Aastaaruanne 2021 ja maksud 2022 koolituse salvestus loe lähemalt / osta koolitus

MaksuMaksja: 2019 – august/september (nr 8-9)

MaksuMaksja: 2019 – august/september (nr 8-9)

  • Sisukord
    UUDISED
    Uus MRP on sündinud?EMLLk 5-6
    Siseministeerium astus välja?EML, Lasse Lehise kommentaarLk 6-8
    Kliimaga kliimaksisse, kilekotiga kilovatid kassasseMartin HubergLk 8-10
    Rahahädas valitsuse tagataskust leiab firmaautode maksustamise reformiAndres Reimer, ÄrilehtLk 9-10
    Käibemaksulõhe Euroopa Liidus vähenebRefereeris ja tõlkis Hiie MarrandiLk 10-12
    Maamaksu tõus rikuks valitsuse tõotatud maksurahuEesti Omanike Keskliidu pressiteadeLk 12-13
    Raiskav riigiaparaat tuleb tõhusaks seadistadaMartin Helme, Jüri Allikalt kommentaarLk 13-14
    Helme: välismaiste tippude Eestisse meelitamist tuleks soodustadaRahandusministeeriumi pressiteadeLk 14-15
    Ettevõtlust toetati möödunud aastal ligi 351 miljoni eurogaRahandusministeeriumi pressiteadeLk 15
    Riigile saab edaspidi makseid teha LHV Panga kontoleRahandusministeeriumi pressiteadeLk 16
    LHV asus kasutama Maksu- ja Tolliameti andmeid laenude otsustusprotsessisMTA pressiteadeLk 16
    Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile tubakaaktsiisi tõusu vähendamise eelnõuRahandusministeeriumi pressiteadeLk 17
    Eesti ja Hongkong sõlmisid topeltmaksustamise vältimise lepinguRahandusministeeriumi pressiteadeLk 17-18
    MTA saadab teavitused maksuvaba tulu enamkasutanud inimesteleMTA pressiteadeLk 18
    Enamik avaliku sektori veebilehtedest peab läbima uuenduskuuriAndmekaitse Inspektsiooni pressiteadeLk 19-21
    Õiguskantsler Ülle Madise annab Riigikogule ülevaate oma tööstÕiguskantsler Ülle Madise kõne RiigikogusLk 21-23
    Pensionäre langeb nagu murduMartin HubergLk 23-24
    ARVAMUS
    Miks ajab lause „Me pole kunagi veel nii hästi elanud” paljudel harja punaseks?Kaire UusenLk 25
    Kas välisinvestoritele meele järele olemise nimel peame ennast koorida laskma?Karl Olaf RääkLk 26
    Välispoliitika algab naabri õllehinnastToomas AlataluLk 26-28
    SEADUSEMUUDATUS
    Käibemaksumäärad mitmekesisemaksHiie MarrandiLk 28-29
    Käibemaksuseaduse muudatusi kärbiti riigieelarve huvidesMartin HubergLk 30-33
    KÄIBEMAKSU KLASSIKA
    Taaskasutus on moesEMLLk 33
    Vahendamise, komisjonimüügi ja edasimüügi käibemaksuarvestusLasse Lehis, MM nr 6/7, 2005Lk 34-41
    Kuidas maksustatakse segatarneid ehk Kuidas kaubast saab teenus ja teenusest kaupLasse Lehis, MM nr 8, 2005Lk 42-46
    Maksumaksjate küsimused seoses kinnisasjade maksustamisegaÕnneli Varend, MM nr 5, 2007Lk 47-48
    Kinnisasjade maksustamisestAivar Sõerd, MM nr 5, 2007; Lasse Lehise kommentaarLk 49-50
    Mõningatest käibemaksu korrigeerimisega seotud küsimustestMartin Huberg, MM nr 12, 2008Lk 51-54
    Väike käibemaksusõnastikEML, MM nr 1, 2009Lk 55-60
    Kuidas arvestada käibemaksu panditud vara müügilt?EML, MM nr 3, 2010 Lasse Lehise kommentaarLk 61-63
    Pilvede embusesLasse Lehis, MaksuMaksja nr 6/7, 2010Lk 64-68
    Krunt, ehitis ning poolik tööMartin Huberg, MM nr 8, 2010Lk 69-72
    Midagi on mäda kinnisasjade käibemaksustamisesHiie Marrandi, MM nr 2, 2013Lk 73-75
    Lihtsad asjad on keerulised ehk Käibemaksu vabatahtlik lisamineVilly Lopman, MM nr 6/7, 2014Lk 76-78
    Eluruumi renti saab ikkagi teatud tingimustel käibemaksuga maksustadaTõnis Elling, MM nr 3, 2016Lk 78-79
    Tagasi maailma loomise juurde — millised on arve vorminõuded?Hiie Marrandi, MM nr 5, 2016Lk 80-81
    Eesti puhkemajanduse eripäradKaspar Lind, MM nr 2, 2017Lk 82-84
    EELARVE
    Valitsus kiitis heaks 2020. aasta riigieelarve eelnõuRahandusministeeriumi pressiteade 2020. riigieelarve eelnõu faktilehtLk 85-87
    Kust tuleb tolm ja kuhu laekub juriidilise isiku tulumaksutulu?Martin HubergLk 87-88
    Riigikontroll analüüsis, miks riigi tarkvaraarenduse projektid nii mõnigi kord ebaõnnestuvadRiigikontrolli pressiteadeLk 89-90
    VÄLISMAA
    Saksamaa rohelised tegid ettepaneku tõsta lihatoodete käibemaksuTõlkinud: Tiiu VarendLk 90-91
    Suuremahuline andmevargus Bulgaarias seab ohtu kogu riigi täiskasvanud elanikkonnaTõlkinud: Tiiu VarendLk 91-92
    Bulgaaria maksuamet, keda trahviti andmelekke eest 3 miljoni dollariga, vaidlustab trahviTõlkinud: Tiiu VarendLk 92
    JURIST VASTABHiie MarrandiLk 93-94
    MINU MAX
    Nagu kaks tilka vettEMLLk 95
  • Toimetuse veerg

    Augusti-septembri MaksuMaksjas käibemaksust rõhuasetusega kinnisvaratehingutel

    Seekordses rekordmahukas ajakirjanumbris oleme kokku kogunud MaksuMaksjas varem ilmunud vanad õpetlikud lood käibemaksust kinnisvaratehingute puhul, ja mõistagi ei ole need oma aktuaalsust tänaseni kaotanud. Nautige klassikat ja olge ka tulevikus kinnisvaratehingute tegemisel ettevaatlik.

    Suvises MaksuMaksja numbris andis EML juhatuse liige Martin Huberg ülevaate Rahandusministeeriumis ette valmistatud käibemaksuseaduse muutmise seadusest, mis oli ajendatud järgmise aasta alguses jõustuva EL direktiivi ülevõtmisest. Selle direktiivi eesmärk on ühtlustada ja lihtsustada käibemaksusüsteemi teatavaid norme liikmesriikide vahelise kaubanduse maksustamisel. Muudatus puudutab nii laovarusid, aheltehinguid kui lootusetuid nõudeid.

    Nüüd, mil riigieelarveliste huvide reha on sellest üle käinud, võime tõdeda, et ametnike jaoks ei ole isegi Euroopa Kohtu seisukohad mingiks takistuseks, kui küsimuse all on riigieelarve. Kui riigil on raha rohkem selle tõttu, et ta rikub käibemaksudirektiivi nõudeid ja võtab käibemaksukohustuslastelt rohkem raha ära, siis ei ole tegemist mingi toetuse eraldamise küsimusega, vaid riik rikub õigusi ja koormab ettevõtjaid rohkem, kui on lubatud.

    EML jurist Hiie Marrandi tutvustab Euroopa Komisjoni ettepanekut muuta käibemaksudirektiivi käibemaksumäärade osas. Käibemaksumäärasid käsitlevad sätted töötati välja üle kahekümne aasta tagasi ja need ei täida enam oma eesmärki. Direktiivimuudatusega plaanitavad vabamad eeskirjad annaks liikmesriikidele võimaluse kohaldada lisaks veel 0%–5%-list vähendatud maksumäära (sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusega).

    Selle asemel et täiendada juba niigi pikka loetelu kaupadest ja teenustest, mille suhtes võib kohaldada vähendatud käibemaksumäära, asendataks käibemaksudirektiivi lisa negatiivse loeteluga kaupadest ja teenustest, mille suhtes vähendatud käibemaksumäära kohaldada ei või. Sellega asendataks kehtiv põhimõte, mille kohaselt võib vähendatud maksumäära kehtestada üksnes siis, kui see on sõnaselgelt lubatud, põhimõttega, et kõigi kaupade ja teenuste suhtes võib ette näha piiratud arvu vähendatud maksumäärasid, kui seda ei ole sõnaselgelt keelatud.

    Margit Berko
    MaksuMaksja peatoimetaja

  • Uus MRP on sündinud?

    EML

    Nii mõnigi EML liige on muutunud murelikuks. Siiamaani pole ilmunud selle aasta maksukogumikku ning ajakiri MaksuMaksja tundub olevat läinud uuele graafikule „ilmub vastavalt võimalustele“. Kas uue valitsuse maksupoliitika hakkab maksumaksjate liitu välja suretama?

    Siinkohal soovimegi paluda vabandust viivituste pärast ning tänada kõiki, kes on mõistnud, kelle või mille taga need viivitused on. MaksuMaksja toimetuse käsutuses on ka dokument, mis paljastab kogu tõe. Tegelikult siiski mitte kogu tõde. Asjatundlik pilk leiab kindlasti lepingust ühe punkti, mille tõele vastavuse võib kahtluse alla seada. Kuigi toimetusega suhelnud lepingupool avaldas lootust, et lähemate kuude jooksul viiakse lepingu täitmise praktika kooskõlla lepingus sätestatuga, julgeb toimetus jääda selle lubaduse osas veidi skeptiliseks.

    Kui nüüd rääkida konkreetselt EML liikmetele pakutavatest toodetest, siis maksukogumiku tekstid on toimetatud ja trükiettevalmistuses ning MaksuMaksja ilmub kaks korda järjest topeltnumbrina, et graafikusse tagasi saada. Midagi ei jää tegemata ei sel ega järgmisel aastal.

    Märksa suurema põnevusega ootavad meie liikmed pigem uudiseid sellest, kas tõesti hakatakse Suur-Ameerika tänaval midagi teistmoodi tegema. Või läheb kõik vanamoodi edasi, et minister käib vaid ametnike poolt kokku kirjutatud paberitele allkirju andmas ja nõunike asi on jälgida, et allkirjad saaksid antud õigel ajal ja õiges kohas? Kõik, kes on vähegi lugenud või kuulnud, mida üks lepingupool MaksuMaksja veergudel varem teise lepingupoole kohta on arvanud, ilmselt aimab, et midagi lihtsalt peab muutuma. Varem või hiljem. Kindlasti ei saa alkoholiaktsiisi langetus jääda ainsaks reljeefseks pöördeks senises maksupoliitikas.

    Paraku on selge, et 25 aastat juurdunud süsteemi nelja kuuga ei muuda. Pigem on see hea kui halb, sest kui iga uus minister saaks tõesti paari kuuga kõik seadused oma tahtmise järgi ringi teha, siis täpselt sama lihtne oleks see ju ka kõigile järgmistele ministritele… Rääkimata muudest plaanidest, mida võiks ehk kokku võtta märksõnaga „töökorralduslikud küsimused“. Siiski andis toimetusega suhelnud lepingupool mõista, et üllatusi on varuks piisavalt ja uusi uudiseid on tulemas ka mujale kui Uutesse Uudistesse.

