamisel 10 000 euroni aastas sõltumata sellest, kas võõrandatakse raieõigust või metsamaterjali

    Eesti Reformierakond

    Kehtestame kõigile maksumaksjatele igakuise 500-eurose tulumaksuvaba miinimumiLeiame, et töötukindlustusest võiksid tulevikus osa saada ka juhatuse liikmed, FIE-d, vabakutselised ja teised, kui nad on sellesse panustanudTagame, et maksumuudatused on maksumaksjatele teada vähemalt kuus kuud enne jõustumist
    Langetame aktsiisid tagasi 2017. aasta alguse tasemeleKehtestame korra, mille kohaselt analüüsitakse maksumuudatuste mõju lisaks riigieelarvele ka ettevõtete ja inimeste käitumisele ning Eesti rahvusvahelisele konkurentsipositsioonile
    Kehtestame maksurahu, et valmistada ette analüüsidel põhinevad ümberkorraldused maksustamises, mis arvestavad muudatustega majanduses, ühiskonnas ja tööturul ning motiveerivad majanduskasvu ja elanike heaolu suurenemist
    Motiveerime pensioniealiste inimeste töötamist: toetame paindlikku pensioniiga koos pensioniea tõstmisega, kaotame pensioniealiste töötamist demotiveerivad maksureeglid, tagame ametlikust pensionieast varem pensionile jäänutele Töökassa täieliku toe tööle naasmiseksVaatame üle omavalitsuste maksutulubaasi, sealhulgas anname omavalitsustele õigus otsustada maamaksu maksumäärade ja erandite üle.
    Motiveerimaks vabatahtlikku pensionikogumist, arvame kogumispensioni väljamaksed maksubaasist väljaLuua inimestele võimalus suurendada sissemakseid pensioni II sambasse üle kohustusliku 4%-se määra ilma riigipoolse osa suurendamiseta
    Tagame, et keskmine pension on tulumaksuvabaTeeme muudatusi sotsiaalkindlustusmaksudes, et võimaldada ühtsete põhimõtete alusel kindlustatus ka inimestele, kel puudub püsiv palgaline töösuhe
    Loome tulevikurahastu, kuhu suuname põlevkivi ja teiste maavarade keskkonnatasud ja RMK dividendid ning mille tootluse suuname teadus- ja arendustegevusse
    Peame oluliseks säästude kogumist pensionieaks nii kohustusliku kui vabatahtliku kindlustuse teel eesmärgiga, et tulevikus moodustab pension 50% pensionile minekule eelnevast palgast
    Muudame seadusandlust nii, et tööandjatel on motivatsioon palgata pensionioniealisi osalise või paindliku tööajaga
    Tagame, et I samba pension sõltub eelkõige sissetulekust
    Vähendame tootmisprotsesse mõjutavaid ja toodetele tingimusi esitavaid nõudeid ning ettevõtjate aruandluskohustusi
    Peame vajalikuks toetada mikroettevõtlust, tagades ettevõtluskonto reaalse toimimise ja lihtsustatud asjaajamise, sealhulgas statistilise aruandluse esitamise
    Peame oluliseks pensionisäästmise suurendamist, mistõttu liberaliseerime seda pärssivad maksureeglid. Leiame, et pensionifondid võiksid riskide hajutamise vajadust arvestades investeerida rohkem Eesti majanduse ja ettevõtete arengusse
    Teeme töölepinguseaduses ja maksustamises muudatused, mis toetavad paindlikke töötamisviise. Muudatuste puhul tuleb tagada aus ja õiglane maksustamine ning eraldi tähelepanu vajab solidaarsetesse sotsiaalkindlustussüsteemidesse panustamine ja neist kasu saamine
    Peame ülimalt oluliseks kaasata ettevõtjaid nende tegevust puudutavate lahenduste väljatöötamisse
    Peame vajalikuks taastumatute loodusvarade kasutamisega seotud tasude ja maksude ülevaatamist selliselt, et need oleksid ette teada vähemalt viis aastat. Loodusvara kasutamise tasud peavad motiveerima võimalikult efektiivset ja suurimat lisandväärtust loovat kasutamist

    Isamaa

    Laiendame lastega seotud tulumaksuvabastustToetame suitsetamisest loobumist ja vaatame üle e-sigarettide vedelike aktsiisi puudutavad otsusedRakendab ellu maailma paindlikuma vanemapuhkuste- ja hüvitiste süsteemi
    Kehtestab äriühingutele maksuvabastuse välismaal asuvate tütaräriühingute osaluse võõrandamisest saadud kasule, mis soodustab ettevõtete peakontorite Eestisse asutamistVähendame bürokraatiat, ülereguleerimist ja halduskoormust
    Vähendame sotsiaalmaksukoormust osaajaga töötajate ning praktikantide ja õpipoiste palkamiselLäheme üle e-arvetele avaliku ja erasektori vahel, et toetada e-arvete laiemat kasutuselevõttu erasektoris ja vähendada raamatupidamisega seotud aja- ja rahakulu
    Võimaldame tööandjatel teha kulutusi töötajate tervise, kvalifikatsiooni ja motivatsiooni parandamiseks palgafondiga seotud piirmäära ulatuses, ilma et seda käsitletaks erisoodustusenaJagame sotsiaalmaksu tasumise tööandja ja töötaja vahel nii, et palk ei vähene ja

    maksukoormus ei tõuse

    Kaotame dividendide topeltmaksustamise, mis kehtib praegu alla 10% osaluste puhulSeob omavalitsuse tulubaasi tema territooriumil toimuva majandustegevusega
    Langetame alkoholiaktsiisiHoiame järgneval neljal aastal maksurahu
    Tõstab täiendava maksuvaba tulu lastelt 600 euroni 3 lapsega pere kohta ning rakendama maksuvaba tulu juba esimesest lapsest
    Laiendame maamaksuvabastust koduomanikele, kelle kodud asuvad ühisomandis oleval ja liitsihtotstarbega maal
    Laiendame ettevõtete ringi, kes saavad kasutada elektri- ja gaasiaktsiisi soodusmäärasid
    Kahekordistame tulumaksusoodustusega vabaühendustele tehtavate annetuste ülempiiri
    Maksusüsteem peab metsamaa müümise asemel motiveerima väikemetsaomanikke oma metsi majandama
    Toetame suitsetamisest loobumist ja vaatame üle e-sigarettide vedelike aktsiisi puudutavad otsused

    Sotsiaaldemokraatlik Erakond

    Hoiame alampalga tulumaksuvabanaTöötame välja tööõnnetuskindlustuse. Loome soodsamad tingimused tööandjale, kes panustab töökeskkonda ja töötervishoidu. Analüüsime kutsehaiguskindlustuse loomistVähendame ettevõtlusbürokraatiat, välistame kord juba riigile esitatud andmete mitmekordse küsimise
    Tõstame lisaastmete arvestamise piiri 1200 eurolt 2000 eurole kuus. Selle tulemusena on alla 2000-eurosed sissetulekud vähemalt 500 euro ulatuses tulumaksumaksuvabadKehtestame üle 50 000 euro maksvatele sõiduautodele luksusautomaksu. Maksust on vabastatud keskkonnasäästlikud sõidukidMe ei tõsta üldist maksukoormust
    Sätestame, et miinimumpalga ulatuses ei kuulu pension maksustavate tulude hulkaPiirame palga maksmist dividendide kauduTagame ettevõtluskonto kasutajale pensioni ja ravikindlustuse. Töötame välja analoogse lahenduse II pensionisambale, mis sobituks tänapäeva uute (sh jagamismajanduse) töövormidega (osaajaga töö, tööampsud jne); võimaldame ravikindlustuse saamiseks puuduva osa ulatuses teha täiendav sissemakse
    Vanaduspensioniealistele töötajatele rakendame sotsiaalmaksusoodustust. Riik kompenseerib osa sotsiaalmaksust, mis motiveerib tööandjat eakamatele töö pakkumiselReformime töötuskindlustuse süsteemi, et reformi, mis vähemalt 80% kõigist töötegijatest oleks piisava töötuskindlustuskaitse
    Vähendame kõrg- ja kutsekoolide õppepraktika tegelikus töösituatsioonis läbivate õppurite töötasult makstavat sotsiaalmaksu 13% võrra
    Loome soodsa maksukeskkonna tööandjapensioni süsteemi arenguks. Tööandja pensionilt makstavat sotsiaalmaksu vähendame 20% võrra
    Loome Eesti ettevõtjatele võimaluse erisoodustusmaksuvabalt toetada oma töötajate kulusid kultuuriürituste ja -asutuste külastamisel
    Tagame tervisekindlustuse ka töövõtu– või käsunduslepingute alusel töötavatele füüsilistele isikutele
    Vähendame 13% võrra alaealiste hooajatöötajate sotsiaalmaksu
    Tagame töötegijate võrdse kohtlemise tööturul olenemata töötamise vormidest (sh jagamismajandus). Ühtlustame nii maksustamise tingimused, töötingimused kui ka sotsiaalsed garantiid töötegijatele
    Taotleme töötuskindlustuse hüvitise määra suurendamist
    Vabastame erisoodustusmaksust kõik tööandja tasutavad tasemeõppekulud
    Suurendame tervisele ja spordile tehtavate kulude maksuvaba summat 600 eurole aastas ühe inimese kohta
    Langetame ravimite käibemaksu 5%-le
    Lõpetame pensionäride ebaõiglase maksustamise. Sätestame, et miinimumpalga ulatuses ei kuulu pension maksustavate tulude hulka
    Jätame represseeritute pensionilisa tulumaksuvabaks
    Alandame e-raamatute käibemaksu paberraamatutega samale tasemele
    Tõstame maksuvaba tulu määra metsamaterjali müügil 5000 eurole ja laiendame selle füüsilisele isikule
    Lõpetame keskkonnapiirangutega metsa- ja põllumaadele makstud toetuste maksustamise
    Suurendame eraisiku aastase maksuvaba annetuse piirmäära 3000 eurole
    Muudame kultuurkapitalile, spordile jne tehtavad annetused tulumaksuvabaks
    Alandame elektriaktsiisi poole võrra

     

     

  • Mida nad eelmisel korral lubasid? EML

    Sarnase tabeli nagu seekord, avaldas MaksuMaksja ka eelmiste valimiste eel, täpsemalt 2015. aasta veebruari numbris. Nüüd ongi paras aeg meenutada, kas ja kui palju tookord lubatust on teoks saanud (täidetud lubadused on toodud paksus kirjas). Alustame nendest erakondadest, kes olid valitsuses.

    Sotsiaaldemokraatlik erakond (valitsuses kogu valimisperioodi)

    Maksulangetused ja soodustuste säilitamineMaksutõusud, uued maksud, soodustuste piiramineMaksude arvestamine ja kogumine
    – kaotada sotsiaalmaksu miinimumnõue väiksema kui täiskoormusega töötamise puhul. Ravikindlustusmaksu arvestatakse alampalgalt

    – langetada sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa võrra (13% palgast) pensionäridele, õppivatele noortele ja piiratud töövõimega inimestele, omastehooldajatele

    – vähendada sotsiaalmaksu väljaspool Harjumaad 3% võrra

    – vabastada tööandja kulutused töötaja tervisesse erisoodustusmaksust (600 eurot aastas)

    Osaliselt: maksuvaba piir on 100 eurot kvartalis ning kulutuste loetelu on piiratud

    – tõsta tulumaksuvaba määra regulaarset nii palga kui ka pensionide puhul

    Osaliselt: maksuvaba tulu tõsteti kuni 500 euroni, kuid pensioni maksuvaba tulu kaotati

    – tagada keskmisele pensionile tulumaksuvabastus

    – alandada kultuuriürituste piletite käibemaksu 9%-ni

    – tagada laevandusettevõtlusele konkurentsivõimelise maksukeskkonna

    – Osaliselt: Riigikogu menetluses on vastav eelnõu

    – mitte tõsta põllumajandusliku diiselkütuse aktsiisimaksumäära

    – säilitada kalalaevadel kasutatava kütuse aktsiisimaksuvabastus

    – võimaldada füüsilisest isikust metsaomanikul müüa tulumaksuvabalt oma metsast saadud metsamaterjali 5000 euro ulatuses aastas

    – vabastada tulumaksust PRIA toetused, mida makstakse kaitsekohustuse teatise alusel tehtavate tööde kompenseerimiseks

    – renditulult lubada maksuvabalt maha arvata 60% renditulust, et katta kinnisvaraga seotud kulutusi

    – Osaliselt: mahaarvamise määr on 20%

    – kehtestada täiendav tulumaksumäär (29%) tulule, mis ületab 1600 eurot kuus

    – alates kolmandast kasumlikust aastast ja 30 000 eurot ületava omakapitali puhul maksustatakse ettevõtte igaaastane kasum 7% maksumääraga juhul, kui viimasel kolmel aastal makstud tulumaks on väiksem kui
    7% (selle maksu saab maha arvata tulumaksust kasumi jaotamisel)

    Osaliselt: pankadele kehtib 14% suurune „avansiline tulumaks“ ning regulaarselt makstavatele dividendile kehtib maksumäär 14/86

    – maksustada füüsilise isiku passiivtulu 26% maksumääraga (dividendide maksustamisel arvestatakse füüsilise isiku maksukohustusest maha juriidilise isiku tasutud tulumaks)

    – kehtestada üle 35 000 euro maksvatele sõiduautodele luksusautomaks

    – kehtestada üldine raskeveokimaks kõigile riigis sõitvatele veokitele ja tühistada registripõhine maks

    Osaliselt: teekasutustasu kehtib kõigile sõidukitele ning raskeveokimaksu ei kaotatud (EL direktiivid seda ka ei lubaks)

    – tõsta alkoholi ja tubakatoodete aktsiisi vähemalt palgatõusuga samas tempos

    – Rohkem kui lubatud: õlleaktsiisi tõsteti oluliselt rohkem kui palgatõus

    – seadustada nikotiini sisaldava e-sigareti vedeliku müügi ka mitteravieesmärgil ja maksustada see aktsiisimaksuga

    – kehtestada energiajookidele aktsiisimaks

    – võtta täiendava tähelepanu alla ema- ja tütarettevõtete vahelised tehingud

    – kohustada iga kuu deklareerima seotud osapooltele antud ja neilt saadud laenud ning hoiused koos intresside ja tootlustega, et hõlbustada maksuhalduri kontrolli kasumi Eestist väljaviimise üle

    Osaliselt: deklareerimiskohustus (INF14) kord kvartalis ja ilma intresside kohta käiva infota

    Isamaa ja Res Publica Liit (valitsuses kogu valimisperioodi)

    Maksulangetused ja soodustuste säilitamineMaksutõusud, uued maksud, soodustuste piiramineMaksude arvestamine ja kogumine
    – täiendav maksuvaba tulu kuni 848 eurot kuus teenivatele inimestele

    Osaliselt: üldine maksuvaba tulu on kuni 500 eurot sõltuvalt inimese sissetuleku suurusest

    – sotsiaalmaksu lagi kolmekordset Eesti keskmist ületavale palgale

    – anda tööandjatele võimalus maksuvabalt hüvitada nende töötajate sõidukulud, kes peavad igapäevaselt liikuma pikki vahemaid (nt ühest maakonnast teise)

    – kaaluda kaugelt tööl käivate inimeste (kes ei ööbi tööpäeviti kodus) majutamise maksuvaba hüvitamise võimaldamist