    Maksumaksjate liidu ja Rahandusministeeriumi pakt (MRP)

  • Siseministeerium astus välja?

    EML

    Saime Siseministeeriumilt avalduse. Avalduse sisu ei oleks iseenesest mingit ekstra tähelepanu pälvinud ja me ei oleks piirdunud sellele eraldi vastuse andmisega, kui ei oleks juhtunud veel midagi. Eks uudistevaesel ajal surfavad ajakirjanikud ju igal pool, kus mingit infot leida võib, ning nii ilmselt sattus Õhtuleht kirja peale, milles Siseministeerium avaldab soovi EML liikmestaatuse lõpetamiseks.

    Miks?

    Õhtuleht tsiteeris avaldust: Siseministeerium koos allasutustega seisab selle eest, et iga Eesti elanik tunneks, et tal on siin turvaline elada ning Eesti piir ja riigikord oleks hoitud. Kuna maksupoliitika kujundamine ei ole Siseministeeriumi põhiline tegevusvaldkond, palume lõpetada Siseministeeriumi liikmelisus.[1]

    Siseministeeriumi pressiesindaja selgitas Õhtulehele, et Välja astumise põhjuseks on asjaolu, et Siseministeeriumi valitsemisala finants-, palga- ja personaliarvestus toimub täna hoopis riigi tugiteenuste keskuses, mis on ühtlasi ka kompetentsikeskuseks ministeeriumi valitsemisalas tehtavate kuludega seonduvate maksuküsimuste lahendamisel.[2]

    Avalduses endas oli avatud tegelikult ilmselt veel sisulisem tahk: Riigi osalemine Eestis registrisse kantud juriidilises isikus ja välisriigis registreeritud piiratud vastutusega eraõiguslikus juriidilises isikus on reguleeritud riigivaraseadusega. Seaduse kohaselt saab riigi nimel liikmeõiguste teostajaks olla vaid üks riigivara valitseja, kellele laienevad kõik seadusest tulenevad mittetulundusühingu liikme õigused ja kohustused.[3]

    Aga

    Ega meil midagi tegelikult selle osas enamasti kosta ei ole, kui me mõnest liikmest või infoteenuse kasutajast ilma jääme — lihtsalt kahju on, et koostöö lõpeb, ja me loodame alati, et mingil ajal ning mingil positiivsel viisil meievahelisi kokkupuutepunkte veel tekib. Enamasti ei ole see nagu valuline lahutus, vaid küllalti ratsionaalne põhjendus, mis liikmelisuse lõpetamise tingib. Tihti on selleks liidu liikme majanduslikult halvenenud olukord, kuid vahel ka uus juhtkond, kes liikmeks olekut enam vajalikuks ei pea. Vahel aga ka solvumine, kui meie osutatud abi ei ole vilja kandnud ja mõni maksuhalduri haldusakt on jäänud ka kohtus muutmata. Ühesõnaga, põhjuseid on palju ja vägagi erinevaid.

    Praegune põhjendus on aga ühes osas natukene ebatäpne ja selle tõttu soovime pisut ka saladuskatet hajutada, et teised saaksid olukorrale samuti hinnangu anda.

    Liikmelisus või mitte?

    EML põhikiri näeb punktis 2.1 ette: Ühingu liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane füüsiline isik või Eestis tegutsev juriidiline isik, kes tunnistab Ühingu põhikirja ning on tasunud liitumistasu ja liikmemaksu.[4]

    Siseministeerium ei ole juriidiline isik, vaid valitsusasutus. Valitsusasutus on riigi eelarvest finantseeritav asutus, millele seadusega või seaduse alusel antud põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine.[5]

    Põhimõtteliselt võib riik olla mittetulundusühingu liikmeks, sh maksumaksjate liidu liikmeks, kuid seni ei ole riik seda vajalikuks pidanud. Kui riik soovib mõne mittetulundusühingu liikmeks astuda, siis esindab riiki seal riigivara valitseja või tema volitatud asutus ning täpsustavaks tingimuseks on seatud, et see peab olema seotud riigivara valitsemisega.[6]

    Riigivara valitsemine on vara Eesti Vabariigi (edaspidi riik) nimel omandamine, kasutamiseks võtmine, valdamine, kasutamine ja käsutamine ning riigi osalemine Eestis registrisse kantud juriidilises isikus või varaühisuses ja välisriigis registreeritud piiratud vastutusega eraõiguslikus juriidilises isikus.[7] Seega, mittetulundusühingus osalemine on tõesti riigivara valitsemine, kuigi tavatähenduses mingit vara ei valitseta.

    Aga siin on üks konks. Me oleme paindlikud, lihtsalt peame olema. Me oleme arvestanud sellega, et turul võib esineda ka teistlaadi vajadusi, mida rahuldada tuleb. Ja nii on meie põhikirjas ka punkt 3.3, mis näeb ette: Asutused ja isikuühendused, kes ei saa olla Ühingu liikmed juriidilise isiku staatuse puudumise tõttu, samuti isikud, kes ei soovi astuda Ühingu liikmeteks, kuid soovivad kasutada Ühingu liikmetele osutatavaid teenuseid ja antavaid soodustusi, maksavad teenustasu vastavalt juhatuse kehtestatud hinnakirjale.[8]

    Selle punkti täitmiseks on kehtestatud järgmine võimalus: Riigi- ja omavalitsusasutused ning muud isikud või ühendused, kes oma juriidilise staatuse tõttu ei saa olla mittetulundusühingu liikmeks, saavad infoteenuse kasutajana kasutada kõiki liikmetele mõeldud soodustusi. Infoteenuse kasutaja teenustasu määr on võrdne liikmemaksu soodusmääraga (90 eurot aastas).[9]

    Olgem ausad, kui on olemas asutus, kellel on vaja infot, ning kui me saame seda pakkuda, siis on see märgatavalt paindlikum ja kiirem, kui suurest masinavärgist vastuseid ootama jääda. Me loodame, et teised infoteenuse paketi kasutajad on meiega rahule jäänud.

    Ehk siis

    Siseministeerium ei saa lõpetada meie liikmeks olekut, sest Siseministeerium ei ole meie liige olnud. Siseministeerium on sõlminud meiega lepingu infoteenuse kasutamiseks ja me siiralt loodame, et seda on neile ka vaja olnud.

    Infoteenuse kasutaja saab nii nõustamist kui ajakirja MaksuMaksja, saab 40% soodustusega osaleda meie koolitustel ning kord aastas maksuseaduste kommenteeritud väljaande. Seda ei ole sugugi vähe, kuid on tõsi, et kõigile ei ole seda vaja ja vajadus võib ka ajas muutuda.

    Meil on kahju, et see leping üles öeldi, kuid samavõrd kahju on meil sellest, et selle sisust on ekslikult aru saadud. See ei ole midagi sellist, mida sedavõrd jäigalt käsitlema peaks, ja kindlasti ei saa seda lepingut võrdsustada liikmeks olekuga. Loodame, et seda laadi segadusi õnnestub vältida, ja kui ei, siis aitame meeleldi.

    Kommentaar

    Lasse Lehis
    EML juhatuse liige

    Ajendatuna Siseministeeriumi kirjast ja eelpool juba kommenteeritud uudisest lasin välja võtta EML liikmeinfo andmed infoteenuse kasutajate kohta. Praeguseks on meile alles jäänud kokku 30 IK staatuses klienti, valdavas osas kohaliku omavalitsuse asutused. Tallinna linn on esindatud 5 erineva asutusega ning ülejäänud omavalitsusüksused on linna- või vallavalitsuse tasemel (Hiiumaa, Kose, Lüganuse, Mustvee, Pärnu, Rapla, Saaremaa, Viimsi, Viljandi, Vinni). Siis on kaks avalik-õiguslikku juriidilist isikut (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Kaitseliit). Vanast ajast on jäänud veel kolm sihtasutuseks „konverteeritud“ kultuuriasutust, kelle me saame ümber vormistada soodusmääraga liikmeks. Samuti on infoteenuse kasutajate hulka erikokkulepe alusel sattunud kaks füüsilist isikut. Puhtaid riigiasutusi jääb koos lahkunud Siseministeeriumiga alles kaheksa. Jätame nende nimed igaks juhuks nimetamata, et hoida ära nende viimastegi põgenemist.

    Tuleb tunnistada, et selle kategooria kliente ongi meil raske kinni hoida. Omavalituste hulgas tegi korralikku laastamistööd haldusreformiks nimetatud aktsioon, mille käigus suur osa valdu ja linnu liideti. Eks ka riigiasutusi kiputakse pigem kokku panema kui uusi looma, kuid riigi puhul teeb oma tööd ka raamatupidamisteenuse koondamine ühte keskusse. Sama toimub ju ka erasektoris, kus väikesed ettevõtjad loobuvad raamatupidaja palkamisest ja kasutavad büroo teenuseid. EML jaoks aga ei ole vähemalt praeguse hinnakirja kohaselt mingit vahet, kas liikmeks olevas juriidilises isikus töötab üks või sada raamatupidajat. Nii me vaatame aasta-aastalt liikmeskonna kahanemist ja ilmselt oleme sunnitud mingi hetk viima sisse „suurkliendi“ staatuse nõustamisteenuste pakkujatele, kus on meie teenuseid tarbivaid töötajaid rohkem kui üks. Omaette küsimus, kuidas seda kõike mõõta ja kontrollida.

    [1] Marvel Riik. Siseministeerium lahkub maksumaksjate liidust, kuna seal ei tegelda elanike turvatundega. – Õhtuleht, 02.08.2019.

    [2] Samas.

    [3] Siseministeeriumi 01.08.2019 kiri nr 7-1/213-1 MTÜ Eesti Maksumaksjate Liidule.

    [4] EML põhikiri on avaldatud EML kodulehel rubriigis „Liidu info“, vt www.maksumaksjad.ee.

    [5] Vt Vabariigi Valitsuse seadus, § 39 lg 1.

    [6] Vt Riigivara seadus, § 6 lg 2.

    [7] Samas, § 1 lg 2.

    [8] Viide 4.

    [9] EML liikmemaksude hinnakiri. Avaldatud EML kodulehel rubriigis „Liikmeinfo“. Vt www.maksumaksjad.ee.

  • Rahahädas valitsuse tagataskust leiab firmaautode maksustamise reformi. Andres Reimer

    Andres Reimer, Ärileht
    21.09.2019

    Luksusautode võlusid nautivaid ettevõtjaid võib oodata pehmelt öeldes ebameeldiv üllatus, kui mõne aasta tagune põhjalik firmaautode maksustamise idee taas Rahandusministeeriumi poolt lauale peaks tõstetama.

    Audi, Mercedese ja Toyota Land Cruiseri maksustamist soovitakse selle idee kohaselt palju rängemalt maksustama hakata, soovitades maksualanduse abil istuda hoopis Škoda ja Nissani rooli.

    Kui firmaautosid kasutavate ettevõttejuhtide poolt deklareeritavad isiklikult tulud osutusid auto maksumusega võrreldes üllatavalt nirudeks, selgus Rahandusministeeriumi juhtivanalüütiku Risto Kaarna kirjatööst ka teine üllatav tõsiasi.

    Nimelt maksab tavainimene oma auto eest riigile kaks korda rohkem maksu kui tema boss, kes firma sõidukiga ringi tuiskab.

    Kui eraisik kulutab ühes kuus autole näiteks 500 eurot, on tema maksukohustus ligi 414 eurot. Juriidiline isik seevastu kulutab samasugusele autole poole vähem: ta maksab erisoodustuselt makse kõige rohkem 211 eurot (170 eurot tulu- ja sotsiaalmaksu erisoodustuselt, lisaks 42 eurot käibemaksu).

    Liiklusregistri ja maksuameti andmete ühendamine näitab ühe kalli ettevõtete arvel oleva automudeli (Toyota Land Cruiser hinnaga ca 50 000 eurot) omanikest kahel kolmandikul on brutopalk on alla 1200 euro kuus (2013. aasta andmed). Netopalk sellisel juhul on Kaarna ettekande põhjal mitte rohkem kui 940 eurot. 50 000 eurot maksva auto liisingu kuumakse 5-aastase liisingu korral on ligi 600 eurot ning auto omamise ning kasutamisega seonduvad keskmised kulud (kindlustus, kütus, hooldus, remont) lisavad kogukuludele veel umbes sama palju otsa.

    Kaarna pakutud lahenduse kohaselt läbisõidu arvestust (sõidupäevikut) ei peeta, kuid tooks järgmised muudatused:
    • pettuste vältimiseks tuleb auto kasutusotstarbe ette deklareerida ning käibemaksu saab maha arvata üksnes katkematu kaheaastase kasutusega 100% ettevõtluses;
    • et tagada parem sotsiaalne kontroll autode maksustamise osas, võiksid 100% ettevõtluses kasutuses olevad sõiduautod, sh riigiettevõtete autod, olla märgistatud;
    • arvestus käib täiskuu-, mitte päevapõhiselt, kuna sõidupäevikut ei ole — alla kuu arvestuse jaoks jääb isikliku auto kasutamise maksuvaba hüvitis kuni 335 euro ulatuses;
    • kaubikuomanikud võivad sama süsteemi kasutada vabatahtlikult.

    „Lihtne süsteem lööb kõiki ühe puuga, mis pole õiglane,” selgitas Kaarna. „Õiglane süsteem võib aga olla halduslikult koormav ja keeruline, kuna autod võivad olla erakasutuses väga erineval määral. Samuti ei soovinud me erisoodustuse arvestusel kasutada selliseid näitajaid, millega on kerge manipuleerida.”

    Kaarna toob eeskujuks Euroopa, kus auto erisoodustuse aluseks on mingi osakaal auto ostuväärtusest (6%-30%).

    Tüüpiliselt on sellele lisatud ka erinevad määrad aastase läbisõidugrupi-, CO2 emissioonide grupi, võimsuse vms kohta. Süsteeme on palju erinevaid. Selleks, et vähendada võimalusi manipulatsiooniks, kasutavad enamus riike erisoodustuse arvestamisel mingit kindlat väärtust või rusikareeglit.

    Loe lähemalt rahandusministeeriumi blogist: https://blogi.fin.ee/2016/07/firmaautode-erakasutuse-maksustamisest/.

     

  • Kliimaga kliimaksisse, kilekotiga kilovatid kassasse. Martin Huberg

    22. september oli rahvusvaheline tähtpäev — autovaba päev. Wikipedia andmetel on selle eestvedaja autovaba liikumine ning eesmärgiks on ühiskonna tähelepanu juhtimine autostumise probleemile. Püütakse mingi perioodi (nädal, päev) jooksul vähendada liiklust kas mingis piirkonnas või linnas ning anda inimestele võimalus näha, milline oleks see piirkond kas siis autodeta või väiksema liikluskoormusega.[1]

    Meil leiab enamasti kajastamist Tallinna autovaba päev. Vanasti näiteks seetõttu, et endine meer sõitis kõigest hoolimata tööle autoga ja pahandas, et autosid oli liiga palju. Tundub, et ta oodanuks ilmselt kiiremat tööle jõudmist.[2] Sel aastal aga näiteks suleti mõni tänav vanalinna Kalamaja-poolses osas koos mõne tänavaga Kalamajas. Toimus palju põnevaid üritusi ja välja aeti ka 1936. aastast pärit tramm.[3] Õnneks oli autovaba päev sel korral pühapäeval ja kõigil oli võimalus soovi korral üritusest autoga osa mitte võtta.

    Aga ikkagi

    Kuna autojuhte oli sel päeval keeruline välja vihastada, sest paljudel ei olegi sel päeval vastavasse piirkonda asja, siis valis Päevalehe Ärileht, kas kogemata või meelega, teise viisi, kuidas kõikidele autosõpradele üks korralik tüng teha ja maksanäitajaid pisut mõjutada (rahunemiseks võetud napsude tõttu).

    Nimelt ilmus 21.09.2019 Päevalehe Ärilehes Andres Reimeri toimetatud uudis, milles teatatakse: Luksusautode võlusid nautivaid ettevõtjaid võib oodata pehmelt öeldes ebameeldiv üllatus, kui mõne aasta tagune põhjalik firmaautode maksustamise idee taas Rahandusministeeriumi poolt lauale peaks tõstetama.[4]

    Ja esitatud tsitaadile järgneb ülevaade Risto Kaarna analüüsist, mis kirjeldab Sven Sesteri jõmmidega võitlemise poliitikat ehk siis vaenu Land Cruiseritega sõitjate vastu.[5]

    Ja mis siis juhtus?

    Millest see sebimine ja vahu üles kloppimine? Esimese hooga võttis ikka sügavalt hingama ja ma ei imesta, kui mõni ettevõtja südari sai. Kui asjasse süüvima hakata, siis selgub, et Reimer viitab sellele samale 2016. aasta uurimusele. Ilmselt on ta siis autovaba päeva vaimus pidanud kodulehele uudiseid leidma, sattus vana asja peale, ei pannud kuupäeva tähele ja „avastas“ valitsuse salaplaani!

    Kogu see p…sk võeti õigupoolest ammu vastu, see kehtib meil 2018. aastast ja seda neetud kilovatti vihkab terve Eesti. Eriti tore on MTA seisukoht: Hübriidsõiduautode puhul on aluseks Maanteeameti liiklusregistris või tehnilises passis märgitud sisepõlemismootori maksimumvõimsus (kW).[6]

    Kuna see (hübriidsõidukite tootmine) on üha suurenev trend, siis hakkab tugev korrelatsioon, mida kilovattide ja auto hinna vahel mingil põhjusel nähti, üha kaugenema turuhinnast. Ja puhtalt elektrimootori puhul juhtub nii, et kilovatt sõidab varsti turuhinnast kaarega üle, arvestades elektriautode võimsust.

    Lõpp hea, kõik mitte nii hea

    Õigupoolest on küll hea tunne, et tegemist oli siiski tüngauudisega, kuid teisest küljest tuleks sedasorti jaburus ära muuta. Kilovattide järgi võiks mõningatel andmetel ka teatud kehaosa pikkust hinnata, kuid usun, et uroloogid vaidleksid sellele vastu isegi siis, kui Sven Sester Risto Kaarnale midagi muud kinnitaks. Kindlasti oleks seos mõningatel juhtudel olemas, kuid kas see on adekvaatne?

    Järsku prooviks kordki midagi mõistlikult lahendada? Järsku keelaks lihtsalt sõiduautod ära, küllap siis ka need erasõidud lakkavad…

    Martin Huberg
    EML juhatuse liige

    [1] Vt Wikipediast: https://et.wikipedia.org/wiki/Autovaba_päev.

    [2] Vt Kristjan Roos. Savisaar sõidutas autovabal päeval alluvad tööle. – Õhtuleht, 23.09.2004.

    [3] Vt artiklit „Autovaba päev 2019“ Tallinna kodulehel: www.tallinn.ee/est/keskkond/Autovaba-paev.

    [4] Vt Andres Reimer. Rahahädas valitsuse tagataskust leiab firmaautode maksustamise reformi. – Eesti Päevalehe Ärileht, 21.09.2019.

    [5] Analüüsi kohta vt Risto Kaarna. Firmaautode erakasutuse maksustamisest. – MaksuMaksja, 2016, 8, lk 12-18. Kriitikat vt Martin Huberg. Jõmmile kilovatiga vastu lõugu. – Samas, lk 19-22.

    [6] MTA juhend. Tööandja sõiduauto erisoodustuse maksustamine alates 1. jaanuarist 2018. MTA kodulehel: www.emta.ee.

  • Käibemaksulõhe Euroopa Liidus väheneb.

    Käibemaks on üsna harilik maks. Ka probleemid, mis selle maksuga kaasas käivad, ei erine muredest, millega teised maksud silmitsi peavad seisma. Üks selline murekoht on, et maksu laekub vähem kui peaks. Maksulõheks (Eestis kasutatakse ka väljendit „maksuauk“) nimetataksegi seda vahet tegeliku maksulaekumise ja selle vahel, kui palju seda riigieelarvesse peaks laekuma.

    Hoolimata väärikast ajaloost ja vanusest — käibemaks lisandväärtuse maksu kujul on Euroopa vanim tarbimismaks, kehtides EL-is suuremalt jaolt samasugusena juba aastast 1968 — on seda pidevalt reformida püütud. 2017. aastal näiteks teatas Euroopa Komisjon ulatuslikust käibemaksusüsteemi reformimise kavast. Nii põhjalikke uuendusi, kui seekord plaanis, ei ole tehtud viimase 25 aasta jooksul. Käibemaksupettustega võitlemine peaks selle tulemusena muutuma lihtsamaks ja käibemaksu kogumine tõhusamaks.[1]

    Kuidas maksulõhe suurust kindlaks tehakse?

    2019. aasta sügisel valmis Euroopa Komisjoni tellimusel uuring, millega määratakse kindlaks käibemaksulõhe suurus EL liikmesriikides.[2] Uuring tehakse juba kuuendat korda. Selle aasta raport on varasemast erinev selle poolest, et kuigi põhjalikud analüüsiandmed puuduvad, on tehtud prognoos ka 2018. aasta käibemaksulõhe suuruse kohta. Eestikeelsetes majandusuudistes on raport tähelepanu pälvinud kasinasti — sellest on loo avaldanud vaid Äripäev[3], ja me tahame seda viga MaksuMaksja veergudel parandada. Käibemaksu alalaekumist käsitlevat uuringut rahastatakse EL eelarvest ja selle tulemused on olulised nii Euroopa Liidu kui liikmesriikide jaoks, sest käibemaks moodustab olulise osa mõlemast eelarvest. Eesti eelarvest moodustab käibemaks umbes viiendiku.

    Käibemaksulõhe all peetakse selles uuringus silmas erinevust loodetud ja tegelikult laekuva käibemaksu vahel. See ei tähenda pelgalt maksulaekumise erinevust maksupettuse ja maksudest kõrvalehiilimise tõttu, vaid hõlmab ka käibemaksu, mis on kaotsi läinud pankrottide, maksu administreerimise vigade ja maksude optimeerimise tõttu. Definitsiooni kohaselt on see erinevus laekunud käibemaksu ja seaduse järgi tekkiva kogu maksukohustuse vahel.