    – kaaluda Eesti-sisese lähetuse päevaraha maksmise võimaluse taastamist ning välislähetuse päevaraha riigiti diferentseerimise võimalust

    – kaotada tulumaksu kinnipidamine litsentsitasudelt

    – kaotada dividendide topeltmaksustamise alla 10% osaluse korral

    – otsida lahendusi, mis motiveeriksid Eestis teenitud kasumit dividendidena välja maksma Eestis, mitte mujal

    Osaliselt: regulaarselt makstavatele dividendile kehtib maksumäär 14/86

    – suurendada riigitulu, mida Eesti riik saab põlevkivi kasutamisest

    – analüüsida raskeveokite teekasutuse maksustamist

    – maksude sissenõudmisel peab riik toimima efektiivselt ja pöörama tähelepanu sellele, et makse ausalt tasuvad maksumaksjad ei kannataks maksupetturite ebaausa konkurentsi tõttu

    – maksupettuste tõkestamiseks ja ennetamiseks kaaluda järgmisi abinõusid: riigisiseste tehingute pöördmaksustamise laiendamine, vedelkütuste müügil kehtivate tagatise nõuetega sarnaste tagatisnõuete kehtestamine ka teistes probleemsetes sektorites, täiendavad abinõud vedelkütuse maksupettuste vähendamiseks

    Osaliselt: alates veebruarist 2019 kehtib vedelkütuse elektrooniliste saatelehtede süsteem

    – piirata laenu nime all dividendide maksmist ehk laenude andmist Eestis asuvatelt tütarettevõtetelt välismaistele emafirmadele maksude vältimise eesmärgil

    Osaliselt: kehtib täiendav deklareerimiskohustus Eestist välja antud laenudele ning varjatud kasumieraldiste maksustamiste kohustus

    – vaadata üle maksu tasumisega viivitamisel tasumisele kuuluva maksuintressi arvutamise ja tasumise reeglid (sh maksuintressi ettevõtlusega mitteseotud kuluna käsitlemise põhjendatus)

    Osaliselt: alates aastast 2020 kaob ajatatud võlalt makstud intressilt tulumaksukohustus

    – lisada käibemaksuseadusesse sätted, mis lihtsustavad väikeettevõtja maksuarvestust ja aitavad vältida maksundusega seotud likviidsusprobleeme

    – rakendada Justiitsministeeriumi juures tegutsenud FIE-de õigusliku reeglistiku analüüsi töögrupi koostatud ettepanekuid FIE-de maksustamisel praegu esinevate probleemide lahendamiseks

    Osaliselt: suurem osa ettepanekuid rakendus 2018. aastast

    Reformierakond (valitsuses 2015–2016)

    Maksulangetused ja soodustuste säilitamineMaksutõusud, uued maksud, soodustuste piiramineMaksude arvestamine ja kogumine
    – säilitada ühetaoline tulumaksusüsteem ja ettevõtete investeeringute tulumaksuvabastus

    Osaliselt: maksuvaba tulu ei ole enam ühetaoline ning juriidiliste isikute kasumi maksukoormust on mitmel viisil suuendatud

    – alandada töötuskindlustusmaksu 1,95%-ni ja sotsiaalmaks 31%-ni

    Osaliselt: sotsiaalmaksu vähendav seadusemuudatus tühistati uue koalitsiooni poolt

    – tõsta tulumaksuvaba miinimumi 300 euroni kuus

    – keskmine vanaduspension maksuvabaks

    – vabastada ettevõtte tulumaksust kasu välismaal asuvate tütaräriühingute võõrandamisest

    – jätkata topeltmaksustamise vältimise lepingute sõlmimist oluliste ekspordipartneritega

    Osaliselt: lepingute sõlmimise protseduur ei sõltu otseselt valitsuse koosseisust

    – vähendada maksuerandeid ja mahaarvamisi ning kärpida maksukulusid, mis jaotuvad sotsiaalselt ebaõiglaselt ja ebatõhusalt

    – korraldada ümber maa maksustamine vastavalt kohalike omavalitsuste vajadustele

    – anda maksumuudatustega kohanemiseks võimalikult pikk aeg, kehtestada saaste- ja ressursimaksud pikaks ajaks ette

    – majanduskasvu ja ausa konkurentsi huvides tagada maksude parem kogumine nende tõstmise asemel

    – muuta ettevõtjate aruandlus ja kontroll automaatseks ning vähekoormavaks

    – arendada e-maksuameti uut versiooni, mis muudaks süsteemi ka majandusinformatsiooni pakkujaks ja oleks senisest veelgi kasutajasõbralikum

    Osaliselt: samas e-maksuameti arendused ei sõltu otseselt üheski erakonnast

    – edendada reaalaja (online) majandust, rakendada e-arvete süsteemi ja automaatset maksuaruandlust

    Osaliselt: Riigikogu menetluses on eelnõu, mis muudab avalikule sektorile e-arvete esitamise kohustuslikuks

    Keskerakond (valitsuses 2017–2018)

    Maksulangetused ja soodustuste säilitamineMaksutõusud, uued maksud, soodustuste piiramineMaksude arvestamine ja kogumine
    – tõsta tulumaksuvaba miinimumi

    Osaliselt: maksuvaba tulu on sõltuvalt sissetulekust kuni 500 eurot

    – vabastada keskmine vanaduspension tulumaksust

    – vabastada põllumajandustoetused tulumaksust

    – vabastada õpilasmalevas töötava noore palk sotsiaalmaksust tulumaksuvaba miinimumi ulatuses

    – sotsiaalmaksuerandid, mis aitavad eelkõige töökohti loovaid keskmisi ja väikeettevõtteid

    – vabastada erisoodustusmaksust ettevõtjate kulutused oma töötajate terviseedendusse ja tasemeõppesse

    Osaliselt: maksuvaba piir on 100 eurot kvartalis ning kulutuste loetelu on piiratud (tasemekoolitus oli maksuvaba juba varem)

    – regionaalsed maksuerisused ettevõtte tulumaksuga maksustamisel

    – 5%-line käibemaksumäär ravimitele, toasoojale, põhitoiduainetele, ning teatri-, kontserdi- ja muuseumipiletitele

    – alandada elektriaktsiis EL miinimumi tasemele

    – kehtestada astmeline tulumaks

    Osaliselt: muutuva tuluga maksuvaba tulu täidab sama eesmärki

    – taastada klassikaline ettevõtte tulumaks 12% määras

    Osaliselt: pankadele kehtestati 14% määras „avansiline tulumaks“

    – kehtestada Eestisse sisenevale välismaisele kommertstranspordile teemaks

    Osaliselt: teemaks kehtib kõigile veokitele (EL ei lubakski ainult välismaiseid sõidukeid maksustada)

    – maksustada kõrge suhkrusisaldusega joogid

    Osaliselt: president ei kuulutanud vastavat seadust välja

    Opositsioonierakondadelt ei saa loomulikult nõuda lubaduste täitmist, kuid sellegipoolest on ka nende lubaduste hulgas neid, mis langesid kokku mõne võimuerakonna lubadustega või on mingil muul põhjusel (näiteks tänu lubaduse ebamäärasusele) teoks saanud.

    Eesti Vabaerakond (opositsioonis)

    Maksulangetused ja soodustuste säilitamineMaksutõusud, uued maksud, soodustuste piiramineMaksude arvestamine ja kogumine
    – tõsta tulumaksuvaba miinimum vähemalt 500 euroni kaugema eesmärgiga siduda see mediaanpalgaga

    Osaliselt: maksuvaba tulu suurus sõltub sissetulekust

    – siduda tulumaksuvaba miinimum laste arvuga pere ühisdeklaratsiooni abil, suurendades tagasimakset vähemalt kaks korda iga lapse kohta

    – alandada ravikindlustusmaksu 13%-ilt 9–10%-ile

    – kaotada sotsiaalmaksu kuumäär

    – kaotada erisoodustusmaks suuremal osal juhtudest, mil seda täna rakendatakse: töötajate tervisekulud, haridus- ja koolituskulud, esinduskulud jne

    Osaliselt: piiratud ulatuses maksuvabastused transpordi, spordi ja tervishoiu kuludele

    – laiendada pangahoiuste tulumaksuvabastust hoiu-laenuühistute hoiustele

    – peidetud maksud tuleb põhjalikult üle vaadata, enamik neist kaotada ja lõive minimeerida

    – luua maksupoliitika, mille eesmärk on kalurite ja meremeeste traditsioonide säilimine

    Osaliselt: Riigikogu menetluses on vastav eelnõu

    – kehtestada ettevõtte tulumaks maksimaalselt 12%-lise määraga (dividendi maksmine eraisikule maksustada ettevõtete ja eraisiku tulumaksumäära
    vahega)
    Osaliselt: pankadele kehtestati 14% määras „avansiline tulumaks“– kaaluda eraisiku tulumaksumäära tõstmist– tõsta tubaka- ja alkoholiaktsiisi– viia sisse nn magusamaks (umbes 50 miljonit eurot aastas) ja suunata ka see haigekassaleOsaliselt: president ei kuulutanud vastavat seadust välja– maksustada põlevkivi kaevandamist vastavalt nafta maailmaturuhinnale
    – lihtsustada oluliselt majandust reguleerivat seadustikku ja ettevõtluse kontrolli. Kontrollorganid peavad trahvijast ja keelajast muutuma toetajaks ja suunajaks. Näiteks esimeste tegevusaastate jooksul maksuamet põhimõtteliselt ettevõtetele trahve ei määra (v.a ilmsete kuritarvituste puhul), vaid juhib tähelepanu eksimustele

    Osaliselt: MTA uus strateegia lähtub sarnastest põhimõtetest

    – eraisiku väikeettevõtlus tuleb seadustada nõnda, et ta poleks sunnitud tulusid varjama ega registreeruks sotsiaaltoetuse saajaks

    Osaliselt: 2019. aastast saab kasutada nn ettevõtluskontot

    – muuta kõik töötasudelt arvestatavad maksud brutopalga osaks ja töötaja maksukohustuseks

    – eraldada ravikindlustusmaksu isikustatud osa, millest kaetakse need ravikulud, mida ei kata solidaarne ravikindlustus

    Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (opositsioonis)

    Maksulangetused ja soodustuste säilitamineMaksutõusud, uued maksud, soodustuste piiramineMaksude arvestamine ja kogumine
    – alandada käibemaksu 10%-ni

    – tõsta tulumaksuvaba alampiiri miinimumpalgaga võrdseks

    Osaliselt: maksuvaba tulu on kuni 500 eurot

    – iga kasvatatava lapse pealt vähendada vanemate tulumaksu 5%

    – kaotada tulumaks pensionilt

    – vähendada puuetega inimeste töötasult võetavaid makse

    – vabastada erisoodustusmaksust investeeringud töötajate tervisesse ja haridusse

    Osaliselt: piiratud ulatuses maksuvabastused transpordi-, spordi- ja tervishoiukuludele

    – luua maksusoodustused, mis tooksid Eesti laevad tagasi Eesti lipu alla

    Osaliselt: Riigikogu menetluses on vastav eelnõu

    – taastada ettevõtete tulu õiglane maksustamine

    Osaliselt: rakendatakse ainult pankadele

    – maksustada täiendavalt taastumatute loodusvarade kasutamist, taastuvate loodusvarade ülekasutamist (liigne metsaraie) ja saastamist

    – kehtestada kinnisvaramaks välismaalastele

    – võtta kontrolli alla ja maksustada Eestist välja viidav kasum ning panna piir väliskapitali omavolile Eesti rahva heaolu arvelt

    Osaliselt: kehtib täiendav deklareerimiskohustus Eestist välja antud laenudele ning varjatud kasumieraldiste maksustamiste kohustus

    – selgitada koostöös ettevõtjatega välja 25 kõige kulukamat ja bürokraatlikumat seadust või määrust ning need ümber teha, et muuta majanduskeskkond ettevõtjasõbralikumaks

  • Tänasest saavad LHV Panga kliendid avada ettevõtluskonto.

    MTA pressiteade
    10.01.2019

    LHV Pank koos Maksu- ja Tolliametiga tõi esmakordselt Eestis turule ettevõtluskonto, mis lihtsustab ettevõtlusega tegelevatele eraisikutele maksude maksmist ja aruandlust.

    Ettevõtluskonto on uus soodne ja bürokraatiavaba ettevõtlusega tegelemise vorm. See on võimalus eraisikutele ettevõtlusega seotud kohustuste täitmise lihtsustamiseks. Ettevõtluskontot kasutades ei pea muretsema raamatupidamise aruannete, igakuiste maksudeklaratsioonide ega maksude tasumise pärast — kõik toimub automaatselt. Piisava mahu korral tekib ettevõtluskonto kasutajal ka õigus ravikindlustusele.

    „Ettevõtluskonto on olnud pikalt oodatud uus teenus. Usun, et Eestis on palju ettevõtlikke inimesi, kellele see võimalus võiks sobida ja kes võiksid endale ettevõtluskonto avada. Ettevõtluskonto on hea näide sellest, kuidas pangateenuste ja riigisüsteemide ühisel arendamisel saab teha uuenduslikke lahendusi, mis muudavad inimeste asjaajamist lihtsamaks ja bürokraatiavabamaks. E-tuvastusega on võimalik inimesel avada ettevõtluskonto isegi ilma pangas käimata,“ kommenteeris LHV Panga juhatuse esimees Erki Kilu.

    „MTA kogemus ja uuringud näitavad, et mida lihtsam on maksukohustuse täitmine, seda suurem on maksude vabatahtlik laekumine. Tervelt 92% Eesti elanikkonnast peab maksude tasumist oma oluliseks kodaniku kohuseks ning meie eesmärk on maksude tasumist lihtsustavate teenuste abil toetada inimeste maksukäitumist ning inimeste maksutahet tervikuna. Ettevõtluskonto ja teised teenused aitavad vähendada inimeste koormust maksukohustuste täitmisel, et nad saaksid keskenduda oma ettevõtluse arendamisele,“ ütles MTA peadirektor Valdur Laid.

    Ettevõtluskonto on kasulik inimesele, kes osutab teistele eraisikutele teenuseid või müüb tooteid, mille tarbeks ei ole vaja eelnevalt teha suuri kulusid või mille puhul kannab kulud teenuse tellija. Näiteks võiksid ettevõtluskontot kasutada lapsehoidjad, koduabilised, remondi- või ehitustööde tegijad, samuti käsitöö tegijad, kunstnikud, omakasvatatud toidu müüjad. Ettevõtluskonto on maksude tasumiseks lihtne ja sobilik ka uute ettevõtlusvormide puhul, nagu Taxify, Uber või teised jagamisplatvormid. Ettevõtluskonto ei sobi kaupade vahendajatele, või kui sisendkulu moodustab müügihinnast suure osa.

    Ettevõtluskontot kasutades on maksumäär 20% ettevõtluskontole laekunud summast. Kui aastane tulu ületab 25 000 eurot, maksustatakse seda ületav summa 40% maksumääraga. Kui ettevõtluskontole laekunud tasu ületab 40 000 eurot kalendriaastas, ettevõtluskontot kasutada ei saa.

    Ettevõtluskontot saab kasutada üldiselt sarnaselt nagu tavalist arvelduskontotki, kuid ettevõtluskontoga mitte seotud igapäevaste toimingute tegemiseks soovitame kasutada teist arvelduskontot, et vältida ekslikke maksukandeid Maksu- ja Tolliametile.