    Euroopa Liidu majandus 2017. aastal

    Tasub meenutada, et Euroopa Liidu majandus kasvas 2017. aastal 2,5% (2016. aastal oli kasv 2%). Kõrgeim SKP kasv oli Iirimaal (7,2%), Rumeenias (7%) ja Maltal (6,8%). Nominaalarvudes on kasv tavaliselt suurem kui reaalnumbrites. Nii oli nominaalne SKP kasv Iirimaal 7,6; Rumeenias 12 ja Maltal 9,3%. Eestis oli nominaalne SKP kasv 8,9%, reaalne aga 4,9%.

    Raport näitab, et 2017. aasta EL majanduskasv (SKP kasv 2,5%) lõi soodsa pinnase ka käibemaksulaekumiste kasvuks. Käibemaksulaekumised kasvasid kõigis liikmesriikides. Maksubaasi kasv oli peamine, kuid mitte ainus kasvu allikas.

    Miljardid vähenevad

    Uuring näitab, et 28 Euroopa Liidu liikmesriigi käibemaksulõhe oli 2017. aasta 137,5 miljardit eurot, langedes 2016. aasta 145,4 miljardiga võrreldes ligi 8 miljardit. Kõige enam vähenes maksulõhe Maltal, Poolas ja Küprosel. Kõige suurem lõhe tuvastati Rumeenias (35,5%), Kreekas (33,6%) ja Leedus (25,3%).

    Väikseim käibemaksulõhe oli Küprosel, Luksemburgis ja Rootsis. Nagu mainitud, siis protsentuaalselt oli käibemaksulõhe suurim Rumeenias, Kreekas ja Leedus. Seevastu summaarselt oli lõhe kõige suurem Itaalias (33,5 mld eurot), Saksamaal (25 mld) ja Ühendkuningriigis (19,2 mld).

    Kahekümne kaheksas liikmesriigis suurenes lõhe osakaal 25 riigis ja vähenes kolmes riigis (Kreekas, Lätis, Saksamaal).

    Eesti, Läti, Leedu ja Soome tulemused

    Eesti käibemaksulõhe suuruseks mõõdeti 122 miljonit eurot, mis moodustab 5% kogu käibemaksukohustusest. 2013. aastaga võrreldes on toimunud vähenemine 9 protsendipunkti võrra. 2018. aastaks ei prognoosi raport erilisi muudatusi.

    Läti käibemaksulõhe suuruseks mõõdeti suurem summa — 385 miljonit eurot, mis moodustab 15% kogu käibemaksukohustusest. 2013. aastaga võrreldes on toimunud samuti vähenemine 9 protsendipunkti võrra. Aastaks 2018 prognoositakse märkimisväärset käibemaksulõhe vähenemist.

    Leedu käibemaksulõhe suuruseks mõõdeti 1,1 miljardit eurot, mis moodustab 25% kogu käibemaksukohustusest. 2013. aastaga võrreldes on siiski toimunud mõningane vähenemine 4 protsendipunkti võrra. 2018. aastaks ei prognoosi raport erilisi muudatusi.

    Oma läheduse tõttu põhjanaabritega huvitavad meid ka Soome tulemused. Käibemaksulõhe suuruseks mõõdeti 1,6 miljardit eurot, mis moodustab umbes 7% kogu käibemaksukohustusest. 2013. aastaga võrreldes on toimunud kerge tõus: 2 protsendipunkti võrra. Väärib mainimist, et Soome käibemaksulõhe on olnud üsna stabiilne ja märgatavalt alla EL mediaankeskmist.

    Järeldused

    Erinevate aastate raportite andmed ei pruugi olla võrreldavad, kuna vahepeal on muutunud nii EL liikmesriikide arv kui ka mõningad sisendid, mida uuringu jaoks on liikmesriikidelt küsitud. Seega kaugeleulatuvate järelmite tegemisel tasub olla pigem ettevaatlik.

    Küll aga saab üldplaanis esile tuua, et käibemaksulõhe ei ole laienenud. Kuigi selle hinnanguline suurus (raporti kohaselt 2017. aastal 137,5 miljardit eurot) on muidugi üüratu (kui palju lasteaedu, teid, muud head-paremat selle eest saaks ehitada, ei hakka parem spekuleerimagi), on varasema aastaga võrreldes siiski toimunud vähenemine ligi 8 miljardi euro võrra, mis on samuti üüratu summa. Eesti riigi eelarve maht näiteks on umbes 11 miljardit. Ka 2018. aasta andmete kiiranalüüs annab põhjust eeldada, et lõhe jätkab vähenemist, mitte suurenemist. Lõhe arengu kohta selgitab raport, et 2013. aastast alates on tegelikult toimunud mitte küll eriti kiire, aga järjepidev käibemaksulõhe vähenemine. 2013. aasta enam kui 160 miljardi euro suurusest lõhest oleme jõudnud arvuni, mis jääb tublisti alla 140 miljardi.

    Küllap selle taga on mitmeid asjaolusid, riikide edukas maksupoliitika ja majanduse head ajad nende hulgas. Kas on märkimisväärselt tõusnud ka isikute maksumoraal, selle kohta EL raport vastust ei anna.

    Tabel 1

    Käibemaksulõhe 2017 (miljonit eurot)

    LiikmesriikLaekumineKogu käibemaksu-kohustusKäibemaksulõheLõhe (%)
    Belgia29 76333 759399611.8%
    Bulgaaria4664528962511.8%
    Tšehhi14 72116 803208212.4%
    Taani27 93130 16622357,4%
    Saksamaa226 58225 1598250169,9%
    Eesti214822701225,4%
    Iirimaa13 27815 215193812,7%
    Kreeka14 64222 041739933,6%
    Hispaania74 10775 91318062,4%
    Prantsusmaa16 1932173 96212 0306,9%
    Horvaatia648569444596,6%
    Itaalia107 901141 5303362923,8%
    Küpros18511862110,6%
    Läti2164254938515,1%
    Leedu33104429111925,3%
    Luksemburg34693492230,7%
    Ungari11 72513 617189313,9%
    Malta810823131,6%
    Holland49 90052 64427445,2%
    Austria28 30430 74824447,9%
    Poola36 33042 094576413,7%
    Portugal16 80918 738192910,3%
    Rumeenia11 65018 063641335,5%
    Sloveenia347936061283,5%
    Slovakkia59177708179123,2%
    Soome20 40422 02616227,4%
    Rootsi44 11544 7696541,5%
    Ühendkuningriik161 509180 70819 19910,6%

    Refereeris ja tõlkis Hiie Marrandi, EML juhatuse liige

    [1] Vt Hiie Marrandi. Käibemaksureform Euroopa Liidus. – MaksuMaksja, 2017, 10, lk 4-6.

    [2] https://ec.europa.eu/taxation_customs/sites/taxation/files/vat-gap-full-report-2019_en.pdf.

    [3] Vt artiklit: Eestil jäi saamata 122 miljonit eurot käibemaksutulu. – Äripäev, 30.09.2019.

  • Maamaksu tõus rikuks valitsuse tõotatud maksurahu

    Eesti Omanike Keskliidu pressiteade
    24.09.2019

    Eesti Omanike Keskliidu arvates toob Vabariigi Valitsuse plaanitav maade korraline hindamine kaasa maamaksutõusu. Omanike keskliidu esimehe Priidu Pärna sõnul räägitakse küll maade ümberhindamisest, mida ei ole tõesti aastaid tehtud, kuid on selge, et kaugem eesmärk on koguda omavalitsustele rohkem maksutulu. Sellega rikub valitsus lubatud maksurahu.

    Maade korraline hindamine tooks kaasa kümnetele tuhandetele kinnisvaraomanikele maksutõusu, arvestades asjaolu, et väga paljud omavalitsused rakendavad maa maksustamisel maksimaalset lubatud maksumäära (2,5% maa maksustamishinnast). Riigil on maade tegelik hind tänagi teada, sest aastaid on riigi Maa-amet notaribüroode kaudu saanud infot kõikide kinnisvaratehingute hindadest, mis võimaldab lihtsalt leida piirkonna turuhinna.

    Maade hindamisel tuleb seega teha restart ka maade maksustamisel ja maa hinna korrigeerimine ei tohi automaatselt tuua kaasa maamaksu tõusu kordades. Ükski maks ei ole Eesti Vabariigis tõusnud kordades! Maade oluliselt kõrgem maksustamine oleks ebaõiglane õigusvastaselt võõrandatud maa tagasisaanute suhtes, kuna nende maa ja hooned olid 50 aastat okupeeriva riigi valduses. Paljud omanikud on oma maatükkide eest niigi alles riigile võlgu, tasudes järelmaksugraafiku alusel maade erastamishinda. Maamaksu järsk tõus viiks tulemuseni, kus paljud omanikud peavad oma maad ja metsad müüma suurtele kinnisvara- ja metsahaldusettevõtetele ning sellega loobuma oma pensionisambast.

    Omanike keskliidu sõnul tuleb säilitada kodualune maamaksuvabastus. Maamaksutõusu tingimustes tuleb kindlasti seadusega lahendada aastaid kestnud probleem, kus eluruumi koduna kasutavad omanikud peavad tasuma jätkuvalt maamaksu seetõttu, et nende majas on ka äriruumid ja maatükil on liitsihtotstarve (elamu- ja ärimaa).

    Eesti Omanike Keskliit on 1994. aastal loodud Eesti suurim vabaühendus, kes esindab 63 000 kodu- ja maaomaniku huve.

  • Helme: välismaiste tippude Eestisse meelitamist tuleks soodustada

    Rahandusministeeriumi pressiteade
    09.08.2019

    Rahandusminister Martin Helme sõnul tuleks soodustada välismaiste tippspetsialistide ajutist Eestisse tööle tulemist, see aitaks tuua siia tipptasemel oskusteavet ja toetada seeläbi ka Eesti majanduskasvu.

    „Eesti ettevõtjad on juba mitu aastat kurtnud tippspetsialistide vähesuse või koguni puudumise üle Eesti tööturul. Väga spetsiifilistele erialadele Eesti oma väiksuse tõttu ise inimesi ei koolita, samas võib selliste inimeste palkamine olla võtmetähtsusega ettevõtete edasise arengu jaoks,“ ütles rahandusminister.

    „Tippspetsialistide palkamine välismaalt võib aga osutuda ebamõistlikult kulukaks, kuna konkureerime riikidega, kus palgatase on niigi kõrgem ja kus on toetusmeetmed ettevõtjatele tippude palkamiseks,“ sõnas Helme.

    „Me ei räägi siin odava või isegi keskmise palgaga tööjõu sissetoomise toetamisest, vaid oma ala tippudest, kelle teadmised ja oskused toovad meile kasu,“ lisas rahandusminister. „Toetusmeede võimaldab ettevõtetel areneda ja suurendada seeläbi Eesti majanduskasvu. Kui meede on edukas, aitab see kaasa riigi tulude kasvule ning soodustab Eestis loodava lisandväärtuse kasvu.“

    Valitsuskabinet andis neljapäeval põhimõttelise heakskiidu hakata ka Eestis maksma välismaise kõrgelt tasustatud tippspetsialisti palganud ettevõtjatele toetust, mis sõltuks spetsialisti tööjõumaksude summast. Selliseks välismaiseks spetsialistiks võib osutuda ka Eestist välismaale pikemaks ajaks õppima või töötama siirdunu, mistõttu aitaks meede tuua ka meie enda tippspetsialiste tagasi.

    Toetuse täpsed tingimused töötavad välja Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Lähteülesanne on kujundada toetusmehhanism selliselt, et see oleks riigieelarve suhtes tulu-, mitte kulumeede. Meetme raames on näiteks kaalumisel välistippspetsialisti töötasult makstud sotsiaalmaksu summast sõltuv toetus ning töötaja enda ja tema pereliikmete kolimise, hariduse ja meditsiiniteenustega seotud kuludelt erisoodustuse erand.