    Kuidas LHV-s ettevõtluskonto avada?

    • Ettevõtluskonto avamiseks peab olema LHV Panga klient. Tule kliendiks: lhv.ee/ava-konto
    • Sisene LHV internetipanka: lhv.ee
    • Vali rubriigist „Info ja seaded“ lehekülg „Lepingud”. Real „Ettevõtluskonto” vajuta „Sõlmi leping”.
    • Allkirjasta leping Smart-ID, Mobiil-ID või ID-kaardiga.

    LHV Group on suurim kodumaine finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV Group’i peamised tütarettevõtted on LHV Pank ja LHV Varahaldus. LHV-s töötab 380 inimest ja LHV pangateenuseid kasutab üle 159 000 kliendi. LHV hallatavatel pensionifondidel on 178 000 aktiivset klienti.

    Füüsilise isiku ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamine

    MTA pressiteade
    18.01.2019

    Alates jaanuarist 2019 on eraisikul võimalus avada LHV Pangas ettevõtluskonto ning täita oma maksukohustus ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel.

    Ettevõtluskonto on mõeldud ühe eraisiku poolt teisele eraisikul osutatud teenuse või kauba müügist saadud tasult maksukohustuse lihtsustatud täitmiseks.

    Ettevõtluskonto omanik näeb ettevõtluskonto kõiki laekumisi ja maksuarvestust e-maksuameti/e-tolli kaudu („Töötamine ja väljamaksed“ — „Ettevõtluskonto“).

    Ettevõtluskonto avanud inimesel ei ole kohustust end ettevõtjana registreerida ega tulude ja kulude arvestust pidada. Ettevõtluskonto omanik ei või olla käibemaksukohustuslane ega tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) samal või sarnasel tegevusalal.

    Ettevõtluskonto omanike osas saab teha avaliku päringu eesti, vene ja inglise keeles.

    Mis on ettevõtluskonto teenuse eesmärk?

    Ettevõtluskonto loob ettevõtlusega tegelemiseks uue, lihtsa ja soodsa tegutsemisvormi. Ettevõtluskontot kasutades ei pea koostama raamatupidamis- ja maksuaruandeid, sest maksukohustuse täitmine toimub ettevõtluskonto laekumiste alusel. Ettevõtluskonto omanik ei esita arveid, sest ta ei ole ettevõtja ega raamatupidamiskohustuslane. Ettevõtluskonto omanik saab suulise kokkuleppe alusel osutada teenust või müüa kaupu. Samas saab ta vajadusel sõlmida ka lihtsa kirjaliku lepingu, kus olulised teenuse osutamise või kauba müügi andmed kirjas.

    Näiteks kui ettevõtluskonto omanik müüb juriidilisele isikule laadal omavalmistatud käsitööd, siis märgib ta lepingule kuupäeva, müüja ja ostja andmed ning kauba nimetuse, koguse, hinna ja summa. Kui ettevõtluskonto omanik saab teenuse osutamisel või kauba müügil sularaha, siis kannab ta ise selle oma ettevõtluskontole, et maksukohustust täita.

    Kellele on kasulik ettevõtluskonto?

    Ettevõtluskonto on kasulik inimesele, kes osutab teistele eraisikutele teenuseid tegevusaladel, millega ei kaasne otseselt kulusid või, kes müüb eraisikutele ja juriidilistele isikutele kaupu, mis on omavalmistatud või väikese materjali- või soetuskuluga.

    Näiteks võib tuua lapsehoidja, koduabilise, aiahoolduse, remondi- või ehitustööde teenused, millega ei kaasne otseseid kulusid või mille puhul kannab kulud teenuse tellija. Näiteks remondi- või ehitusteenuse tellija ostab ise remondivahendid ja -materjalid.

    Näiteks võib tuua ka omavalmistatud kauba müügi nii eraisikutele kui ka juriidilistele isikutele juhul, kui kauba tooraine või lähtematerjali kulu on madal võrreldes kauba müügihinnaga. Näiteks käsitöö, kunsti, omakasvatatud või omavalmistatud toidu, istikute, taimede vm müük.

    Samuti on ettevõtluskonto sobiv lahendus uutele ettevõtlusvormidele, näiteks sõidujagamise teenuse platvormide Uber, Taxify vm kaudu eraisikult eraisikule osutatud teenustelt saadud tasu lihtsustatud maksustamisele.

    Kellele ei ole kasulik ettevõtluskonto?

    Kuna ettevõtlustulu maksuga maksustatakse kogu ettevõtluskontole laekunud summa, mitte teenuse osutamisest või kaupade müügist saadud kasum, siis ei ole võimalik kulusid maha arvata. Seetõttu on tegevusaladel, millega kaasnevad otsesed või suured kulud, kasulikum tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või äriühingu kaudu. Näiteks kauba müügil või vahendamisel on oluline kauba soetuskulud tulust maha arvata.

    Kuidas ettevõtluskonto teenus toimib?

    • Eraisikavab LHV Pangas ettevõtluskonto.

    o Ettevõtluskonto lepingu sõlmimiseks peab isik olema eelnevalt LHV Panga klient.

    o LHV Panga kliendil tuleb siseneda LHV internetipanka, valida rubriigist „Info ja seaded“ lehekülg „Lepingud“ ja real „Ettevõtluskonto“ vajutada nuppu „Sõlmi leping“. Lepingu saab allkirjastada Smart-ID, Mobiil-ID või ID-kaardiga. Oluline on eelnevalt tutvuda ettevõtluskonto lepingu tingimustega!

    o Lepingu sõlmimisega annab ettevõtluskonto omanik LHV Pangale korralduse broneerida ettevõtluskontole laekunud summadelt ettevõtlustulu maks ning kanda ettevõtlustulu maks üle Maksu- ja Tolliametile.

    • LHV Pankteatab ettevõtluskonto avanud või sulgenud isiku andmed ja ettevõtluskonto kontonumbri (IBAN) Maksu- ja Tolliametile ning kannab kalendrikuus ettevõtluskontole laekunud summadelt broneeritud ettevõtlustulu maksu koheselt üle MTA-le. Ettevõtluskontol olevat vaba raha saab konto omanik vabalt kasutada sarnaselt tavapärasele arvelduskontole.
    • Maksu- ja Tolliamet:

    o kannab LHV Pangalt saadud maksumaksja andmed ettevõtluskonto avamise lepingu sõlmimisel maksukohustuslaste registrisse ja kustutab maksumaksja andmed ettevõtluskonto lepingu lõppemisel registrist,

    o jaotab laekunud ettevõtlustulu maksu, kui maksumaksja on kogumispensioni kohustatud isik:

    o tulumaksu osa määr 20/55 ettevõtlustulu maksu määrast,

    o sotsiaalmaksu osa määr 33/55 ettevõtlustulu maksu määrast,

    o kohustusliku kogumispensioni makse osa määr 2/55 ettevõtlustulu maksu määrast;

    o jaotab laekunud ettevõtlustulu maksu, kui maksumaksja ei ole kogumispensioni kohustatud isik:

    o tulumaksu osa määr 20/53 ettevõtlustulu maksu määrast,

    o sotsiaalmaksu osa määr 33/53 ettevõtlustulu maksu määrast;

    o edastab kohustusliku kogumispensioni makse osa andmed pensioniregistri pidajale ning sotsiaalmaksu osa andmed haigekassale ja Sotsiaalkindlustusametile.

    Mis on ettevõtlustulu maksu määr?

    Ettevõtlustulu maksu määr on 20% ettevõtluskontole laekunud summast, kui summa ei ületa 25 000 eurot kalendriaastas ning 40% ettevõtluskontole laekunud 25 000 eurot ületavast summast kalendriaastas.

    Kui ettevõtluskontole laekunud tasu ületab 40 000 eurot kalendriaastas, siis on füüsilisel isikul kohustus end äriregistris ettevõtjana (FIE, OÜ) ning MTA-s käibemaksukohustuslasena registreerida. Registreeritud ettevõtja on kohustatud pidama raamatupidamis- ja maksuarvestust.

    Kuidas erineb maksukohustus ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise ja füüsilisest isikust ettevõtja puhul?

    Näide

    Pensionär Toomas osutab oma isikliku traktoriga teenust (kündmine, kartulivõtt, lumekoristus vm). Ta teeb traktori töökorras hoidmiseks ka kulutusi (remont, varuosad, kütus vm).

    Toomasele laekub 2019. aastal teenuse osutamisest 6000 eurot ja ta teeb kulutusi 4000 eurot.

    Kui Toomas avab LHV Pangas ettevõtluskonto ja kasutab ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamist, siis on tema ettevõtlustulu maksukohustus 1200 eurot (6000 × 20%), sest ettevõtlustulust ei ole lubatud kulusid maha arvata.

    Kui Toomas registreerib end äriregistris füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE), siis on tal ettevõtlustulust lubatud kulud maha arvata.

    Toomase tuludeklaratsiooni vormil E kujuneb tema ettevõtlustulu enne sotsiaalmaksuga korrigeerimist 6000 – 4000 = 2000 eurot ning sotsiaalmaksuga korrigeerimisel 2000 ÷ 1,33 = 1503,76 eurot.

    Toomase sotsiaalmaksukohustus FIE-na on 496,24 eurot (1503,76 × 33%).

    Toomase tulumaksukohustus kujuneb füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel.

    Toomase tulud on pension 4800 eurot ja FIE ettevõtlustulu 1503,76 eurot ehk kokku 6303,76 eurot.

    Toomasel on õigus maksuvabale tulule 6000 eurot.

    Toomase maksustatav tulu on 6303,76 – 6000 = 303,76 eurot.

    Toomase tulumaksukohustus on 303,76 × 20% = 60,75 eurot.

    Kui Toomas osutab traktoriga teenust FIE-na, siis on tema 2019. aasta maksukohustus 556,99 eurot (496,24 + 60,75).

    Kuna Toomasel on seoses oma ettevõtlusega olulised kulud (traktori remont, varuosad, kütus vm), on tema maksukohustus FIE-na tegutsemisel 643,01 euro (1200 – 556,99) võrra väiksem kui ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise korral.

    Kas ettevõtluskonto kasutamisega tekib ravikindlustus?

    Ettevõtluskontot omaval inimesel on õigus ravikindlustusele, kui kalendrikuus laekunud sotsiaalmaksu osa on vähemalt sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse ulatuses. 2019. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 500 eurot ja sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 165 eurot kuus (500 × 33%).

    Ravikindlustuskaitse saamiseks peab inimese eest laekuma eelmise kuu sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Kindlustuskaitse tekib pärast sotsiaalmaksu laekumist (10. kuupäeval) järgmisel päeval ja peatub ühe kuu möödumisel, kui järgmise kuu 10. kuupäevaks ei ole sotsiaalmaksu miinimumkohustus täidetud. Andmed inimese kohta, kelle eest on laekunud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses, esitab MTA haigekassale.

    Näide 1

    Kui inimene tegutseb ainult ettevõtluskonto kaudu, siis peab tal ravikindlustuse saamiseks teenuse osutamisest või kaupade müügist laekuma kalendrikuus vähemalt 1375 eurot, millelt ettevõtlustulu maks on 275 eurot (1375 × 20%) ja millelt omakorda sotsiaalmaksu osa on 165 eurot (275 × 33/55 kogumispensioni kohustatud isiku puhul). Kuna sotsiaalmaksu miinimumkohustus on täidetud, siis on inimesel õigus ravikindlustusele.

    Ravikindlustuse tekkimisest saab täpsemalt lugeda Haigekassa veebilehelt „Tööandja kindlustatud“.

    Näide 2
    1. aasta veebruaris teenis füüsiline isik juriidilise isikuga sõlmitud töövõtulepingu alusel 400 eurot ning juriidiline isik maksis tasult sotsiaalmaksu 132 eurot. Samas laekus veebruaris ka füüsilise isiku ettevõtluskontole 800 eurot, millelt arvutati ettevõtlustulu maks 160 eurot (800 x 20%) ja millelt omakorda arvutati sotsiaalmaksu osa 96 eurot (160 × 33/55).

    Seega laekus veebruaris füüsilise isiku eest sotsiaalmaksu kokku 228 eurot (132 + 96). Isiku puhul on veebruaris sotsiaalmaksu minimaalne kohustus täidetud ja tal on õigus ravikindlustuskaitsele alates 11. märtsist.

    Kas ettevõtluskontole laekunud tulult saab teha füüsilise isiku tuludeklaratsioonil mahaarvamisi?

    Ettevõtluskontole laekunud ettevõtlustulult ei ole õigus teha füüsilise isiku tuludeklaratsioonis mahaarvamisi (näiteks maksuvaba tulu, eluasemelaenu intressid, koolituskulud). Samuti ei arvestata ettevõtlustulu maksu tulumaksu osa füüsilise isiku tuludeklaratsioonis tasutud või kinni peetud tulumaksuna.

    Samas on oluline arvestada, et ettevõtluskontole laekunud summad, millest on maha arvatud sotsiaalmaksu osa, lähevad arvesse füüsilise isiku aastatuluna ja mõjutavad seeläbi füüsilise isiku maksuvaba tulu summa suurust. Aastatulu ja maksuvaba tulu on selgitatud täpsemalt veebilehel „Maksuvaba tulu alates 1. jaanuarist 2018“.

    Kuidas toimub maksustamine teenuse osutamisel juriidilisele isikule?

    Ettevõtluskonto omanik saab teenuseid osutada ja kaupu müüa nii eraisikutele kui ka juriidilistele isikutele. Teenuse osutamisel juriidilisele isikule peab ainult arvestama, et juriidilisel isikul tekib täiendav tulumaksukohustus (määr 20/80), mis võrdsustab maksukoormuse tavapärase töösuhte maksukoormusega. Juriidilise isiku täiendav maksukohustus ongi ette nähtud selleks, et vältida tavapärase töösuhte suunamist soodsamale ettevõtluskontole.

    Seetõttu, kui eraisikule laekub ettevõtluskontole teenuse osutamise eest tasu juriidiliselt isikult ja tasu kuulub maksustamisele ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel, tekib juriidilisel isikul ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu (määr 20/80) tasumise kohustus (TuMS § 34 p 13 ning § 51 lõiked 1 ja 2).

    Ettevõtluskonto omanik peab juriidilist isikut ise teavitama, et osutab teenust ettevõtluskonto kaudu ja et teenus kuulub maksustamisele ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel. Juriidiline isik teab selle põhjal, et tal on kohustus deklareerida tasutud summad vormi TSD lisas 6 koodil 6080 kui ettevõtlusega mitteseotud kulud. Tasutud summadelt kuulub tasumisele tulumaks (määr 20/80).

    Kui ettevõtluskonto omanik ei teavita, et osutab teenust ettevõtluskonto kaudu, siis on juriidilisel isikul kohustus füüsiliselt isikule teenuse osutamise eest tehtud väljamakse maksustada tavapäraselt kõigi tööjõumaksudega.

    Kuidas erineb ettevõtluskonto arvelduskontost?

    LHV Panga mõistes on ettevõtluskonto arvelduskonto, millele rakenduvad ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise reeglid. Ettevõtluskontole kehtivad arvelduskontoga sarnased reeglid, näiteks saab ettevõtluskontole tellida pangakaardi või soovi korral kaardimakseterminali. Erandiks on investeerimisteenused — ettevõtluskontol ei ole lubatud väärtpaberitehingud.