    Sarnaseid meetmeid kasutavad väga paljud riigid, näiteks Soome, Rootsi, Taani, Iisrael, Holland, Prantsusmaa, Belgia, Hispaania ja Austria. Tippspetsialisti on võimalik palgata vähemalt kuueks kuuks, kuid toetus oleks piiratud maksimaalselt viie aastaga. Samuti ei tohi ta enne tööle asumist olnud eelneval viiel aastal Eesti maksuresident.

  • Raiskav riigiaparaat tuleb tõhusaks seadistada. Martin Helme

    Rahandusministril on valitsuse saja päeva plaanis terve rida ülesandeid, millest üks olulisemaid on Sir Humphrey laadis mittemidagiütlev eelarve laiapõhjaline revisjon. Juuli lõpus kiitis valitsus minu esitatud plaani heaks ning tänaseks on asutud seda käivitama. Tegemist on väga ambitsioonika ettevõtmisega, mille tegelik kasu majandusele, maksumaksjale ja ka riigieelarvele vajavad bürokraatiakeelest inimkeelde tõlkimist. Mida me siis õieti revideerime ja miks see oluline on?

    Raha lahtihaakimine autopiloodilt

    Eesti on jõudnud olukorda, kus ligi 80% riigieelarvest tehtavatest kulutustest on juba ette lukku löödud erinevates seadustes. See tähendab, et isegi juhul, kui valitsus on saanud valijatelt mandaadi oluliste strateegiliste ja pikaajalise mõjuga otsuste tegemiseks ning elluviimiseks, on rahalised võimalused selleks väga ahtad. Teisisõnu, kui tahta oma valimislubadusi ellu viia, tuleb riigi eelarvestrateegias tekitada juurde vabu vahendeid ehk fiskaalruumi. Kui me makse tõsta ei taha, siis tuleb olemasolevat raha paremini kasutada.

    Lisaks sellele on valitsusel oluline roll majandustsükli tõusude ja mõõnade tasandamisel. Majandustõusu ajal on mõistlik ja vajalik rakendada meetmeid ülekuumenemise vältimiseks, majanduslanguse korral peab olema valitsusel võimalik kulutusi suurendada, et languse negatiivset mõju vähendada. Selliste otsuste tegemiseks on vaja sedasama fiskaalruumi ehk paindlikkust. Ma ei taha öelda, et meil ei tohiks üldse seaduses rangelt fikseeritud kulutusi olla, näiteks ei vaidle keegi vastu pensionide indekseerimisele.

    Ometi on mõistlik aeg-ajalt üle vaadata, kas kõik see, mida me aja jooksul oleme kulutuste mõttes kivisse raiunud, on jätkuvalt vajalik ja Eesti pikaajalise arengu huvides. Ka IMF soovitusel on valitsuse eduka tegutsemise üheks oluliseks eelduseks piisava fiskaalruumi olemasolu.

    Riigieelarve revisjon peab tooma esile need seadustes fikseeritud kulukohad, kus taoline jäik lähenemine on toimunud mõne huvigrupi survel või ei ole kunagi varem tehtud otsus tänaseks enam põhjendatud. Aga ka tuvastama selle, kui seaduses fikseeritud kulud on välja makstud kuritarvituste või raiskamise saatel. Saame tuvastada kohad, kus valitsusel on mõistlik teha põhjalikum analüüs ja selle põhjal otsustada paindlikkuse suurendamise üle.

    Paks versus tõhus riik

    Diskussioon selle üle, milliseid teenuseid ja millises mahus peaks riik pakkuma, käib Eestis kogu aeg. Peabki käima, see on poliitika osa. Ometi on reaalsus see, et pikalt valitsuses olnud ja sõnades alati õhukest riiki pooldanud Reformierakond on aastate jooksul ehitanud mitte lihtsalt paksu, vaid selgelt raiskava riigiaparaadi.

    Oleme olukorras, kus riik ühelt poolt reguleerib paljusid valdkondi üle ja teisalt peab selle regulatsioonide rägastiku haldamiseks ning kodanike ja ettevõtjate kontrollimiseks kulutama aina rohkem raha. Meil on ligi 1500 avaliku teenuse hulgas kindlasti selliseid, mille pakkumine avaliku sektori poolt ei ole vajalik, kuna erasektor saaks sellega hakkama viisil, mis on odavam nii tarbijale kui ka maksumaksjale.

    Revisjoni tulemusena paneme valitsuse lauale ettepanekud selle kohta, milliste teenuste pakkumise riigi poolt võiks lõpetada, aga ka selle kohta, kuidas teha vähemaga rohkem ära seal, kus riik jätkuvalt tegutsema jääb.

    Riigi raha kuritarvitamine

    Viimase, kuid mitte väheolulise eesmärgina peab revisjon leidma üles kohad, kus maksumaksja raha kulutatakse näiliselt õilsa eesmärgi nimel, kuid tegelikult tagatakse mingite huvigruppide poolt endale hea äraelamine, ilma et ühiskonnale sellest mingit väärtust tekiks. Meil on tekkinud organisatsioone ja asutusi, mis päevast päeva ei tegele muuga kui enese olemasolu põhjendamisega. Kõikidest valitsemisalades on struktuuriüksusi või allasutusi, mille loomise põhjust ei mäleta enam keegi ja mille tegevuse sisust või kasust puudub selge arusaam.

    Meil on massiliselt eelarvest iga-aastaselt tegevustoetust saavaid MTÜ-sid, kellest tõusev kasu ühiskonnale on nähtav ainult neile endile. Eesti ees seisavad suured väljakutsed, olgu nendeks investeeringud infrastruktuuri kaasajastamiseks, energiamajanduse ümberkorraldamine või vaesuses elavate laste arvu vähendamine. Me ei saa endale lubada, et märkimisväärne osa maksurahast kulutatakse väikese seltskonna poolt endale hea elu võimaldamiseks. Just nendelt ringkondadelt on oodata kõige ägedamat vastupanu eelarverevisjoni õnnestumisele.

    Eelarve revisjoni on võimalik edukalt ellu viia, kui selleks on olemas selge poliitiline tahe. Nagu ma selgitasin oma kolleegidele, kui plaani valitsuses tutvustasin: tegemist ei ole mitte ühe või teise valdkonna kärpimisega, vaid vastupidi, me tekitame ministritele nende valdkonnas vaba raha juurde, et valitsus saaks täita oma poliitilisi lubadusi. Just selle tõttu on mul väga hea meel, et valitsus toetas revisjoni plaani, mõistab selle olulisust ning on võtnud riigieelarve revisjoni läbiviimise oma üheks prioriteediks.

    Sisuliselt on eelarverevisjon ülejäänud riigireformi lahutamatu osa ja üks tõhusamaid tööriistasid. Et tegemist on mahuka tööga, siis võtab selle läbiviimine üle kõikide valitsemisalade ilmselt aasta või paar.

    Tulemuste paremaks nägemiseks plaanime me liikuda muutuste elluviimisega valdkondade ja teemade kaupa samm-sammult, mitte eeldada, et meil on võimalik muudatused ellu viia ühe suure otsusega, kui kõigis valdkondades on revisjon teostatud. Niipea, kui revisjoni käigus selgub valdkond, kus saame riigivalitsemist paremaks muuta, me seda ka teeme.

    Martin Helme
    Rahandusminister

    Arvamuslugu ilmus 08.08.2019 Äripäevas.

    Kommentaar

    Jüri Allikalt
    EML juhatuse liige

    Riigieelarve raha raiskamine ebamõistlikeks ja mittevajalikeks kulutusteks — mõnel juhul tundub toimuvat lausa vahendite kuritarvitamine — on meie hinnangul olnud aastaid probleemiks, kuid senini ei ole keegi suutnud seda tõhusalt ohjeldada. Eesti Maksumaksjate Liit toetab rahandusministri algatust riigieelarve revisjoni läbiviimiseks ning aitab ministrit vajadusel igati nõu ja jõuga, et see algatus teoks saaks ning edukas oleks.

    On hea meel tõdeda, et lõpuks on tekkinud ka valitsuse tasandil poliitiline tahe selles valdkonnas midagi ette võtta ja ära teha, ning valitsus on võtnud riigieelarve revisjoni läbiviimise oma prioriteediks. Seetõttu me väga loodame, et seekord ei jää plaan üksnes paljaks lubaduseks, vaid leitakse revisjoni käigus ka efektiivsed lahendused. Jääb üle soovida maksumaksjate poolt rahandusministrile ja kogu valitsusele edu revisjoni läbiviimisel ning ootame peatselt juba konkreetseid tulemusi.

  • Ettevõtlust toetati möödunud aastal ligi 351 miljoni euroga

    Rahandusministeeriumi pressiteade
    16.09.2019

    Eesti riik ja Euroopa Liit toetasid möödunud aastal Eesti ettevõtlust kokku 350,6 miljoni euroga, summa kasvas aastaga 13,4%, selgub Rahandusministeeriumi koostatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi ülevaatest.

    „Toetasime ühiskonnale vajalikke valdkondi, näiteks keskkonnakaitset, teadus- ja arendustegevust ning regionaalset arengut,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Hea meel on tõdeda, et kasvas teiste hulgas mulle südamelähedane regionaalne abi, et paremini panustada üle Eesti näiteks investeeringutesse põllumajandustoodete tootmiseks, töötlemiseks ja turustamiseks.“

    Rahandusministeeriumi asekantsler Raigo Uukkivi rõhutas, et kuna toetuste summad on märkimisväärsed, siis on ministeeriumi fookus jätkuvalt riigiabi valdkonna nõustamisel ja koolitusel. „Riigiabi reeglite põhjalik tundmine aitab parimal viisil korraldada riigiabi andmist ning siin soovime olla hea partner, et toetada riigiabireeglite järgimist toetuste andmisel.“

    Riigiabi anti mullu 304,2 miljonit eurot ja selle osakaal sisemajanduse kogutoodangust oli 1,18%. Riigiabist enamik ehk 90,5% anti toetustena (275,4 miljonit eurot). Järgnesid 9,5% maksuvabastused ja maksusoodustused (28,8 miljonit eurot). Väike osa, 0,03% ehk pisut üle 0,1 miljoni eurot anti tagatise vormis. Riigiabi kogumahu suurenemist mõjutas eelkõige horisontaalse riigiabi kasv 29,5 miljoni euro võrra, valdkondlikult seatud eesmärkide toetamiseks anti kokku 248,3 miljonit eurot. Üle poole riigiabist ehk 157,9 miljonit eurot eraldati keskkonnakaitseabiks. Anti kütuse aktsiisisoodustust põllumajandussektoris ja hakati rakendama uut toetust biometaanituru arendamise toetamiseks. Lisaks kasvasid toetused elektrienergiat tootvate käitiste moderniseerimiseks ja kaugküttesüsteemide investeeringuteks.

    Kasvas ka riigiabi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks, mida anti kokku 66,1 miljonit eurot. Suuremahulist abikava viib ellu Kultuuriministeerium, näiteks toetati Eesti audiovisuaalsektorit ja Eesti kultuuri tutvustamist maailmas. Tallinna Kultuuriamet toetas Tallinna lauluväljaku renoveerimist.