    Ettevõtluskontoga mitte seotud igapäevaste tehingute tegemiseks on eraisikul soovitatav kasutada oma igapäevast arvelduskontot, et vältida ekslike kannete tegemist Maksu- ja Tolliametile.

    Ettevõtluskontole ekslikult laekunud summa

    Kui ettevõtluskontole on laekunud ekslikult summa ja see on maksustatud ettevõtlustulu maksuga, tuleb maksumaksjal esitada e-maksuameti/e-tolli kaudu („Teated“ – „Saada teade“ – „Teema“ all valida „Teade“) taotlus asjaoludega, et laekunud summa ei kuulu maksustamisele ettevõtlustulu maksuga. Vajadusel saab taotluse koos tõenditega esitada MTA-le ka kirjalikult. MTA tagastab maksumaksjale ekslikult tasutud maksu.

    Samal teemal MaksuMaksjas ilmunud:

    Hiie Marrandi. Bürokraatiavaba ettevõtluskonto: ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus. – 2017, 4, lk 18-21.

  • VEB-fond — eelviimane vaatus. Toomas Kümmel

    VEB-fond — eelviimane vaatus. Toomas Kümmel

    Pärast raamatut VEB-fondist[1] andsin ma endale lubaduse, et see teema on minu jaoks lõppenud ja rohkem sellel teemal sõna ei võta. Võtan oma sõnad tagasi, üks kord veel ütlen, missuguseid loodusvaatleja tähelepanekuid ma selle dresseeritud loomadega tsirkuse kohta olen teinud. Asi on nimelt selles, et Riigikogu õiguskomisjonis toimuvad lahingud eelnõu ümber kompenseerida õnnetutele VEB-fondi kreeditoridele summad, mis jäid neil kahte Eesti panka: Eesti Panga välisoperatsioonide valitsusest välja kasvanud Põhja-Eesti Aktsiapanka (PEAP) ja UBB-sse.

    Kui neile kahele pangale moratoorium kehtestati ning nende baasil moodustatud Põhja-Eesti Panga (PEP) kahjumid maksis riik kinni, siis hoiustajad visati oma nõuetega tänavale, vabandust, VEB-fondi. Isegi tollane Eesti Panga president Siim Kallas möönis aastaid hiljem, vastates küsimusele, kas Eesti Panga juhina ka midagi viltu läks: „Noh, ehk tegime ka mõne vea. Võib-olla VEB-fondi asi läks natukene viltu. See oli juriidiliselt nii komplitseeritud lahendus, et tekitab siiani erinevaid tõlgendusi ja probleeme — järelikult ei ole siis laitmatu.“ Kallas oli tagasihoidlik, VEB-fondiga läks kõik viltu. Ja praegu ei ole enam ka erinevaid tõlgendusi, kummaline moodustis VEB-fond andis võimaluse varastada 32,3 miljonit dollarit.

    Seegi ei ole veel kogu häda, ka päästeoperatsiooni käigus moodustatud PEP osutus järjekordseks nurisünnituseks. PEP liitmisel Ühispangaga tuli jälle maksta juba uusi kahjumeid. Kogu see pangajama protsess, mille käigus tehti ka VEB-fond, neelas lõpuks ligi 1 miljardi krooni maksumaksja raha. See on teadmiseks neile, kes nüüd VEB-fondi kreeditoridele kompenseerimise Riigikogu eelnõu puhul trummi taovad, et miks peavad maksumaksjad selle kinni maksma. Jah, poliitikute ning pankurite lolluse ja kuriteod maksavad ikka kahjuks kinni maksumaksjad. Tegid seda enne ja teevad ka edaspidi. VEB-fondi kangelased ei hakka ju ometi seda omast taskust maksma. Muidugi on demokraatlikus ühiskonnas ka kodanikkonna initsiatiivi võimalus. VEB-fondi kohta tõe välja selgitamist on algusest peale kõigi võimalike ja võimatute vahenditega ning suure valega püüdnud takistada Reformierakond. Selle erakonna valijad võiksid siis luua algatuse ja kompenseerimiseks kuluva summa kokku koguda. Õiglus missugune, pealegi väga mõjuvõimas tegu!

    VEB-fondi juhtumi kohta on Ardo Hanssoni juhitud Eesti Pank esitanud oma auditi, vastav Riigikogu komisjon andnud oma ülevaate sündmustest ning Riigikontroll koostanud veel eriti põhjaliku aruande. Lõppude lõpuks püüdsin ma VEB-fondi raamatus kogu loo kokku võtta. Enam-vähem kõik selles loos on selge kuni selleni, kes ja kuidas jagas varastatud raha omavahel Eestis ja Venemaal. Kahjuks jõudis veel Märt Raski juhitud Riigikohus teha kaks üsna kummalist teineteisele vastukäivat otsust enne seda, kui VEB-fondis toimunu uurimismaterjalid avalikkuse ette jõudsid.

    Missuguse õppetunni on VEB-fondi juhtum ühiskonnale andnud? Selle, et suur osa poliitilisest eliidist kannatab igasuguse moraalitunde puudumise all, et õiguskaitseorganid on selle poliitilise ja osa ärieliidi kuritegude suhtes absoluutselt jõuetud. Annaks jumal, et tegu ei ole poliitilisest angažeeritusest põhjustatud tahte puudumisega. Ajakirjanduses puudub omavaheline solidaarsus, mistõttu tema mõju on aina vähenenud ning kodanikuühiskond ei ole veel suuteline organiseeruma vastuhakuks poliitilise eliidi sigatsemistele.

    Kuid VEB-fondi juhtum näitas ka põhiseaduslike institutsioonide nõrkust, kui sinna valitakse juhte poliitilisest huvist lähtuvalt. Võtame näiteks sellesama Riigikogu VEB-fondi uurimiskomisjoni. Saime teada, et uurimiskomisjonile võib vabalt valetada, seal võib ülbitseda, sinna võib viia primitiivselt võltsitud dokumente ja võib ka komisjoni saadetud kutse tunnistusi anda lihtsalt kukele saata. Minge rääkige seda näiteks Saksamaa, Suurbritannia või USA parlamendi liikmetele ja kujutage ette, mida nad seejärel Eesti demokraatia olukorra kohta öelda võiksid.

    Ainus inimene, kes VEB-fondi pärast on vabandust palunud, oli Eesti Panga president Ardo Hansson, kellel tegelikult ei ole üldse mingit põhjust vabandada, aga ta tegi seda Eesti Panga kui institutsiooni nimel. Aga Siim Kallas, Vahur Kraft, Andres Lipstok, kuidas nemad on VEB-fondi loo tegelike asjaolude avalikustamise üle elanud?

    Siim Kallas jõudis kandideerida presidendiks ja vaatamata isegi Edgar Savisaare toetusele jäi eesmärk realiseerimata. Ainsaks mõõdetavaks saavutuseks Viimsi vallavanemana oli Kallasel ilmselt uue suurema kabineti valmimine. Valimised pole veel toimunud, aga juba teatas Kallas, et töö kõrvalt Riigikogus pole tal enam aega Viimsi valla juhtimiseks. The show must go on!

    Vahur Kraftil nii hästi ei lähe. Töö otsimisel on tal muidugi kõrgendatud nõudmised, olgu see siis teater Vanemuise direktori või Äripanga juhi ametikohal. Jah, õigusriigis, arenenud demokraatiaga riigis oleks Kraft oma vangla-aastad ilmselt juba ära istunud ja võib-olla mõnda heategevusorganisatsiooni abistanud. Eestis istub aga Kraft Tartu Ülikooli kõrgeimas otsustuskogus, 11-liikmelises nõukogus, kuhu ta esitas Haridusministeerium. Mul on Tartu Ülikooli vilistlasena nii häbi, et tahaks talvisesse metsa nutma minna.

    Andres Lipstok peab jõuka mehena pensionipõlve ja sai mõned aastad tagasi teenete eest Haapsalu aukodanikuks.

    Riigikogu VEB-fondi uurimiskomisjon, tuginedes tunnistajate ütlustele, Eesti Panga ja Riigikontrolli põhjalikele aruannetele, ei suutnud vastu võtta isegi poliitilist otsust või anda ühiskonnale ühemõttelist hinnangut toimunu kohta. Nagu mitte midagi sellist poleks olemas, jooksevad Jürgen Ligi ja Valdo Randpere ikka ringi ning kisendavad: kõik oli hästi tehtud, see oli geniaalne rahade liigutamise skeem, me ei tohi kompenseerida okupatsioonikahjusid. Sellist lollust on võimatu isegi kommenteerida, aga ringkaitsesse asunud Reformierakonnal on koostatud vastav metoodiline materjal, mida tuleb VEB-fondi kohta öelda, et kõik valetaksid ühte moodi. See on nagu kommunistide ajal, kui parteikomitees anti suunised, kuidas tuleb partei ja valitsuse otsustesse suhtuda ning mida öelda. Endised kommunistid ilmselt mäletavad veel neid nn metoditškasid. Seega ei ole okupatsioon kusagil mujal kui ainult Ligis ja Randperes eneses või teistes Reformierakonna liikmetes, kes üritavad valetada vastavalt metoditškale.

    Mida veel oleme teada saanud? Heiki Kranich ja Ain Hanschmidt, kes võib-olla kõige paremini teavad, kuidas VEB-fondi varguseskeem realiseeriti, vaikivad nagu haud. Nagu klassikalistes kuritegelikes jõukudes, kus selle liikmed kunagi teisi ei reeda ja saavad selle eest heldelt tasutud.

    Miks see kõik nii on, peitub erakondade anatoomias ja füsioloogias. Kui puuduvad põhimõtted, ei saa minna teist erakonda noomima segatuses seadusrikkumistesse või lausa nendes osalemises, sest siis ei pruugita sind koalitsioonipartneriks võtta. See puudutab kõige enam Isamaad ja sotsiaaldemokraate. On huvitav jälgida, kuidas nad nüüd VEB-fondi eelnõusse suhtuvad. Kas Helir-Valdor Seederil tuleb meelde, kuidas ta 2004. aastal Riigikogus võitles, kui VEB-fondi kuriteod ei olnud veel aegunud, uurimiskomisjoni moodustamise eest, mille lasid põhja Reformierakond ja ResPublica? Või võidab ikkagi erakonna moraalitus, et kui Reformierakond järsku valimised võidab, ei võta ta siis meid VEB-fondi eelnõu toetamise eest koalitsioonipartneriks. Kas Rainer Vakral tuleb meelde, kuidas ta Riigikogu VEB-fondi uurimiskomisjoni esimehena rääkis suure suuga tõe väljaselgitamise vajadusest ja et taolised jamad ei tohi korduda? Või võidab ikkagi erakonna moraalitus, et kui Reformierakond järsku valimised võidab, ei võta ta siis meid VEB-fondi eelnõu toetamise eest koalitsioonipartneriks? Ja sotsidel on ju veel meeles, kuidas nad Reformierakonnaga koos valitsuses olid.

    Kuid kõige tähtsam järeldus VEB-fondi loo ja selle järelmite kohta on, et see juhtum tõestab veenvalt, kuidas mõjukad poliitikud ja poliitilised jõud võivad karistust kartmata rahumeeli välja mõelda kuritegelikke skeeme ja neid koostöös teatud ärieliidiga ka tegelikkuses realiseerida. Just see karistamatuse tunne võib lükata Eesti sügavale poliitilise kriisi kuristikku. VEB-fondi juhtum oli teatud signaaliks kogu ühiskonnale. Ja ilmselt jõudis see signaal kohale sinna, kus sellest vastavad järeldused tehti, näiteks Danske Bank Eesti filiaali. Danske Banki alles tuure koguv rahapesuskandaal kordab Eesti ühiskonna vastureaktsiooni poolest hämmastava sarnasusega VEB-fondi juhtumit, aga juba hoopis uues kvaliteedis. Ühiskonnale võiks olla mõtteainet.

    Toomas Kümmel

    Geograaf

    [1] Toomas Kümmel. VEB-fond. Kadunud raha. Ema & Isa OÜ: 2016. – Toim. märkus.

  • Elagu nullbürokraatia! EML

    Ammustel aegadel, kui tulumaksusüsteem oli Eestis veel lihtne ja väheste eranditega, asutas maksumaksjate liit sihtasutuse Maksumaksjate Liidu Fond. Fondi eesmärgiks oli (ja on tänini): Heategevuse kaudu kaasa aidata Eestis konkurentsivõimelise ja õiguse üldpõhimõtteid arvestava maksusüsteemi arendamisele ning maksualase õiguskuulekuse kasvule.

    Sihtasutus erineb mittetulundusühingust selle poolest, et sel on asutaja(d), aga puudub liikmeskond. SA luuakse vara valitsemiseks ja seda vara kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

    Fond on olnud väga ökonoomne juriidiline keha, mis ei kuluta sentigi maksumaksjate raha. Ei mingit pillamist ega laristamist. Maksusüsteemi arendamisele edendamiseks korraldas fond 2000. kuni 2014. aastani maksualaste uurimistööde konkursse. Kahjuks jäi 2014. aasta konkurss viimaseks, sest Riigikogu võttis vastu tulumaksuseaduse muudatuse, mille kohaselt ei olnud edaspidi enam võimalik maksta tulumaksuvaba stipendiumi teaduse, kultuuri või spordi valdkonnas saavutatud tulemuse tunnustamiseks.

    Kuna fond oli asutatud ja kantud tulumaksusoodustusega (st heategevuslike) isikute nimekirja, ei olnud mõtet teda uisapäisa likvideerida — võib-olla läheb vaja. Bürokraatia aga ei taha meie fondile ikkagi asu anda. Pidevalt on tulnud esitada igasugu aruandeid ja deklaratsioone: „hiilgeaegadel“ pidi sihtasutus oma nullilähedase bilansimahu ja 3000-eurose käibega aastaaruandeid lisaks kõigele muule ka auditeerima.

    Vaatamata mõne aasta eest alanud paljulubavale nullbürokraatia algatusele ei ole ka sel aastal mingit hõlpu — postkasti potsatas viisakas ametlik teade, et fond peab oma tegemistest Statistikaametile aru andma. Elus on alati võimalus valida, kas leppida ja kuuletuda või rumaluse vastu välja astuda. Ei saa loota, et keegi meie olukorda paremaks muudaks, kui endal võitlusvaimu polegi. Sestap otsustasime vägivallatu algatusega bürokraatiakoletisele vastu astuda.[1]

    Otsustage ise, kas valmiva statistikatöö jaoks on ikka vaja, et fond esitaks oma aruandluse topelt. Meie meelest ei ole lohutuseks ka see, et ankeedi lõpus on „meeldiv võimalus“ sellele tööle kulunud aeg tundide ja minutite täpsusega kirja panna. Ei taha mitte mõeldagi, kui inspireeritud on need andmeesitajad, kellel avaneb võimalus lisaks igakuisele maksuaruandlusele ja raamatupidamisele esitada mitmeid igakuiseid aruandeid ka Statistikaametile.

    Ajakirja trükkimineku ajaks jõudis meieni ka Statistikaameti vastus, mis, tuleb märkida, on küllalt pikk, aga mitte sisuline. Söandame jääda eriarvamusele selles, kas fond annab panuse sisemajanduse koguprodukti loomisse.

    Tundub, et nüüd valimiste eel lubavad kõik bürokraatia vähendamist. Reformierakond näiteks algatas statistika seaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt peaks piisama riigile andmete ühekordsest esitamisest. Lõpetame meiegi lootusrikka noodiga, et nüüd, mil paljud erakonnad seda lubavad, jääb see võibolla tõesti viimaseks korraks ja bürokraatia vähendamise lubadus realiseerub sõltumata sellest, kes valimised võidab.

    Statistikaameti kiri Maksumaksjate Liidu Fondile

    03.01.2019

    Statistikaameti eesmärk on pakkuda Eesti kohta usaldusväärset ja objektiivset statistikat, mis on riikliku tähtsusega otsuste langetamise alus.

    2019. aastal vajame Teie ettevõttelt andmeid statistika tegemiseks. Küsimustike loendi, nende esitamise perioodilisuse ja esitamistähtajad leiate Statistikaameti veebilehelt rubriigist „Andmete esitamise kohustus“ ning ka selle kirja lõpust. Igal küsimustikul on oma veebileht, kus saab tutvuda kogutavate muutujate ja nende selgitustega.

    Andmeid saate mugavalt esitada elektroonilises keskkonnas eSTAT. Võimalusel on eSTATis küsimustikud osaliselt eeltäidetud.

    Küsimuste korral võtke meiega ühendust e-posti aadressil klienditugi@stat.ee või telefonil 625 9100 (E-R 8-17).

    Head uut aasta ja meeldivat koostööd!

    Mart Mägi
    Statistikaameti peadirektor

    Esitatud andmete põhjal valminud statistika: statistika andmebaas, artiklite kogu www.stat.ee/artiklid, statistikablogi ja Facebook.
    Ülevaate andmete esitamisest: 
    www.stat.ee rubriigis „Esita andmeid“.
    Valimite, küsimustike muutujate ja sunniraha määrade kinnitamise käskkirjad — 
    http://dokumendiregister.rahandusministeerium.ee/?a=stat
    Õiguslik alus: Riikliku statistika seadus, haldusmenetluse seadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus — 
    www.riigiteataja.ee/

    NIMEKIRI
    10092019, Kasumitaotluseta organisatsioonid, Kord aastas, 2019

    Statistikaameti küsimustikuga on võimalik tutvuda SIIN.

    SA Maksumaksjate Liidu Fond juhataja Hiie Marrandi kiri Statistikaametile

    08.01.2019

    Lugupeetud Statistikaameti peadirektor Mart Mägi

    Olen saanud Teilt 3. jaanuaril 2019. aastal e-kirja „Andmete esitamine 2019. aastal”.

    Sihtasutus (SA) Maksumaksjate Liidu Fond esitab igal aastal majandusaasta aruande. Sellise aruande koostamise ja esitamise kohustuse paneb meile raamatupidamise seadus (RPS). SA on eraõiguslik juriidiline isik ja RPS § 2 lõke 2 alusel raamatupidamiskohustuslane. Kõik vajalikud andmed saab Statistikaamet RPS alusel esitatud majandusaasta aruandest. Eriseadusena reguleerib sihtasutuse tegevust sihtasutuste seadus (SAS), mille paragrahvi 33 kohaselt korraldab SA juhatus sihtasutuse raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. SAS § 34 lõike 4 kohaselt esitatakse registrile sihtasutuse kinnitatud majandusaasta aruanne koos andmetega aruandeaasta põhitegevusala kohta kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates (st 1. juuliks).

    Juhin tähelepanu, et SA on juriidiline isik, millel puudub liikmeskond ja mida ei ole lubatud ümber kujundada muud liiki isikuks (vt SAS § 1). Seetõttu on tegelikult üsna absurdne, et meil palutakse täita küsimustik, milles palutakse detailset teavet nt liikmete arvu, laekunud liikmemaksude kohta (küsimustik 10092019: kasumitaotluseta organisatsioonid). Ei ole ju mõtet vastata küsimustele, millele vastata ei saa. Lahtritesse nullide kirjutamine annab ebaadekvaatset teavet. Loen teie kodulehelt, et selle aruande tulemusel valmib statistikatöö nimega „Kasumitaotluseta organisatsioonide majandusnäitajad”. Organisatsiooni majandusnäitajad on kõik kirjas meie SA majandusaasta aruandes, mis esitatakse äriregistrile hiljemalt 2019. aasta 1. juuliks.

    Võib-olla tekib küsimus, kas äriregistrile esitatavad andmed kattuvad sellega, mida Statistikaamet soovib saada. Seepärast lisan, et RPS § 15 lõike 2 kohaselt koosneb raamatupidamise aastaaruanne põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest. RPS § 21 lõike 1 kohaselt oleme lisades kohustatud avalikustama järgmise teabe:

    1) millisest RPS finantsaruandluse standardist lähtuvalt on raamatupidamise aastaaruanne koostatud;

    2) aastaaruande koostamisel kasutatud olulised arvestuspõhimõtted;

    3) selgitused põhiaruannete oluliste kirjete ja nende muutumise kohta;

    4) tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmetele arvestatud tasu ja olulised soodustused;

    5) töötajatele aruandeaastal arvestatud tasu üldsumma ja keskmise töötajate arv töötamise liikide kaupa;

    6) ülevaade riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvest otseselt või kaudselt mitteturutingimustel eraldatud vahenditest, sealhulgas saadud riigiabi, ja nende kasutamisest;

    7) sihtasutusest raamatupidamiskohustuslase soodustatud isikute nimekiri või viide allikale, kui see teave on avalikust allikast kättesaadav;

    9) muud olulised asjaolud raamatupidamiskohustuslase kohta asjakohase ja tõepäraselt esitatud finantsinformatsiooni andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude kohta.

    Statistikaameti vastus Hiie Marrandile

    11.01.2019

    Vastuseks Teie kirjale küsimustiku „Kasumitaotluseta organisatsioonid 2018“ esitamisest Statistikaametile teatame järgmist:

    Palume kindlasti küsimustik esitada, tegemist on kohustusliku küsimustikuga, mille esitamise sätestab riikliku statistika seadus. Küsimustik tuleb esitada sarnaselt aruandele, mille esitasite äriregistrile. Statistikatöö eesmärgiks on anda teavet kasumitaotluseta organisatsioonide majandustegevusest, tuludest-kuludest, liikmete ja töötajate arvust. Ka kasumitaotluseta organisatsioonid annavad panuse sisemajanduse koguprodukti loomisse.

    Küsimustiku „Kasumitaotluseta organisatsioonid 2018“ eeltäitmisel 2019. aastal eSTATis (sisenemiseks on vajalikud eSTAT kasutajaõigused) on kasutatud äriregistrile esitatud ja kinnitatud majandusaasta aruande andmeid, mis on koostatud kalendriaasta kohta ning mis lihtsustab küsimustiku täitmist.

    Kahjuks ei ole kõiki näitajaid võimalik leida esitatud majandusaasta aruandest. Seega palume eSTATis lisada puuduolevad andmed ning küsimustik kontrollida ja kinnitada.

    eSTATi kasutamiseks tuleb juhatuse liikmel esitada taotlus. Taotluse võib esitada otse meie eSTAT kodulehelt, sisenemine toimub otseaadressi: https://estat.stat.ee/ kaudu ID-kaardiga, mobiili-ID või internetipanga koodidega.

    Valida „Registreeru kasutajaks”.

    Kui olete juba eSTAT kasutaja ja soovite kasutajaõigusi oma järgmisele ettevõttele, siis uue ettevõtte eSTATiga liitmiseks tuleb juhatuse liikmel peale eSTAT sisse logimist valida „Sisene ettevõtete keskkonda”. Valida „Esitan taotluse“ (vasakul menüüs alt teine) ja „Kasutajaõiguse taotlus”.

    Peale Statistikaametis taotluse menetlemist tuleb Teile meilile kiri, et ettevõtte kontole on kasutajad loodud ning siis saate esitada andmeid ja lisada andmeesitajaid.

    eSTATiga liitumiseks on võimalik juhatuse liikmel esitada ka vormikohane digiallkirjastatud taotlus (manuses). Palume saata Statistikaametile taotlus e-postiaadressil klienditugi@stat.ee digitaalselt allkirjastatuna.

    Palume leida võimalus küsimustiku esitamiseks, esitamise tähtpäev on 01.07.2019.

    Küsimuste või probleemide korral võtke palun ühendust meie klienditoega, aitame meeleldi.

    —–

    Sihtasutus Maksumaksjate Liidu Fond 2018. majandusaasta aruanne

    Ettevõtjaportaalis esitatud aruande pdf vormis on koos tiitellehe,
    sisukorra, allkirjade lehe ja põhitegevusala andmetega kokku 10 lehekülge

    [1] Bürokraatia käes vaevlejaid on teisigi. Näiteks korteriühistud. Äripäeva erileht Kinnisvarauudised.ee kirjutab 10. jaanuari 2019. aasta väljaandes sellest, et eelmisel aastal jõustus uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tõi juurde tuhandeid korteriühistuid, kes on hädas Statistikaameti aruandlusega. Kes eelmiseks aastaks ise korteriühistut ei moodustanud, neile lõi korteriühistu riik. Väikesed, kuni 10 korteriga ühistud saavad pidada lihtsustud raamatupidamist (kassapõhine raamatupidamisarvestus, nagu nt FIE-delgi) ega pea raamatupidamise seaduse nõuetele vastavat majandusaasta aruannet üldse koostama. Samas, põhjalikku aruannet nõuab neilt Statistikaamet. Tõenäoliselt on sellised korteriühistud saanud 2019. aasta alguses Statistikaametilt piduliku kirja, milles lugupeetud andmeesitajat kutsutakse üles panustama, et ametnikud saaks teha valmis vahva statistikatöö nimega „Kasumitaotluseta organisatsioonide majandusnäitajad“. Vt www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2019/01/10/riigi-tekitatud-korteriuhistud-hadas-aruandlusega.

  • Kui maksad tasu Soomes töötamise või teenuse osutamise eest, deklareeri andmed tuluregistrisse alates 01.01.2019.

    www.vero.fi

    Tuluregister on riiklik elektrooniline andmebaas, mis võetakse Soomes kasutusele 01.01.2019. Tuluregistrisse (www.tulorekisteri.fi) teatatakse pärast 01.01.2019 makstud töö- ja töösoorituse põhjal makstud tasud. Kõik tööandjad (suured ja väikesed ettevõtted ning näiteks majapidamised tööandjana) teatavad edaspidi andmed reaalajas tuluregistrisse. Väljamakse tegija, näiteks tööandja, on kohustatud deklareerima väljamaksete andmed.

    Tuluregistrisse teatatavad andmed on tehtud töö eest makstud töö- ja teenustasud, mitterahalised hüvitised (erisoodustused) ja muud töösoorituse põhjal makstud väljamaksed. Teatada tuleb ka maksuvabad ja maksustatavad kuluhüvitised. Tuluregistrisse teatatakse makstud päevarahad, toidurahad ja sõiduhüvitised. Tuluregistrile teatatavatel andmetel ei ole eurodes väljendatud alampiiri, teatada tuleb kõik andmed.

    Andmed deklareeritakse viie päeva jooksul alates maksepäevast

    Andmed esitatakse tuluregistrisse kahe erineva teatega. Väljamaksete teade esitatakse eraldi iga isiku ja iga maksepäeva kohta. Tööandja eriteade esitatakse kord kuus.

    Väljamaksete teade tuleb edastada viie kalendripäeva jooksul alates maksepäevast. Maksepäeva all mõeldakse palgapäeva ehk päeva, millal väljamakse oli saaja jaoks kasutatav. Ka ajutise tööandjana tegutsev ettevõte peab esitama andmed põhimõtte „maksepäev +5 päeva” alusel.

    Tööandja eriteade esitatakse maksmisele järgneva kalendrikuu 5. päeval. Tööandja eriteatega teatatakse makstud tööandja haiguskindlustusmaksu kogusumma ja sellest tehtud võimalikud mahaarvamised. Soome Maksuameti tööandjaregistrisse kuuluv tööandja peab lisaks esitama andmed „Palgamakseid ei ole” juhul, kui kõnealuses kuus ei ole väljamakseid. Ajutine tööandja peab tuluregistrile esitama tööandja eriteate ainult nende kuude kohta, mil väljamakseid on tehtud.

    Deklareeri elektrooniliselt — paberil saab andmeid esitada ainult erilisel põhjusel

    Elektrooniline asjaajamine on tuluregistri põhieeldus ja andmeid saab edaspidi pabervormil esitada ainult erilisel põhjusel. Eriliseks põhjuseks võidakse lugeda olukorrad, kus ei saa mõistlikult eeldada andmete deklareerimist elektrooniliselt. Nii on näiteks siis, kui füüsilisel isikul, pärandvara haldajal, ajutisel tööandjal või välismaalasel ei ole võimalust andmeid elektrooniliselt deklareerida. Andmeid ei ole võimalik deklareerida telefoni teel. Lisaks ei ole võimalik andmeid deklareerida vabas vormis, vaid kasutada tuleb tuluregistri teatamiskanaleid.

    Kõige soovitatavam ja sujuvam on esitada andmed tuluregistrisse otse palgasüsteemist nn tehnilise liidese kaudu. Mõistlik on küsida oma palgasüsteemi tarnijalt, kas palgasüsteemile on tulemas tuluregistrit puudutav uuendus ja kuidas on kavas andmed tuluregistrile edastada.

    Elektroonilise tasuarvutuse ja deklareerimisega saab tutvuda eeskätt väikeettevõtjatele ja kodumajapidamistele mõeldud tasuta teenuses Palkka.fi, mis on riigi pakutud teenus. Teenuse abil on võimalik arvutada töötasusid ja alates 01.01.2019 edastab Palkka.fi teenus andmed otse tuluregistrisse. Eraldi teadet tuluregistrile ei ole vaja edastada.

    Andmed saab tuluregistrile deklareerida ka tuluregistri elektroonilises asjaajamisteenuses kas laadides andmed üles failina või sisestades andmed käsitsi veebivormi. Tuluregistri elektroonilise asjaajamisteenuse kasutamiseks autenditakse end olenevalt ettevõtlusvormist kas teenuses Suomi.fi-valtuudet või teenuses Katso. Välismaised ettevõtted ja välismaiste ettevõtete välismaised esindajad (füüsilised isikud) autendivad end teenuses Katso.

    Soovituslik on deklareerida andmed tuluregistrisse otse palgasüsteemist nn tehnilise liidese kaudu. Kui andmete deklareerimiseks kasutatakse tuluregistri elektroonilist asjaajamisteenust, saab ettevõtte allkirjaõiguslik isik, tegevjuht, tegevjuhi asetäitja või füüsilisest isikust ettevõtja volitada näiteks raamatupidamisteenuse pakkujat deklareerima andmed tema eest tuluregistrisse.

    Volituse saab olenevalt ettevõtlusvormist teha alates 08.08.2018 teenuses Suomi.fi-valtuudet või teenuses Katso.

    Andmete deklareerimine läheb üle tuluregistrile — teised teatamiskanalid kõrvaldatakse kasutuselt

    Viimased iga-aastased makstud tasude deklaratsioonid esitatakse praeguse korra kohaselt 2018. aasta kohta eraldi Soome Maksuametile, töökohajärgsetele pensioniasutustele, Töötuskindlustusfondile ja tööõnnetuste vastu kindlustavatele kindlustusandjatele. Andmete deklareerimise kord muutub alates 01.01.2019 ja pärast 01.01.2019 makstud väljamaksete andmed esitatakse reaalajas ühtsesse kesksesse registrisse. Kasutuselevõtt puudutab kõiki väljamaksete tegijaid ilma üleminekuaegadeta.