    Veel anti abi 13,3 miljonit eurot teadus- ja arendustegevuseks, mis kasvas aastaga 5,2 miljonit eurot peamiselt EAS rakendatava ettevõtte arenguprogrammi toetusmeetme ja SA Archimedes rakendusuuringute toetusmeetme arvelt.

    Regionaalabi moodustas 11,1 miljonit eurot, kasvades aastaga 29%. Näiteks PRIA toetas keskmiste ja suurettevõtete investeeringuid põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks.

    Spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antud abi moodustas 10,5 miljonit eurot ja see oli peamiselt seotud Kultuuriministeeriumi spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristu arendamise kava rakendamise ning Riigi Tugiteenuste Keskuse väljamaksetega piirkondade konkurentsivõime programmist, millega toetati näiteks investeeringuid Kuressaare kogupere- ja elamuskeskusse Hõbevalge ning Kiviõli Seikluskeskusse.

    Lisaks anti erinevateks eesmärkideks ja erinevate tegevusvaldkondade toetamiseks vähese tähtsusega abi kokku 46,3 miljonit eurot, mis on 8,7% rohkem kui aasta varem. Ka vähese tähtsusega abist enamik ehk 98,7 % anti toetustena.

    Tutvu ülevaatega 2018. aastal Eestis antud riigiabi ja vähese tähtsusega abi kohta Rahandusministeeriumi kodulehel.

    Horisontaalne riigiabi on teadus- ja arendustegevuseabi, keskkonnakaitseabi, abi VKE-dele, tööhõiveabi, koolitusabi, abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks, abi spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule ning abi kohalikule taristule. Regionaalabi on regionaalarengu edendamiseks suunatud riigiabi. Vähese tähtsusega abi on seotud ettevõtjapõhise abi ülemmääraga, mis sõltub tegevusvaldkonnast, mille toetamiseks abi antakse. Sektoraalne riigiabi on põllumajandus- ja kalandussektorile ning transpordisektorile antud riigiabi.

  • LHV asus kasutama Maksu- ja Tolliameti andmeid laenude otsustusprotsessis

    MTA pressiteade
    14.08.2019

     

    LHV hakkas laenuklientidele pakkuma võimalust taotluste esitamisel kasutada sissetuleku ja töökoha andmete edastamiseks Maksu- ja Tolliameti informatsiooni. See lihtsustab laenude otsustusprotsesse ja muudab vastuse saamise kliendi jaoks kiiremaks.

    Teenus valmis LHV ja MTA koostöös. Esimesena lisandus uus andmevahetusvõimalus LHV Financeʼi pakutavatele tarbimislaenude — LHV väikelaenu, remondilaenu, sisustuslaenu, autolaenu ning tervise- ja ilulaenu — taotlemisele.

    LHV jaepanganduse ja LHV Financeʼi juhi Kadri Kiiseli sõnul on tegemist taas kord hea näitega avaliku ja erasektori koostööst, mis võimaldab klientidele pakkuda paremat kliendikogemust. „Isegi kui MTA andmete kasutamine ei kõla iseenesest uudsena, oleme uhkusega esimene seda võimalust kasutav krediidiasutus,“ rääkis Kiisel. „Maksuhalduri huvi on, et krediidiotsuste tegemisel võetaks arvesse kliendile makstud ametlikku töötasu. Meile aga võimaldab uus andmevahetus kliendile pakkuda kiiremat ja mugavamat teenust,“ lisas Kiisel.

    Uuendus tähendab, et väikelaenude taotlemisel saab klient pärast isikutuvastust valida võimaluse esitada ja tõendada oma sissetuleku andmed MTA-le deklareeritud informatsiooni põhjal. Paljudel juhtudel kiirendab see oluliselt laenuotsuse tegemise protsessi, kuna kliendi nõusolekul edastab MTA kiiresti info kõikide isikute osas, kelle palgamaksed on tööandja deklareerinud.

    MTA peadirektori asetäitja Rivo Reitmann soovitab enne laenu taotlemist oma maksuasjad üle vaadata. „Maksuhalduri andmetele tuginemine aitab juhtida inimeste tähelepanu sellele, kas nende palgalt on tööjõumaksud tasutud. Ametliku sissetuleku arvesse võtmine laenu andmisel võimaldab saada laenu vastutustundlikult ja aitab kindlasti kaasa ümbrikupalga leviku vähenemisele,“ rõhutas Reitmann.

    LHV-l on plaanis järk-järgult lisada uue päringu kasutamine ka teiste eraisikutele pakutavate laenude, nagu LHV kodulaen, eralaen ja liising, otsustusprotsessi ning jätkata klientidele pakutavate laenutoodete protsesside mugavamaks ja kiiremaks muutmist.

  • Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile tubakaaktsiisi tõusu vähendamise eelnõu

    Rahandusministeeriumi pressiteade
    18.09.2019

    Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile seadusemuudatused, millega langetatakse sigarettide tulevaks aastaks kavandatud 10%-line aktsiisitõus 5%-le ja tõstetakse õlle väikepruulijate tootmismahu piirmäära.

    „Valitsus on võtnud eesmärgiks viia aktsiisid Eestis optimaalsele tasemele. Suvel langetasime alkoholi aktsiisi, nüüd on järg sigarettide käes. Kiire palgakasvu tingimustes on mõningane aktsiisitõus vajalik, et ei kasvaks tarbimine, kuid maksuraha laekumise tagamiseks ja piirikaubanduse ohjamiseks vähendame sigarettide aktsiisitõusu poole võrra,“ ütles rahandusminister Martin Helme.

    „Õlle väiketootmise soodustamiseks võimaldame soodusmääraga aktsiisi kasutada kuni 1,5 miljoni liitrise tootmise puhul. Seda soodustust on nii mõnigi tootja pikisilmi oodanud, et oma tootmist laiendada. Teisalt on väiketootjate õlu nišitootena üldiselt niigi kallim ja soodusmäär tarbimist kasvatada ei tohiks,“ lisas minister.

    Muudatuse tulemusena on uus aktsiisisumma sigaretipaki kohta 2020. aastal 2,191 eurot ja sigarettide keskmine jaehind kasvab eeldatavasti 2019. aasta 4,09 eurolt tuleval aastal 4,27 euroni.

    Sigarettide aktsiisi tõstetakse 5% ka aastatel 2021–2023. Suitsetamistubaka aktsiisitõusu 2020. aastaks ei muudeta ja aktsiisi tõstetakse ligikaudu 8,3% 2021. aastal, et see moodustaks kaks kolmandikku sigarettide 2021. aasta minimaalsest aktsiisisummast. Lisaks tõuseb suitsetamistubaka aktsiis 5% aastatel 2022 ja 2023.

    Õlle väiketootja toomismahu piir tõstetakse eelnõuga 0,6 miljonilt liitrilt 1,5 miljoni liitrini aastas. Kuni sellise tootmismahuni jõudmiseni võib väiketootja kasutada 50% soodsamat aktsiisimäära.

    Muudatus on kavas veel sel aastal seadustada, vastasel juhul peab tootja maksma 2020. aasta algusest õlleaktsiisi täismäära ulatuses, kui käesoleval aastal ületatakse õlle tootmismahu piir 6000 hektoliitrit. Samas jätkab Rahandusministeerium olukorra analüüsimist ja konsulteerimist tootjatega, et pakkuda lähiajal pikaajalist lahendust selle asemel, et piirmäära pidevalt üle vaadata ja muuta.

    Muudatused jõustuvad 2020. aasta 1. jaanuaril.

    Eesti ja Hongkong sõlmisid topeltmaksustamise vältimise lepingu

    Rahandusministeeriumi pressiteade
    27.09.2019

    Rahandusminister Martin Helme ning Hongkongi erihalduspiirkonna finantsteenuste ja rahandusministeeriumi peasekretär James Henry Lau Jr. allkirjastasid kohtumisel Tallinnas tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ning arutasid võimalusi kahepoolsete suhete tihendamiseks.

    „Eesti ja Hongkong on mõlemad pindalalt väikesed ja meie loodusvarade hulk on piiratud. Seega on konkurentsivõimeline maksusüsteem meile majandusliku edu saavutamiseks vägagi vajalik,” ütles rahandusminister Martin Helme lepingu allkirjastamisel.

    Topeltmaksustamise vältimise lepinguga luuakse eeldused ja kindlus vastastikusteks investeeringuteks ning inimeste, kaupade ja teenuste vabaks liikumiseks. Leping jagab erinevate tululiikide maksustamisõigused Eesti ja Hongkongi vahel ning sätestab riigisisestest õigusaktidest soodsamad maksustamisreeglid. Leping loob õigusliku aluse Eesti ja Hongkongi maksusüsteemide koostoimel tekkiva rahvusvahelise topeltmaksustamise kõrvaldamiseks.

    Eesti Panga andmetel oli 31. märtsi 2019 seisuga Hongkongi otseinvesteeringute summa Eestis 50,9 miljonit eurot, Eesti otseinvesteeringute maht Hongkongis oli 11,5 miljonit eurot.

    Eesti ja Hongkongi vahel sõlmitud lepingu tekst on kättesaadav siinwww.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/estonia_and_hongkong_dta_final.pdf. Leping jõustub pärast selle ratifitseerimist mõlema lepingupoole parlamendis ning diplomaatiliste nootide vahetamist.

    Topeltmaksustamise vältimise lepingud põhinevad OECD tüüplepingul ning Eestil on kehtivaid lepinguid 59 riigiga. Ida-Aasia riikidest on Eestil kehtivad topeltmaksustamise vältimise lepingud Hiina, Lõuna-Korea ja Jaapaniga. Eesti ja Hongkongi vahelise maksulepingu tekst parafeeriti 21. novembril 2018. aastal Hongkongis.

  • Riigile saab edaspidi makseid teha LHV Panga kontole

    Rahandusministeeriumi pressiteade
    01.08.2019

    Edaspidi saab makse, makseid, riigilõive ja muid summasid riigile tasuda Rahandusministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti kontodele LHV Pangas.

    „Oleme kasutusele võtnud riigikassa kontsernikonto LHV Pangas,“ ütles Rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross. „See annab võimaluse panga klientidel teha riigile pangasiseseid ülekandeid ööpäev läbi, sest soovime maksude maksmise ja muude maksete tegemise teha inimestele võimalikult lihtsaks.“

    LHV Panga juhatuse esimehe Erki Kilu sõnul muutub klientide jaoks nüüd maksude ja maksete riigile tasumine oluliselt lihtsamaks ning kiiremaks. „Riigikassa kontsernikonto avamine Rahandusministeeriumile ning Maksu- ja Tolliametile on LHV Panga jaoks kindlasti kvaliteedimärk, mille teoks saamine võttis aega aastaid,“ ütles Kilu. „Kontode toimima saamine eeldas võrdlemisi keerulist tehnilist ettevalmistust nii riigikassa kui ka panga poolt. Tänaseks on LHV Pank saanud ka investeerimisjärgu krediidireitingu rahvusvaheliselt agentuurilt, mis võimaldab riigikassal raha pangas hoida.“

    Alates 2015. aastast on MTA-le võimalik makseid tasuda LHV pangalingiga. Nüüdsest liiguvad LHV Panga klientide maksed veel kiiremini, sealhulgas pangasisesed maksed vaid hetkega.

    Lisaks LHV Pangale on Rahandusministeeriumil kontsernikontod järgmistes pankades: Luminor Bank, SEB Pank ja Swedbank.