    Enne 01.01.2019 makstud väljamaksete deklareerimine ja andmete korrigeerimised tehakse igale ametiasutusele eraldi. Tasub tähele panna, et 2019. aastal peavad väljamaksete tegijad esitama deklaratsioone nii tuluregistrile kui ka eraldi ametiasutustele 2018. aasta ja sellele eelnevate aastate osas.

  • Ebameeldiv avastus: palgatöötajad kaotavad uues vanemahüvitises. Agaate Antson

    Septembrist muutub vanemahüvitise arvestamise valem ning neljapäevane Postimees arvutas välja[1], et muist hüvitise saajaid võidab sellest, muist kaotab. Edasi uurides selgus, et tegime arvutustes vea. Tegime uue arvutuse sünnitamise kuu järgi terveks aastaks ning selgus, et palgatöölt sünnitama läinud naiste seas võitjaid polegi.

    Eelmist arvutust tehes ei võtnud me arvesse, et aasta lõpus sünnitajal tekib õigus vanemahüvitisele ka vana süsteemi järgi siiski uuel aastal, kui on lõppenud tema 140-päevane rasedus- ja sünnituspuhkus. See tähendab aga, et ka aasta viimasel neljal kuul sünnitanud naiste jaoks on vastupidiselt neljapäevases artiklis väidetule vana süsteem soodsam.

    Sotsiaalministeeriumi perepoliitika juht Pirjo Turk möönis, et arvutusperioodi muudatuse tõttu väheneb paljude vanemahüvitise saajate sissetulek, kuid ta avaldas lootust, et see on piisavalt väike, et mitte kellegi pereplaanidele põntsu panna.

    „Jah, me ei lükka tagasi, et vanemahüvitise arvutuse perioodi muutus mõjutab paljusid, aga me ei nõustu, et see on kahjulik kõigi jaoks,“ ütles ta ja selgitas, ligi kolmandik vanemahüvitise saajaid on arvestusperioodil olnud töötud või teeninud alampalka — nende vanemahüvitise suurus ei muutu.

    Kuna enamik ehk 76% sünnitajatest on 20–34-aastased, kes tõusevad karjääriredelil kiirelt ning kelle palgakasv on samuti kõige kiirem, võib järeldada, et uus vanemahüvitise süsteem jätab augu just palgatööd tegevate naiste rahakotti. Töötute ja alampalka teenivate naiste olukord ning samuti ka aastaid sama palka teeninud naiste olukord jääb samaks.

    Uus vanemahüvitise arvutusperiood on vanast soodsam vaid neile naistele, kes soovivad raseduse ajal töökoormust vähendada.

    Turki selgitusel annab uus süsteem vanematele võimaluse korraldada palgatöö tegemine nii, et nad ei peaks raseduse ajal üle töötama. Paraku hakkab aga naine sellisel juhul kaotama sünnitushüvitises, mida haigekassa maksab vana süsteemi ehk eelmise kalendriaasta keskmise tulu järgi. See tähendab, et kui naine soovib ära kasutada uut vanemahüvitise süsteemi ja raseduse ajal vähem töötada, peab ta hoolega arvutama, et mitte kaotada sünnitushüvitises.

    Sotsiaalministeerium on vanemahüvitise arvutamise muudatust selgitanud kõigile võrdsete aluste loomisega ning ressursi tekitamisega, mille arvel täiustada vanemahüvitise süsteemi näiteks 2020. aasta juulis jõustuva isapuhkuse võimalusega.

    Turk kinnitas eile, et loomulikult ei taha ministeerium halba ega kellegi pealt kokku hoida, vaid et nende eesmärk on vanemahüvitise süsteemi veelgi paremaks teha. Samal põhjusel otsustati kaotada küllaltki marginaalne lapsehooldustasu (19,18–38,36 eurot kuus). Turki sõnul otsustas valitsus vanemapuhkusi ja -hüvitisi muuta nii, et riigieelarvele ei tekiks sellest suurt lisakoormust.

    „Eestile on ette heidetud seda, et meie naised on tööturult nii pikka aega eemal, et see teeb nende tööle tagasi tuleku väga keeruliseks. Tahame muuta vanemahüvitise välja võtmise paindlikumaks mõlema vanema vahel, et kaasata rohkem isasid lapse kasvatamisse,“ selgitas Turk raha ümberjagamise eesmärki.

    Ta selgitas, et järgmisel aastal jõustuva isakuu kõrval on muudatusi tulekul veelgi. Nii jõustub 2022. aastal muudatus, millega garanteeritakse emadele juba enne lapse sündi minimaalne sünnitushüvitis (praegu võib see mõnel juhul jääda alla miinimumi). Samuti tõstetakse lapsepuhkuse tasu töötasu alammääralt 50 protsendile vanema varasemast töötasust, luuakse puhkuse ja hüvitise saamise võimalus hooldusvanematele ja lapse uude perre lapsendajatele, antakse enneaegselt sündinud lapse mõlemale vanemale võimalus jääda pikemaks tasustatud puhkusele.

    „Kui näidata vanemate sissetulekutest tervikpilti, tuleks vaadata kogu süsteemi ja arvestada kõigi lisanduvate hüvedega,“ lisas ta.

    Artikkel ilmus 19.01.2019 Postimehes.

    Agaate Antson
    Postimees

    [1] Vt Agaate Antson. Vanemahüvitise muudatus jätab hulk naisi pika ninaga. – Postimees, 17.01.2019.

  • Maksuvaba tulu reform 2018: esialgsed tulemused. Margus Tuvikene

    https://blogi.fin.ee/
    07.01.2019

    2018. aasta on lõppenud ja on paras aeg teha esialgne kokkuvõte maksuvaba tulu reformi tulemustest ja selgitada lähemalt, mis olid maksuvaba tulu tõstmise taotletavad eesmärgid ning millised olid ootused tulemuste osas. Tuleb siiski rõhutada, et järgnev ülevaade on esialgne ega anna tervikpilti maksureformi esimese aasta mõjudest. See selgub alles pärast lõplike tulude esitamist tuludeklaratsioonides käesoleva aasta kevadel.

    Esialgsed tulemused

    Maksuvaba tulu reformi kogumõjuks 2018. aastal ootab Rahandusministeerium 2018. aasta suvise prognoosi kohaselt ca 92 miljonit eurot ja 2019. aastal ca 152 miljonit eurot. Sama summa võrra kasvavad peamiselt madalat ja keskmist palka saavate inimeste sissetulekud.

    Suur hulk inimesi on otsustanud maksuvaba tulu kätte saada ühekorraga. Selle kohta saab lähemalt lugeda siit: www.emta.ee/et/uudised/mta-maksuvaba-tulu-soovitakse-katte-saada-uhekorraga. Maksimaalselt võib inimene maksuvaba tulu tõttu tagasi saada 1200 eurot aasta eest. Seetõttu on märkimisväärselt vähenenud negatiivne mõju riigieelarvele 2018. aastal. Rahandusministeerium on prognoosis eeldanud, et inimeste sarnane käitumine jätkub, mistõttu puudub ka oluline negatiivne mõju riigieelarvele 2019. aastal.

    Samas on ka inimesi, kes peavad pärast tulude deklareerimist juurde maksma. Ka maksimaalne juurdemakse maksuvaba tulu tõttu on 1200 eurot inimese kohta, kuid enamik peab juurde maksma mõni kuni mõnikümmend eurot. Siin tuleb arvestada samuti, et inimesed saavad kasutada ka muid mahaarvamisi, mis vähendavad tulumaksukohustust.

    Madalam tegelik maksumäär tõenäoliselt kasvatab motivatsiooni töötada ja vähendab ka palgavaesust. Mõju hindamine tööturukäitumisele eeldab pikemat vaatlusperioodi.

    Lisaks kogumõjule hindas Rahandusministeerium 2018. aasta alguses Maksu- ja Tolliametile esitatud jaanuari tuludeklaratsioonide põhjal uue maksuvaba tulu jaotuslikku mõju.

    2018. aasta esimese 11 kuu deklaratsioonide põhjal on jaotuslik mõju eelnevaga sarnane. Tegelik tulumaksumäär langes või ei muutunud 87% tulusaajatel. Tulumaks tõusis 13% inimestest.

    Need esialgsed ülevaated ei anna siiski tervikpilti maksureformi mõjust kogu aasta kohta. Rahandusministeeriumil on plaanis analüüsida maksuvaba tulu reformi esimese aasta lõplikke tulemusi pärast 2018. aasta tulude esitamist füüsiliste isikute tuludeklaratsioonides käesoleva aasta kevadel.

    Uus maksuvaba tulu süsteem

    2017. aastal kehtinud üldise maksuvaba tulu 2160 eurot aastas (180 eurot kuus) ja pensionäride täiendava maksuvaba tulu 2832 eurot aastas (236 eurot kuus) asemel kehtestati 2018. aastal kõigile üldine maksuvaba tulu 6000 eurot aastas. Kui inimese tulu on suurem kui 14 400 eurot aastas (1200 eurot kuus), hakkab tema maksuvaba tulu vähenema. Maksuvaba tulu jõuab nullini 25 200-eurose aastasissetuleku juures (2100 eurot kuus).

    2018. aastal kehtestatud maksuvaba tulu eesmärkideks oli:

    · madala ja keskmise palgaga inimeste sissetulekute suurendamine, nende ja nende perekondade toimetuleku parandamine, aidates sellega vähendada vaesust;

    · aidata kaasa sellele, et palgatööd tegev isik elaks ära sotsiaaltoetusi vajamata. Seeläbi vähendatakse sotsiaalsüsteemi koormust ja bürokraatiat. Tähtis on ka, et igapäevaselt tööd tegevad isikud tunneksid end tegusate ja hinnatud ühiskonnaliikmetena. Isik, kes saab enda ja oma lähedaste ülalpidamisega ise hakkama ega vaja sotsiaalabi, tunneb end kindlamalt ja tal on paremad eeldused ka edaspidi hästi hakkama saada;

    · innustada isikuid tööd vastu võtma või tööturul püsima isegi siis, kui töötamise eest saadav tasu on väike. Meede aitab suurendada tööjõupakkumist, et Eesti majanduse areng ei seiskuks olukorras, kus pensionile jääjate arv ületab uute tööturule sisenejate oma.

    Tuluna arvestatakse tulumaksuga maksustatavat tulu ja ka maksustamisperioodil saadud TuMS § 44 lõikes 13 nimetatud tulu (välisriigis saadud tulu), TuMS §-s 50 nimetatud, füüsilise isiku tasemel täiendavalt maksustamata tulu (dividenditulu jm kasumieraldised) ja ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel maksustatud summat, mida on vähendatud ettevõtlustulu maksu sotsiaalmaksu osa võrra.

    Uue ja vana süsteemi brutotulu tasakaalupunkt, kus netotulu hakkab vähenema, on töötajatel võrreldes 2017. aastal kehtinud 180-eurose maksuvaba tuluga 1776 eurot kuus ja pensionäridel võrreldes 416-eurose maksuvaba tuluga 1351 eurot kuus.

    Uue süsteemiga maksavad seega võrreldes 2017. aastaga vähem tulumaksu need töötajad, kelle tulu jääb vahemikku 487–1776 eurot keskmiselt kuus, ja pensionärid, kelle tulu jääb vahemikku 417–1351 eurot keskmiselt kuus. Rohkem tuleb tulumaksu maksta neil, kelle tulu on suhteliselt kõrge.

    Tulumaksu mõju töötamise stiimulitele — tegelik maksumäär

    Keskmine ehk tegelik tulumaksumäär (average effective tax rate) näitab, mitu protsenti brutotulust makstakse tulumaksuks. See sõltub sissetuleku suurusest ja on kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksega arvestades uue maksuvaba tulu süsteemiga maksimaalselt 19,3%.

    Võrreldes 2017. aastaga langeb tegelik tulumaksumäär oluliselt ja jääb väga madalaks (vt joonis 5). Võrreldes 2017. aasta lõpuni kehtinud süsteemiga väheneb tegelik tulumaksumäär 487–1768-eurose sissetuleku juures, maksimaalselt 9,8% võrra 652 euro puhul.

    Margus Tuvikene
    Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

  • Lehis: maksuvaba tulu arvutust tuleks sissetulekute kasvuga korrigeerida

    ERR.ee
    08.01.2019

    Et nüüdseks aasta vanuseks saav tulumaksureform omaks maksupoliitilise efektina ka edaspidi mõju, tuleks 1200 ja 2100 euro piiri tõsta, ütles maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis.

    „Kindlasti tuleks neid piire sissetulekute kasvuga samas tempos korrigeerida ja võib-olla veelgi rohkem,” rääkis Lehis intervjuus Vikerraadiole.

    Aastatulu arvesse võttes tähendab kuni 1200 euro suurune keskmine kuuteenistus praegu, et tulumaksuvaba on ühes kuus 500 eurot. Pärast seda hakkab tulumaksuvabastus langema ning alates 2100 euro suurusest teenistusest enam maksuvaba tulu ei saa.

    Lehis möönis, et kartis 2018. aastal rakendunud maksureformi puhul isegi hullemat segadust, kuid maksuameti täpselt sihitud teavitused aitasid seda vähendada.

    Maksuameti numbrid on seni näidanud, et tulumaksu on vastavalt ootustele tasunud 436 000 inimest.

    Tulumaksu on ootusest rohkem tasunud 493 000 inimest summas 116 miljonit eurot, mille nad saavad kevadel tuludeklaratsiooni esitades tagasi.

    Tulumaksu on ootusest vähem tasunud (eeldatavalt peavad juurde maksma) 55 000 inimest summas 9,8 miljonit eurot.

    Lehis ütles, et tõenäoliselt on väga suur hulk inimesi harjunud tulumaksutagastusega ehk neile meeldib deklaratsiooniga raha tagasi saada. Ühtlasi on see viis sundida end säästma.

    Isegi kui inimesel tekib juurdemaksmise kohustus, on seda Lehise sõnul võimalik tasuda alles 1. juuliks või paluda maksegraafikut, mille maksuamet annab väiksemate summade puhul automaatselt.

  • Aivar Sõerd: pool riigikassas hoiustatud haigekassa, töötukassa ja sihtasutuste reservidest on kulunud riigi igapäevaste kulude katteks

    Eesti Reformierakonna fraktsiooni teade
    14.01.2019

    Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees ja Reformierakonna fraktsiooni saadik Aivar Sõerd esitas rahandusminister Toomas Tõnistele kirjaliku arupärimise haigekassa ja töötukassa reservide tühjendamisest riigi igapäevaste kulude katteks.

    „Riigikassa andmetel oli 31.12.2018 seisuga riigi reservides likviidset finantsvara kokku 1088,2 miljonit eurot, millest 676,6 miljonit eurot oli likviidsusreservis ja 411,5 miljonit eurot stabiliseerimisreservis. Sama kuupäeva seisuga oli riigikassasse hoiule võetud teiste isikute finantsvara kokku summas 1313,9 miljonit eurot, sealhulgas haigekassa reserve 148,6 miljonit eurot ja töötukassa reserve 832,7 miljoni eurot. Seega võib väita, et valitsuse enda reservid on ammendunud ja nõuded ületavad varasid, kuna riigikassal on kohustusi teiste isikute vastu suuremas summas kui on likviidsusreservi ja stabiliseerimisreservi varasid kokku,” selgitas Sõerd arupärimise vajadust.

    „Riigi reservid vähenesid 2018. aastal 67,3 miljoni euro võrra. 31.12.2017 seisuga oli likviidsusreservis 743,2 miljonit eurot ja stabiliseerimisreservis 412,2 miljonit eurot. 2017. aasta riigi majandusaasta koondaruande andmetel vähenesid reservid ka 2017. aastal. Seega on riigi reservid vähenenud kahel viimasel aastal,” lisas Sõerd.

    „Keskvalitsus on sisuliselt võtnud siseriiklikku laenu Eesti Haigekassalt, Eesti Töötukassalt ja sihtasutustelt, kes on oma finantsvara riigikassas hoiustanud. Reformierakonna fraktsioon on juba pikemat aega hoiatanud, et head ajad majanduses ei kesta igavesti. Meie oleme olnud alati seda meelt, et heal ajal peab reserve koguma, et majanduslikult kitsamatel aegadel oleks, mida kulutada. Kahjuks on keskerakondlik valitsus täpselt vastupidiselt käitunud,” kommenteeris Sõerd.

    Eelnevast tulenevalt esitas Sõerd rahandusministrile järgmised küsimused:

    1. Kuidas on tekkinud selline olukord, et kiire majanduskasvu aastatel ja maksutulude väga hea laekumise olukorras ning arvestades sellega, et 2018. aastal laekus eelarvesse ka ühekordne suurem summa AS Tallinna Sadam riigile kuulunud aktsiate müügist, on tulnud riigieelarve negatiivset rahavoogu katta haigekassa, töötukassa ja teiste institutsioonide reservide arvel?
    2. Kas haigekassalt, töötukassalt ja teistelt institutsioonidelt siseriikliku laenuna saadud raha on arvestatud keskvalitsuse võlakoormuse hulka?
    3. Kas haigekassa ja töötukassa reservide tühjendamine riigi igapäevaste kulude katmiseks on Rahandusministeeriumi hinnangul kooskõlas Eesti Haigekassa ja töötuskindlustuse seadusega?
    4. Millistest vahenditest kaetakse riigieelarve miinust edaspidi, kui haigekassa ja töötukassa reservid ammenduvad, nii nagu on juba juhtunud keskvalitsuse enda reservidega?
    5. Milline on siseriikliku laenuna haigekassalt ja töötukassalt laenatud finantsvara tagastamise tähtaeg?
    6. Kuidas jagunevad likviidsusreservi allesjäänud finantsvarad erinevate institutsioonide — haigekassa, töötukassa ja sihtasutuste — vahel?
  • Maksukorralduse seaduse muudatused. Martin Huberg

    Aastavahetusel jõustus rida muudatusi maksukorralduse seaduses.[1] Oluline osa „headest asjadest“ lükati muidugi 1. jaanuarisse 2020 ning üks osa selle eelnõuga seotud muudatustest jõustub 2019. aasta 1. juunil sellel aastal.

    Olgugi et maksukorralduse seadus on menetlusseadus, mis paneb paika enamikus maksuhalduri õigused ja kohustused maksumenetluse läbiviimisel, ei ole sugugi alati tegemist selliste normidega, mille peale võiks õlgu kehitada ja need tähelepanuta jätta. Vaatame järgnevalt neid muudatusi, mis maksumaksjaid vahetult enam puudutavad ja millega on hea olla kursis.

    Maksuvõla puudumise tõend

    Kui seni väljastas maksuhaldur maksuvõla puudumise tõendi kuni 10-eurose maksuvõla puhul või kui maksuvõla tasumine on ajatatud, siis nüüd on vastav summa 100 eurot. Samuti ei võeta võla arvestusse niinimetatud arvestuslikku intressi, mille kohta ei ole antud tasumiseks kohustuslikku haldusakti (intressinõue).

    Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt on muudatuse eesmärgiks välistada väikese maksuvõla puhul maksuvõlglaste nimekirja sattumist. Esiteks on see oluline riigihangetel osalemisel — ei ole harvad need juhused, kus on näiteks TSD andmete täitmisel tekkinud mõni viga ning kui raamatupidaja selle parandab ja maksuvõlg tekib, siis võib see, olenevalt hankemenetluse staadiumist, tuua kaasa probleeme (hankelt kõrvaldamise). Õnneks näeb riigihangete seadus sel puhul ette hankija kohustuse anda pakkujale või taotlejale 3 tööpäeva aega maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks (kusjuures mõjuvatel põhjustel võib seda tähtaega ka pikendada) ning alles siis, kui seda ei tehta, toimub hankemenetlusest kõrvaldamine (RHS § 95 lg 6).

    Teadlikumad raamatupidajad aga sel perioodil niikuinii igaks juhuks maksudeklaratsioone ei muuda, kui need võivad maksukohutuse suurenemise kaasa tuua — keegi ei soovi endale sellist tähelepanu. Nüüd on vähemasti summa, millega võib eksida, suurem. Endiselt on aga soovitus nendel, kellele maksuvõla puudumine on oluline, hoida ettemaksukontol piisavalt vahendeid, et vältida üllatuslikku maksuvõlga.

    Muudatus jõustus 1. jaanuaril 2019.

    Maksuvõla ja muu kohustuse avalikustamine

    Kui seni avalikustas maksuhaldur üksnes maksuvõla andmed, siis uuest aastast on inimestel põhjust rõõmu tunda, sest nüüd avalikustatakse ka kõikide muude MTA hallatavate nõuete võlad, näiteks sunnirahad, rahatrahvid, riigilõivud, kohtukulud jne. Rõõmustage, ristirahvas, teid on häbiposti pandud!

    Mõistagi on häbi liikumapanevaks jõuks ning teiseks on ju teada, et kui juba hakkab halvasti minema, siis on riigi asi sellele kaasa aidata. Ja kui teie kohustuste maht on ikka registrist näha, siis võite ka lepingutest kergemini ilma jääda.

    Õnneks ei muuda see maksuvõla puudumise tõendi andmist, st selle saab ka siis, kui nt sunniraha on maksmata suuremas summas kui 100 eurot, sest see ei ole maksuvõlg.

    Muudatus jõustus 1. jaanuaril 2019.

    „Tegeliku juhi“ vastutus

    Rõõmusõnumeid on ka „tankistide“ kasutajatele. Nimelt lisati seadusesse säte, mis võimaldab ühingu „tegelikult juhilt“ teatud juhtudel maksukohustused sisse nõuda.

    Kui esimeses järjekorras vastutab nii rahaliste kui mitterahaliste kohustuste täitmise eest juriidiline isik ise (st maksukohustuse täidab ikka maksukohustuslane enda, mitte juhatuse liige iseenda vara arvelt ning deklaratsiooni esitab ka maksukohustuslase nimel tema esindaja), siis vastavate kohustuste täitmata jätmisel on maksuhalduril võimalus teatud juhtudel nõuda maksuvõlg sisse ka seaduslikult esindajalt vastutusotsusega. Seejuures, tegemist on täiendava vastutusega, mida rakendatakse alles siis, kui maksuvõlga ei ole 3 kuu jooksul õnnestunud maksukohustuslaselt sisse nõuda või kui talle on välja kuulutatud pankrot (MKS § 96 lg 5).

    Uus säte, MKS § 40 lg 11, on järgmine: Kui käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustuste täitmise üle on tegelik võim füüsilisel isikul, kes ei ole maksukohustuslase seaduslik esindaja, tegevjuht ega vara valitseja, kuid kelle tahtlik tegevus põhjustab maksuvõla, vastutab ta tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

    Maksukorralduse seaduse § 8, millele viidatakse, sätestab isiku seadusliku esindaja ja vara valitseja kohustused. Eelkõige peetakse silmas lõikes 1 sätestatud seadusliku esindaja kohustusi: Juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud korraldama esindatava käesolevast seadusest, maksuseadusest ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.

    Nagu näha, sätestab seadus nii rahalised (nt maksukohustuse tasumine) kui ka mitterahalised (nt maksudeklaratsiooni esitamine) kohustused. Faktiline juht vastutab üksnes rahaliste kohustuste täitmise eest ning seda mitte vahetult, vaid maksumenetluse lõppresultaadina ning vaid teatud tingimuste täitmisel.

    Esiteks on oluline välja selgitada, kas maksukohustuste täitmise üle on tegelik võim just sellel isikul ning teiseks peab tema tegevus, mille tulemusena jääb rahaline kohustus täitmata, olema tahtlik tegevus.

    Mida „tegelik võim“ tähendab? Ega seda seadus ning seaduseelnõu seletuskiri väga täpselt ei selgita. Tegemist on määratlemata õigusmõistega, mida sisustab kohus vastavalt konkreetse kaasuse asjaoludele. Seletuskirjas seisab: Seadusliku esindajaga võrreldava vastutuse puudumine ei ole mõistlikult õigustatud, kui maksuhaldur on tuvastanud, et seadusliku esindaja kõrval on ühingu tegevust (tegelikult) juhtinud ning seeläbi tahtlikult maksuvõla tekitanud mõni muu ühingu üle mõjuvõimu omav füüsiline isik. Sellisel juhul on põhjendatud nõuda sisse äriühingu maksuvõlg, mida ühingu varadest ei ole võimalik tasuda, sellelt füüsiliselt isikult, kes ühingut täielikult või osaliselt kontrollides on teinud toiminguid või tehinguid, mis on põhjustanud maksuvõla. Teisalt ei ole põhjendatud kehtestada regulatsiooni, mille kohaselt ühinguga seotud isikud, nagu raamatupidajad, töötajad või osanikud, ei mõista, milline tegevus võib tuua kaasa nende vastutuse ühingu maksuvõla eest või mis võimaldaks maksuhalduril teha vastutusotsuseid liiga kergekäeliselt ühinguga mingil viisil seotud isikutele. Vastutuse mõõdukuse huvides piiritletakse ühingu tegeliku juhi vastutus tahtlikult tekitatud maksuvõlaga. Seaduslik esindaja vastutab kehtiva regulatsiooni järgi nii tahtlikult kui ka raskest hooletusest tekitatud maksuvõla eest (MKS § 40 lg 1).

    Maksuhalduri praktikas tuleb ette, et formaalsed äriregistrisse kantud juhatuse liikmed on varatud, neil puudub ülevaade juhitavast ühingust ja neil puudub ka igasugune huvi ning võimekus tegeleda juhatuse liikmel lasuva hoolsuskohustuse, sh maksukohustuste täitmisega ning kelle puhul on ilmne, et nende rolliks on täita vaid seadusest tulenevat formaalsust. Reaalseks kasusaajaks või selle organiseerijaks on sellisel juhul faktiliselt keegi teine — isik, kellel lasub tegelikkuses süü maksuvõla tekitamises ning on selle tegelik põhjustaja. Sellistel isikutel võib olla kontroll ühingu kogu tegevuse üle (sh juhatuse liikme määramise), üksiku tehingu üle (näiteks kütuse ostutehingu otsustamine) või konkreetse toimingu üle (näiteks maksude tasumine, kassaarvestus, pangakontode haldamine). See näitab, et tegemist on isikutega, kes kasutavad oma faktilist mõjuvõimu ettevõtte tegevuse üle (terviklikult või osaliselt) eesmärgiga pettuse teel maksukahju tekitada.

    Vihje raamatupidajale ja töötajatele on kenasti kirjas. Tegelik võim asja üle ehk valdus (asjaõigusseaduse § 32) ning valdaja kui isik, kelle tegeliku võimu all asi on (asjaõigusseaduse § 33 lg 1), on eraõiguslikult reguleeritud ning sisustama hakataksegi seda nende põhimõtete alusel. AÕS § 36 lõige 1: Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle.

    Kui näiteks raamatupidaja on see, kes otsustab rahaliste vahendite kasutamise üle, teeb ülekandeid, otsustab, kellele, kui palju ja kas üldse maksta, siis võibki raamatupidaja olla tegelik juht. Enamasti saab maksuhaldur ilmselt „faktilisest võimust“ aimu selle kaudu, kes juriidilise isiku pangakaardiga ööklubides ja söögikohtades maksab, või mõne analoogse indikaatori kaudu.

    Seejuures on tegeliku juhi vastutus kohaldatav üksnes tahtliku teo puhul. Süü vormid on kirjas võlaõigusseaduse §-s 104: Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

    Kui seadusliku esindaja puhul rakendub vastutus ka raske hooletuse puhul, siis „tegeliku juhi“ puhul rakendub see üksnes tahtluse korral, kusjuures tahtlus on seotud konkreetse maksuvõlaga. Seletuskiri täpsustab: Sarnaselt kehtivale korrale tuleb maksuhalduril iga tegeliku juhi süü küsimus eraldi otsustada ning haldusaktis motiveerida. Nii näiteks ei saa vastutusotsust tegelikule juhile teha sellise maksuvõla osas, mis ei ole tekkinud tema tahtliku tegutsemise tagajärjel.

    Kui selliseid subjekte on mitu, siis vastutavad nad solidaarselt, st maksuhaldur valib ise, kelle poole nõudega pöördutakse (võimalik ka mitmele korraga, st maksuhaldur jagab ise maksuvõla täitmise ära) ja millises järjekorras. Kuna maksukohustus on juriidilise isiku kohustus, siis on mõistagi teoreetiliselt olemas ka regressiõigus juriidilise isiku vastu, kuid eelduslikult ei ole sealt neil enam midagi tagasi saada, sest vastasel korral maksuhaldur neid ju vastutusotsusega ei tülitaks. Samas, erandeid kindlasti esineb, näiteks võib solidaarvõlgnik pärast võla tasumist asuda MTA asemel pankrotimenetluses võlausaldajaks.

    Revisjoni ja üksikjuhtumikontrolli sätete ühildamine

    Kui seni eristas seadus formaalselt üksikjuhtumi kontrolli ja revisjoni kui üldkontrolli, siis nüüdsest vahetegu kaob. Sätted ühtlustati.

    Kes on kontrolliga kokku puutunud, see teab, et kõik, mis on maksumaksja meelest revisjon, on maksuhalduri meelest üksikjuhtumi kontroll ning revisjone korraldas maksuhaldur pigem harva. Revisjon kui üldkontroll oli kõikehõlmavam ja koormavam, võimalik oli nii maksuametnikule ruumi eraldamine ettevõtte asukohas kui ka kogu dokumentatsiooni toimetamine maksuhalduri kätte, enamasti oli see aeganõudvam ning selle tulemusel tehtud maksuhalduri haldusakti oli maksuhalduril endal keerulisem muuta.

    Edaspidi on vahetegu kaotatud. Kuna maksuhalduri arvates on kontroll tänapäeval märksa vähem koormavam, siis kadus mõistagi ka tagatis, mis võimaldas revisjoni tulemusel tehtud maksuotsust vaid teatud asjaoludel muuta. Revisjoni tulemusel tehtud haldusakti sai muuta vaid siis, kui tuvastatud oli maksukohustuse varjamine või tagastusnõude alusetu suurendamine või maksuhalduri tegevuse takistamine, see pidi olema toime pandud tahtlikult ning selles osas oli jõustunud lahend või oli tegemist kuriteoga, mille suhtes oli alustatud menetlust (MKS § 102 lg 3). Nüüd piisab vaid uue asjaolu või tõendi ilmnemisest.