  • MTA saadab teavitused maksuvaba tulu enamkasutanud inimestele

    MTA pressiteade
    19.09.2019

    Maksu- ja Tolliamet saadab alates tänasest otseteavitusi inimestele, kes võiksid olla huvitatud üle vaatama oma maksuvaba tulu kasutamise. Selle aasta kaheksa kuuga on tulumaksu vähem tasunud hinnanguliselt 61 500 inimest, kelle eeldatav tulumaksusumma on kokku 9,8 miljonit eurot.

    Teavituse saavad üle 27 000 inimese ehk need, kellel on MTA andmetel kasutatud kaheksa kuuga maksuvaba tulu rohkem kui ette nähtud ja võib seetõttu tuludeklaratsioonis tekkida maksukohustus 100 eurot või rohkem. Teavitused saavad inimesed oma e-postile, kui neil on kontaktandmed e-MTA-s esitatud.

    MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi soovitab aeg-ajalt käia ka ise e-MTA-s ning tutvuda „Minu sissetulekud“ e-teenuse kaudu oma maksuvaba tulu kasutamisega. „Sellest tulenevalt saab iga inimene vajadusel oma maksuvaba tulu enamkasutamisele reageerida ning paluda väljamakse tegijal järgmistel kuudel maksuvaba tulu mitte arvestada või teha seda väiksemas summas,“ ütles Liivamägi.

    Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on maksuvaba tulu lubatust enam kasutanud inimeste osakaal jäänud samasse suurusjärku ehk umbes 6,6% tulu teeninud inimestest maksid kaheksa kuuga tulumaksu eeldatust vähem. Samas on pea kuue protsendipunkti võrra ehk 47,4%-ni kasvanud inimeste osakaal, kellel on maksuvaba tulu arvesse võetud eeldatavalt korrektselt. Samuti ligi 6 protsendipunkti võrra ehk 46%-ni on vähenenud inimeste osakaal, kes on maksuvaba tulu kasutanud eeldavalt vähem ning saavad enammakstud tulumaksu deklareerimise käigus tagasi (kaheksa kuu andmetel hinnanguliselt 91,2 miljonit eurot).

  • Enamik avaliku sektori veebilehtedest peab läbima uuenduskuuri

    Andmekaitse Inspektsiooni pressiteade
    08.08.2019

    Veebis olev info peab olema kättesaadav ka vanemates seadmetes, erivajadustega inimestele ja eriolukordades, kus internetikiirus on väga väike.

    Veebis olev info peab olema lihtsasti mõistetav ja leitav arvestades ka erivajadustega inimeste huve.

    Kui pingutusi tuleb nõuetekohaseks kättesaadavaks tegemiseks teha liiga palju, tuleb leida alternatiiv ja seda kasutajatele selgitada.

    Veebilehed võetakse luubi alla

    Kui veebil puuduvad juhised ringiliikumiseks ja info on „ära maetud“ menüüde sügavustesse, on mõistlik teha kiiremas korras veebilehele uuenduskuur, sest peagi hakkab veebilehtedele juurdepääsetavuse nõuete täitmist kontrollima Andmekaitse Inspektsioon.

    Astudes sisse võõrasse hoonesse, otsib pilk enamasti ikka esimese asjana majajuhist. Sealt leiame info, millisele korrusele vaja minna, ja seejärel uurime, kas majas lift töötab või kust läheb trepp üles.

    Kui aga mõnes hoones ei antagi võimalust valida trepist üles minemise või lifti vahel? Muidugi ei ole see tänapäevastes hoonetes just väga reaalne, aga kui oleks nii, tekitaks ju meelehärmi. Analoogses olukorras leiavad aga end pahatihti erivajadusega inimesed, kes soovivad jõuda vajaliku infoni oma digiekraani taga. Veebiküljele jõuab, aga tema jaoks vajaliku infoni väga raskesti või koguni üldse mitte.

    Peamised probleemid

    Maailmas, kus järjest enam teenuseid ja infot on kolinud internetti, kust ka erivajadusega inimesed oma info ammutavad, peab olema veebileht ka nende jaoks kasutatav ilma meelehärmita. Kuigi võib tunduda, et veebis olevale infole on palju lihtsam juurde pääseda kui kaldteeta hoonesse ratastooliga, ei ole see kaugeltki üheselt nii must-valge.

    Jättes hetkeks kõrvale erivajadusega inimesed, on paljudel veebilehtedel isegi igati korras silmanägemise ja tajuvõimega inimesel raske navigeerida, sest tekst on liiga väike või uppunud plinkivate bännerite või tähelepanu hajutavate animatsioonide keskele. Veebil puuduvad lihtsasti arusaadavad viited või juhised ringiliikumiseks ja info on „ära maetud“ menüüde sügavustesse. Probleemiks on sageli ka kontaktvormid, kust ei pruugi ka kullipilguga kasutaja leida kontaktinfot, ammugi veel vaegnägija.

    Veebilehtede koolitajate erinevates artiklites välja öeldud märkusi resümeerides koondab suuremate puuduste nimekiri julgesti kuni paarkümmend kasutajamugavust mõjutavat probleemi. Eks koguarv sõltub sellest, kelle ootustest või millistest eesmärkidest lähtutakse. Erivajadustega inimeste eest seisja saaks ilmsesti nimekirja oluliselt pikendada.

    Mis asi on juurdepääsetavus?

    Juurdepääsetavus tähendab kõige laiemas mõistes kättesaadavust alates tehnilisest poolest kuni sisu mõistmiseni.

    Selleks, et veebisisu oleks kasutaja meeltele arusaadav ja lihtsasti kasutatav, on avaliku teabe seadusesse üle võetud Euroopa Liidu direktiiv (EL 2016/2102), mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust. Kui hoone muudab juurdepääsetavaks esmalt trepp ja uks, seejärel viited, kus mis asub, siis veebi puhul on see sarnane. Sisuliselt on vaja veebileht teha juurdepäästavaks nii aeglases internetiühenduses vanema seadega kui inimeste jaoks, kel on keerulisem navigeerida kas nägemis-, kuulmis-, kõne-, tajupuude, samuti mõne füüsilise ning neuroloogilise puude tõttu.

    Avalikku teabe seadusesse üle võetud üleeuroopaline direktiiv põhineb omakorda rahvusvahelisel suuniste standardil WCAG (Web Content Accessibility Guidelines), mis on välja töötatud veebidele ja mobiilirakendustele.

    WCAG ei anna veebilehtedele ette nõudeid tehnoloogia valikuks, vaid kirjeldab arendajatele, disaineritele ja sisutoimetajatele kriteeriume, mida tuleb saavutada, et kasutaja saaks veebisaidi ja mobiilirakenduse sisu paremini tajuda, lihtsamini kasutada, selgemalt tõlgendada ja mõista ning kätte saada ka väiksemate internetikiiruste juures.

    Kellele ja millal?

    Ennekõike tuleb olla kõigi inimeste jaoks võrdselt olemas nii veebis kui mobiilirakendustes avalikul sektoril, mistõttu on WCAG juurdepääsetavuse nõuete viimane versioon 2.1 tehtud kohustuslikuks ennekõike neile, kes tegutsevad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustena, avalik-õiguslike juriidiliste isikutena või eraõigusliku avaliku ülesande täitjana (eraõiguslik juriidilise isik või füüsiline isik), sh kui nad osutavad avalikke teenuseid.

    Kohustuslikus korras nõuete täitjate nimekirja kõrval seisab ka veel nimekiri eranditega. Näiteks ei kehti nõuded avaliku sektori ringhäälingule, kelleks Eestis on ERR. Täies mahus ei pea nõudeid arvestama tavakoolid ja koolieelsed asutused. Haridusasutused peavad tagama nõuetekohase juurdepääsu vaid üldinfole, milleks on tavaliselt asukoha ja asutuse kontaktid koos avatud olemise aegadega. Erandite alla kuuluvad ka need teabevaldajaga võrdsustatud isikud, kelleks saab olla näiteks juriidiline isik, kes kasutab riigi või omavalitsuse eelarvest saadud vahendeid või omab tegevuses eri- või ainuõigust või monopoolset turuosa (vt täpsemalt avaliku teabe seaduse § 5 lõiget 3).

    Erandeid on tehtud ka teatavale veebilehe või mobiilirakenduse sisule. Kõikide erandite kohta on mõistlik vaadata täpset loetelu otse direktiivi 2016/2102 art 1 lõikest 4, kuid mõned näited saab siia artiklisse tuua.

    Mõistlik viia läbi hindamine

    Näiteks ei pea ainult asutuse või ettevõtte sisekasutuseks tehtud veeb või mobiilirakendus olema juurdepääsetav vastavalt WCAG 2.1 nõuetele. Ka kultuuripärandi kogude veebiküljel või mobiilirakenduses, näiteks raamatukogude või muuseumide puhul, ei tule kõikidest WCAG 2.1 nõuetest rangelt kinni pidada, aga kui selleks ressurssi ja tahet on, ei ole see keelatud. Küll aga peab teave olema avaldatud kooskõlas oma valdkonna õigusaktidega, ja kui kehtivad varasemad WCAG nõuded, siis samuti nendega.

    Erandeid on teisigi, millele 100%-lise juurdepääsu tagamine ei ole nõutud, näiteks internetipõhised kaardistamisteenused. Selle erandi puhul tuleb arvestada, et kui kogu sisule kõiki nõudeid rakendama ei pea, siis mingile osale ikkagi peab. Kaartide juures tuleb teha kõigile kätte saadavaks ehk juurdepääsetavaks esmatähtis teave navigeerimise kohta.

    Seadusandja on näinud ette, et kui tegemist on asutuse või ettevõttega, kellel tuleb täita WCAG 2.1 nõudeid, siis peab veebikülje või mobiilirakenduse haldaja ise hindama, mil määral on mõistlik ja ühtlasi võimalik tagada inimese erivajadusi arvestav ligipääs veebisisule. Kui ikka info sihtgrupiks on erivajadusega inimesed, siis ilmselgelt tuleb veebilehele või mobiilirakendusele juurdepääs võimaldada. Kui hindamise tulemusena selgub, et sisu juurdepääsetavaks tegemine nõuab liiga suuri pingutusi, siis tuleb juurdepääsetavuse avalduses seda selgitada ning pakkuda juurdepääsuks alternatiive.

    Nõuded hakkavad kehtima eri aegadel

    Juurdepääsetavuse nõuete kehtima hakkamiseks kulub veel aega ja jõustumine toimub omakorda erinevatel aastatel. Seda vastavalt sellele, kas tegemist on sisuga mobiilrakenduses või sisuga veebilehel.

    Kui veebileht on esmakordselt avaldatud enne 23.09.2018, peavad nõuded olema tagatud alates 23.09.2020. Kui veebileht on esmakordselt avaldatud pärast 23.09.2018, peavad nõuded olema tagatud alates 23.09.2019. Mobiilirakenduste kooskõlla viimiseks WCAG 2.1 nõuetega antakse kõige rohkem aega. Kuupäev, millest alates peavad olema WCAG 2.1 nõudeid mobiilirakendustes täidetud, on 23.06.2021. Kui mobiilirakendust ei ole, pole kohustust seda spetsiaalselt luua. Juurdepääsetavaks peab tegema olemasolevad mobiilirakendused.

    WCAG juurdepääsetavuse nõuetele hakkab 2020. aastast järelevalvet tegema Andmekaitse Inspektsioon, mille veebilehekülg on läbimas uuenduskuuri viimast faasi.