    Varem oli see tagatiseks, et kui juba midagi kontrollitakse, siis tuleb seda teha põhjalikult, korralikult, teades, et haldusakti hilisem muutmine on raskendatud. Kuna nüüd on kõik nii lihtne, siis saab ka haldusakti muuta lihtsamalt. Mitte et enam tegelikult keerulisi ja põhjalikke kontrolle ei tehtaks, kuid need olid ju tegelikult tülikad ja liialt siduva tulemusega. Elementaarne.

    Nende muudatuste kohta on, mõnevõrra üllatuslikult, olemas ka rakendussäte: Käesoleva seaduse 41. peatükis maksukontrollile kehtestatud sätteid rakendatakse menetlustele, mida alustatakse 2019. aasta 1. jaanuaril või hiljem.

    Seega, kui teid hakati kontrollima enne 2019. aastat, siis jätkub kontroll vana korra järgi. Seda ei ole küll jällegi kahjuks öeldud, kuid sisuliselt peaks see tähendama ka, et revisjoni tulemusel tehtud maksuotsus on ka varasema kvaliteediga ja seda on seetõttu võimalik muuta varem kehtinud alustel. Selliseid pisiasju peaks rakendussäte täpsustama, kuid nagu öeldakse, parem tuvi peos kui tuvi s…tt revääril.

    Ajatamine ja maksuintress

    Maksukorralduse seadus võimaldas seni maksuvõla ajatamise korral vähendada maksuintressi määra (0,06% päevas) kuni poole võrra, kuid alles ajatamisotsuse vastuvõtmise päevast arvates. 1. jaanuarist 2020 muudetakse sätet leebemaks ning Põhjendatud erandjuhul on maksuhalduril õigus maksuvõla tasumise ajatamisel vähendada intressi määra kuni 50 protsenti maksuvõla tekkimise päevast arvates.

    Seletuskiri põhjendab: Selle kaudu luuakse paremad regulatiivsed võimalused nende maksukohustuslaste jaoks, kes vajavad riigipoolset ajutist tuge, mis on vajalik lühiaegse majandusraskuse ületamiseks. Ühtlasi annab selline muudatus lisamotivatsiooni maksukohustuslasele hoidmaks oma maksuasjad korras ning otsima omal algatusel kontakti maksuhalduriga, leidmaks sobiv lahendus maksuvõlgnevuse likvideerimiseks.

    Nagu näha, ei ole tegemist automaatselt kohalduva intressivähendusega, vaid see eeldab maksuhaldurilt kaalutlusotsuse tegemist, asjaolude tuvastamist ja hindamist.

    Lisaks sellele muudeti ka tulumaksuseaduses olevat ettevõtlusega mitteseotud kulude loetelu. Edaspidi loetakse ettevõtlusega seotud kuluks maksukorralduse seaduse § 111 alusel ajatatud maksuvõlalt tasutud intresse, kui maks ei ole määratud maksuotsusega. Kui maksukohustus on tuvastatud ja määratud maksuotsusega, siis ajatamine ei päästa.

    Tõsi, nagu heade asjadega kipub olema, jõustub ka see muudatus alles 1. jaanuaril 2020.

    Maksuvõla kustutamine

    Positiivne on maksuvõla kustutamist puudutav muudatus, mis jõustus 1. jaanuaril 2019. Kui seni oli maksuhalduril üksnes maksukohustuslase taotluse alusel võimalik maksuvõla kustutamist otsustada, siis selle aasta algusest on maksuhalduril õigus lisaks ka põhjendatud erandjuhul omal algatusel kustutada maksuvõlg, kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu, samuti kui tulumaksuvõlg tekkis maksukohustuslase vara realiseerimisest kolmanda isiku võla tagatisena täitemenetluses või pankrotimenetluses (MKS § 114 lg 3).

    See säte koos intresside vähendamisega poole võrra alates maksuvõla tekkimist päevast ning koos tulumaksuseaduse muudatusega, mis loeb sellised intressid ettevõtlusega seotud kuluks, on tõeline salarelv ja advokaatide töö surm. Vähemasti nii räägitakse.

    Juba praegu on teada, et paljud maksumenetlused lõppevad poolte kokkuleppel. Kokku lepitakse ka see, kui suures summas on ettevõtja võimeline maksuvõlga tasuma. Kardetakse, et kui see skeem täies hiilguses jõustub, siis hakkab märksa vähem kaasuseid kohtusse jõudma. See rõõmustab kindlasti halduskohtunikke, kuid ei pruugi olla kasulik kaebeõiguse seisukohalt. Kui kohtust võib tulla „mida iganes“ ja maksuametnik pakub konkreetset kokkulepet, siis… Elame, näeme.

    TÖR on tööandjate rõõm

    Töötamise register on maksukohustuslasi juba mõnda aega rõõmustanud. Ka nüüd on põhjust head meelt tunda, sest TSD deklaratsiooni esitamine läheb lihtsamaks ja TÖR saab mõned kanded juurde. Maksukorralduse seadust tehakse üldisemaks ja maksukohustuslaste registri põhimäärust saab edaspidi jooksvalt vastavalt vajadusele täiendada, et kiiremini ja mugavamalt ettevõtjatele info edastamise kohustust saaks kehtestada. Eks ikka selleks, et halduskoormust vähendada ja statistikutele õnn otse õuele langeks.

    Muudatused rakenduvad kahes järgus, maksukorralduse seaduse üldsätete ja tööajamäära osas 1. jaanuaril ja muus osas 1. juunil.

    Seoses maksukorralduse seaduses tehtavate muudatustega muudeti maksukohustuslaste registri põhimäärust. Kui seni pidi madalapalgaliste tulumaksutagastuse, mis ei olnud täiendav maksuvaba tulu, realiseerimiseks märkima TSD vormile töölepingulise suhte ja avaliku teenistuse puhul töötamise määra (kas täistööaeg või vähem), siis see lahter kadus.

    Edaspidi esitatakse otse TÖR andmebaasi: ametinimetus, töö tegemise koht ja tööaja määr. Ja oh seda rõõmu, kui raamatupidaja saab teada, et ametinimetus ei olegi sama, mis on töölepingus, vaid ikka vastavalt klassifikaatorile määratav. Näiteks, kui kunagi premeeris ülemus telefonimüüjat ametinimetusega „marketingi juht“ või „kliendisuhete direktor“, siis võite ise arvata, kas sellist kaunikõlalist nimetust andmebaasist leiab või tuleb maalähedasemaga läbi ajada.

    Seletuskiri pajatab: Ametinimetus lisatakse vastavalt riigisiseselt kehtestatud ametite klassifikaatorile 2008, mis tugineb rahvusvahelisel ametite klassifikaatoril International Standard Classification of Occupations (ISCO 08). Muudatus on tingitud Statistikaameti poolt riikliku statistika seaduse § 29 lg 2 alusel esitatud ettepanekust töötamise registris olevate andmete koosseisu täpsustamiseks, kuna andmete koosseis ja detailsus ei võimalda teha riikliku statistika kvaliteedikriteeriumitele vastavat riiklikku statistikat.

    Ja ka töö tegemise koha määratlemine on kenasti seletuskirjas lahti harutatud: Statistikaamet kogub andmeid töökoha asukoha kohta ja lähtub selle määramisel ettevõtte püsiva tegevuskoha (toimla) rahvusvaheliselt kokkulepitud definitsioonist. Eelnimetatud mõiste on defineeritud 15. märtsi 1993. a Nõukogu määruses (EMÜ) NR 696/93 statistiliste üksuste kohta ühenduse tootmissüsteemi vaatlemiseks ja analüüsimiseks. Muudatus on tingitud Statistikaameti poolt riikliku statistika seaduse § 29 lg 2 alusel esitatud ettepanekust.

    Olgu öeldud, et 10. jaanuariks 2019 esitatakse vajalikud näitajad veel TSD vormil, sest deklareeritakse ju eelmisel aastal tehtud väljamakseid. Tööaja määr kantakse automaatselt TSD-lt üle TÖR andmebaasi ka siis, kui see on märkimata (siis on 1). Ametinimetuse ja töö tegemise koha osas jõustuvad muudatused alles 1. juunist, nii et raamatupidajad peaks selleks ajaks jõudma vastavad reeglid endale selgeks teha.

    Nõuded kehtivad üksnes avaliku teenistuse ja töölepingulise suhte kohta. Juhtimis- ja kontrollorgani liikmeid nende teenistussuhte alusel TÖR-is täpsustama ei hakata, samuti ei pea võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu puhul täiendavaid kandeid tegema.

    Andmeid ei kasuta mitte üksnes Statistikaamet, vaid kurikuulus „dividendid palgaks“ juhend saab konkreetse töövahendi, et määrata, millises piirkonnas ja millisel ametikohal mingit töötasu teenitakse. Eks ikka selleks, et keskmiselt just selles summas dividendid palgaks ümber kvalifitseerida. Nagu ütleb Kalevipoeg: „Esimesed hukatakse, tagumised tapetakse, keskmised koju tulevad.“

    Lisaks eelnevatele tuleb näiteks ka tasuta töötamise puhul ära märkida tööajamäär ja ametinimetus koos töö tegemise aadressiga.

    Kui teile hakkas juba tunduma, et see on lihtne menetlus, siis soovitan teil hoogu maha võtta. MTA kodulehel on nende kohta eraldi juhendid.

    Töökoha aadressi määramise juhendis[2] selgitatakse: Töökoha aadress on üldjuhul tööandja tegutsemiskoha aadress. Tööandjal võib olla üks või mitu tegutsemiskohta (nt kaupluseketid, kütusemüüjad, pankade harukontorid, põllumajandus jne) ja töötaja võib töötada mitmes kohas.

    Kui töötaja töötab mitmes kohas (nt hooldus, järelevalve) või kodus (kaugtöö vormis), määratakse püsiv töökoha aadress tööandja tegutsemiskoha järgi, kust töötaja tegevust juhitakse.

    Töökoha märkimine alltöövõtu korral (kooli- või personalisöökla või restorani majandamine, koristus- või turvateenuse osutamine vmt) toimub järgmiselt.

    Kui alltöövõtja tegevus toimub kliendi aadressil, teenuse osutamise leping on tähtajatu või sõlmitud vähemalt 2 aastaks ja klient on alltöövõtjale eraldanud alaliseks kasutamiseks vastavaks otstarbeks ette nähtud ruumid, siis on alltöövõtja tegutsemiskoha aadressiks kliendi aadress.

    Kui teenuse osutamise kestus kliendi aadressil jääb alla 2 aasta, siis märgitakse töökoha aadressiks tööandja tegutsemiskoha aadress.

    Kui see juba tundus teile lihtne, siis tabelis on näide, mis seda teile veelgi „meeldivamaks“ teeb: Põllu- ja metsamajanduse töötajad: Tööandja tegutsemiskoha aadress, kust töötaja tegevust juhitakse (nt kontor, talu jne). Kui töö toimub mitmes kindlas tegutsemiskohas (nt lautades), siis on töökoha aadressiks tegutsemiskoht, kus töötaja viibib suurema osa tööajast.

    Ametinimetuse jaoks on võimalik teha päring klassifikaatorile ja kuidas õige ohver välja valida, saate samuti aimu juhendist.[3] Ilus, nauditav ja halduskoormust vähendav on see vaid paberil, tegelik elu on kõike muud.

    Kuigi andmeid kogutakse suures osas Statistikaameti jaoks, tehakse seda maksukorralduse seaduse alusel. Muu hulgas on nii, et kui ettevõtja muul juhul ei esita Statistikaametile mingit teavet, siis teda saab sunnirahaga seda siiski tegema mõjutada, kuid trahvi teha ei saa. Kuna need normid on aga maksukorralduse seadusest tulenevad, siis on andmete esitamata jätmine käsitatav maksuhalduri tegevuse takistamisena ja maksukorralduse seaduse § 154 annab võimaluse rikkujat kostitada trahviga, mis on füüsilise isiku puhul kuni 300 trahviühikut ning juriidilise isiku puhul kuni 3200 eurot. Kas see on statistika kogumise põhimõtetega kooskõlas või mitte, on ilmselt pigem luuleline küsimus.

    Õnneks, nagu öeldud, on sellega aega 1. juunini.

    Intresside arvestamata jätmine

    Maksukorralduse seadus on seni ette näinud, et Intressi ei arvestata maksuhalduri kirjalikult antud eksitava või vale teabe tõttu vähem deklareeritud või seadusega ettenähtust rohkem tagasi taotletud summalt. See säte kaitseb maksukohustuslast, pakkudes talle mõningast õiguskindlust maksuhalduri selgituste siduvuse osas. Mõningast seetõttu, et isegi kui selgub, et maksuhalduri antud teave oli väär ning intresside arvestamisest loobutakse, siis maksukohustuse täitmisest see ei vabasta. Selleks, et maksukohustus ei muutuks, tuleks maksuhaldurilt taotleda siduvat eelotsust ning teostada tehingud või toimingud vastavalt otsusele.

    Nüüdsest lisandus intresside arvestamata jätmisele veel üks alus. Nimelt, intressi ei arvestata perioodi eest, mil maksukohustuslane ei saanud täita oma maksukohustust maksuhalduri põhjendamatu viivituse tõttu maksukontrolli läbiviimisel.

    Seaduseelnõu seletuskirjas on mõistagi muudatusele põhjendused olemas, kuid lühidalt tooduna: Muudatusega laiendatakse seega maksuhalduri poolt intressi arvestamata jätmise aluseid, mis võimaldaks arvestada maksuhalduri tegevuse või tegevusetuse tõttu menetluses tekkinud viivitust. Loogiliseks eelduseks normi kohaldamisele on, et maksukohustuslane ise on õigeaegselt täitnud kõik maksuhalduri korraldused ega ole muul moel menetluse viibimisele teadlikult kaasa aidanud.

    Teada on, et praktikas on seda juba varem arvestatud, kuid üksnes siis, kui maksukohustuslane on ise seda maksuhaldurilt taotlenud. Olukordi, kus ametnik on haige või on asi väga keerukas ja menetlus venib, intress tiksub, aeg-ajalt siiski esineb ning selge aluse kehtestamine intressi arvestamata jätmiseks on kindlasti mõistlik.

    Muudatus jõustus 1. jaanuaril 2019.

    Martin Huberg
    EML juhatuse liige

    [1] Riigikogu XIII koosseisu seaduseelnõu 675 SE. Kättesaadav Riigikogu kodulehel: www.riigikogu.ee.

    [2] Töökoha aadressi määramise juhend. Avaldatud MTA kodulehel: www.emta.ee/et/ariklient/registreerimine-ettevotlus/tootamise-registreerimine/tookoha-aadressi-maaramise-juhend.

    [3] Ametinimetuse märkimine töötamise registris. Avaldatud MTA kodulehel: www.emta.ee/sites/default/files/ariklient/registreerimine-ettevotlus/tootamine/ametinimetuse_markimise_juhend.pdf.

Loe täismahus artikleid veebis

Lisame ja uuendame varasemaid täismahus artikleid jooksvalt.
Artiklid avaldatakse üldjuhul üks aasta pärast ajakirja ilmumist veebiajakirjana. Varem avaldatakse sisukord, toimetuse veerg ning toimetuse valikul võib avaldada muid artikleid. Veebiväljaandes avaldatud artikkel võib erineda paberväljaande omast (nt viidete ja lisade osas).