    Kontrollküsimustik: kas juurdepääsetavuse nõuded puudutavad teie organisatsiooni?

    Kui soovite testida, kas peate WCAG 2.1 nõudeid täitma, siis selleks on AKI koostanud neljapunktilise kontrollküsimustiku.

    • Esmalt kontrollige, kas teie asutus või ettevõtte on märgitud nimekirja, millele rakenduvad WCAG 2.1 nõuded. Nimekirja kuuluvad:

    – riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused;

    – avalik-õiguslikud juriidilised isikud;

    – eraõiguslikud juriidilised isikud ja füüsilised isikud, kes täidavad seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sh osutavad avalikke teenuseid. Vaadake ka avaliku teabe seaduse § 32 lõiget 1 ning sama seaduse § 5 lõikeid 1 ja 2.

    • Kui olete nimekirjas, siis kontrollige veel kord, kas teie asutus või ettevõte võib olla selle nimekirja erandite hulgas. Sellisteks on:

    – meediateenust osutavad teabevaldajad (Eestis ERR);

    – koolide ja koolieelsed lasteasutused (v.a üldinfo, sh vastuvõtuinfo, asukoha ja kontaktandmete avaldamisel);

    – teabevaldajaga võrdsustatud isikud, kelleks saab olla näiteks juriidiline isik, kes kasutab riigi või omavalitsuse eelarvest saadavaid vahendeid või omab tegevuses eri- või ainuõigust või monopoolset turuosa (vt täpsemalt avaliku teabe seaduse § 5 lg 3).

    Vaadake ka avaliku teabe seaduse § 32 lõiget 6 ning sama seaduse § 5 lõiget 3.

    • Kui te ei leidnud end erandite hulgast, siis kontrollige, kas ligipääsetavuse nõuded laienevad kogu veebilehe või mobiilirakenduse sisule.

    Selle kohta leiab informatsiooni avaliku teabe seaduse § 32 lõikest 3 ning direktiiv 2016/2102 artikkel 1 lõikest 4.

    • Kui teie veebilehe või mobiilirakenduse sisu ei ole välistuste nimekirjas, kuid leiate, et nende nõuete rakendamine nõuab ebaproportsionaalselt suurt pingutust, siis viige läbi vastav hindamine või analüüs ning esitage see juurdepääsetavuse avalduses.

    Ebaproportsionaalse suure pingutuse osas tutvuge avaliku teabe seaduse § 32 lg 1 punktiga 6 ning lõikega 4, lisaks ka direktiivi 2016/2102 põhjenduspunktiga 39 ning artikliga 5.

  • Õiguskantsler Ülle Madise annab Riigikogule ülevaate oma tööst

    Õiguskantsler Ülle Madise kõne Riigikogus
    17.09.2019

    Tõepoolest, järjekordne ülevaateaasta kokkuvõte on teie ees. Teemade ring on lai nagu alati, alates maksudest, pangandusest, jälitustegevuse järelevalvest ja lõpetades keskkonnakaitse, muinsuskaitse, laste ja noorte õiguste kaitse, puuetega inimeste murede ja hooldekodude olukorraga. Alustan sellest, mis on hästi. Möödunud ülevaateaastal, see on siis 2018. aasta 1. septembrist kuni tänavuse 31. augustini, kohtasime igal pool Eestis ametnikke ja ka otsustajaid, kes teevad oma tööd täpselt nii, nagu peab: pühendunult, inimeste probleeme lahendades, mitte lihtsalt oma uksest välja menetledes. Nii et tahan rõhutada, et aeg-ajalt kõlavad üldistused, justkui kõik ametnikud ja kõik poliitikud on hoolimatud ja halvad, ei ole õiglased. Fakt on aga see, et ega üldistused ei tule siiski tühja koha pealt. Kuna õiguskantsleri töö on põhiseaduslikkuse järelevalve kõige laiemas tähenduses, tuleb ka meil enamasti rääkida sellest, mis on halvasti ja mida tuleks teha teisiti, sest meie lauale jõuavad ennekõike inimeste mured – rõõmud ka, aga paraku väga harva.

    Nagu ikka, küsime inimese mure põhjust ja võimalikke lahendusi otsides esmalt, kas inimene jäi hammasrataste vahele põhiseadusvastase normi tõttu. Ka seda on möödunud ülevaateaastal korduvalt juhtunud. Ettepanekuid mõne seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks jõudis mitu ka Riigikokku. Võin nimetada kohaliku omavalitsuse volikogu liikme õiguste kaitse puudulikkust ehk vajadust anda neile õigus pöörduda halduskohtusse, kui neid ei määrata mitte ühtegi komisjoni ja kui neile ei anta mingisugustki teavet selle kohta, mis kohalikus omavalitsuses toimub. Väärteo käigus kahju saanud inimese õigus kahju hüvitamisele vajab parandamist, sest praegu on see peaaegu võimatu. Ja nii edasi. Tänan teid nende ettepanekute toetamise eest ja loodan, et vajalikud muudatused jõustuvad peagi.

    Päris arvukalt tuli vaidlustada linnade ja valdade määrusi. Neist ehk kõige olulisemana viisime Riigikohtusse vajaliku sotsiaalhoolekandeta jäänud inimeste mure lahendamise. Me nimelt leidsime probleeme tosinas Narva linna määruses. Paraku pole Narva ainus, kes rahapuudusele ja planeerimise raskustele viidates sotsiaalhoolekannet vajavaid inimesi abita jätab. Riigikohtu otsus tõotab kujuneda oluliseks teenäitajaks riigi ja kohaliku omavalitsuse tööjaotuse asjus. Enamasti tegid linnad ja vallad meie ettepaneku peale oma määrused korda. Nende hulgas oli kõrvaltvaatajale lõbusaid juhtumisi, aga rõhutan, et enamasti inimese enda jaoks on kõik need olukorrad tähtsad. Nii näiteks teilegi infoks, et üks vald oli leidnud omapärase lahenduse hulkuvate loomadega toimetulekuks. Ja nimelt, kui inimene viskas hulkurkasside karjale tüki vorsti või andis neile pisut juua, siis loeti see inimene nende kasside omanikuks ja asuti näiteks nende loomakeste kiibistamist nõudma ja pandi talle kõik muud omaniku kohustused. Küllap kõrvaltvaatajale pakub pigem lusti ka olukord, kus haldusreformi järel tekkinud suuromavalitsuses, milles on nii linnalisi asumeid kui ka arvukalt põlde ja metsi, kehtestati ühesugused heakorrareeglid ja keelati memmekesel, kelle majapidamine oli lähimast majapidamisest kolme kilomeetri kaugusel, ilma eriloata porgandipeenart teha ja pesu kuivatada. Selliseid asju oli tõepoolest terve hulk. Väga hea meel on, et linnad ja vallad neid vigu väga kiiresti ja ilma kohtu sekkumiseta on parandanud. Tänan neid selle eest!

    Nagu teate, austatud rahvaesindajad, me anname märku ka siis, kui seadus või määrus ei ole ehk põhiseadusvastane, ent elu näitab kätte selle nõrgad kohad ja arulagedad tulemused. Nii tõime teie ette näiteks uue tulumaksuseaduse negatiivsed ehk siis soovimatud kõrvalmõjud, mis vajaksid lahendust. Meeldetuletuseks vaid paar neist. Inimese maksukoormust suurendab näiteks see, kui ta saab koondamis- või sünnitushüvitise aasta lõpus või siis, kui paljulapseline pere on saanud oma eluaseme renoveerimiseks KredExilt toetust ja on seda saanud füüsilisele isikule, mitte korteriühistu kaudu. Tihtipeale paljulapseline pere, kes oma esivanemate maja remontimiseks toetust vajab, ei saa kuidagi korteriühistut moodustada, seal elab vaid seesama pere. Ka niisugune viga töötab esialgsete heade eesmärkide vastu. Loodan väga, et need vead saavad sarnaselt paljude teistega kiiresti parandatud.
    Kui seadused ja määrused on põhiseaduspärased, võib inimene hammasrataste vahele jääda selle tõttu, et ametnikud eksivad või ei hooli. Just selliseid olukordi oli meie praktikas kõige rohkem. Mida teha? Kui mingi lihtne lahendus oleks olemas, küllap oleks see juba ellu viidud, aga mõned mõtted siiski on ja, austatud Riigikogu, kui te neid jagate, siis palun teilgi olukorra muutmiseks õlg alla panna. Esiteks tuleb minu arvates kindlameelselt hukka mõista ametnike ja poliitikute teadlikud kuritarvitused ja tegematajätmised, mis tulenevad laiskusest, hirmust või Eesti tuleviku ja inimeste saatusega mängimisest.

    Teiseks: väga oluline on, et kui eksimuse taga on valearvestus, siis peaks hukkamõistu asemel tunnustama julgust viga parandada. Parastamine teeb asja hullemaks. Hirm avalikkuse või ülemuse meelepaha ees kehutab vigu eitama ning kujutletavat mundriau kaitsma. Aga hind on kõrge: inimeste heaolu ja meelerahu. Nii näiteks pole ainustki head põhjust hakata sünnijärgseks kodanikuks loetud inimeste kodakondsuse omandamise alust praegu takkajärele ümber vaatama ja jätta inimesed ilma isikut tõendava dokumendita. Ma räägin Abhaasia eestlaste probleemist, aga mitte ainult. See vaidlus kestab.

    Ühikuna, mitte väärtusliku inimesena vaadatakse liiga sageli ka eakaid ja puuetega inimesi, samuti kasvuraskustega lapsi. Ja mitte ainult neid, vaid näiteks ka maa- ja metsaomanikke, kes ootavad aastaid riigi või kohaliku omavalitsuse otsust näiteks kaitseala loomise kohta. Selle ooteaja jooksul ei ole neil võimalust oma maad ja metsa kasutada. Just sellistest asjadest tekib umbusk oma riigi suhtes. Ma nimetaksin seda pisivimmaks, mis ühel hetkel võib kuhjuda suureks pahameeleks.
    Nüüd üks tsitaat: “See on näide, kuidas mõne üksikjuhtumi käsitlemine kulutab aastate jooksul paljude riigiasutuste ressurssi, mida saaks kasutada mõistlikumalt.” Tõlge: pidime raiskama aega ühe pere kaevuloo peale. Jutt on kuulsast Kassinurme helendava veega kaevust. Sellise vastuse saime pärast seda, kui olime kuude kaupa palunud välja selgitada, kust nitraadid kaevuvette said, ja kui selgust pole, aidata rajada sobiv kaev – täpselt nii, nagu seadus seda ette näeb. Muide, tegu ei ole üheainsa pere murega. Kui räägitakse vajadusest hoida elu alles ka väljaspool suuremaid keskusi, saavad just sellistest pisiasjadest suured ja vahel määravad asjad. Nii sel puhul kui mitmel muul puhul kuulsime, et võiks ju inimest aidata küll – ehk siis seadust täita –, aga sel juhul hakkavad teised sama tahtma. Eks me siis iga kord seletame, et nii ongi: kui teistel on samuti õigus saada omavalitsuse või riigi kulul kaev või muinsuskaitsealusesse majja lift või näiteks jätta pais maha lammutamata, tulla kohalikule kogukonnale vastu, siis nii tulebki teha. Need on kaalutlusotsused, need ei meeldi võistlevate huvidega pooltele, aga just see ongi ametniku töö: vaadata inimestele silma ja öelda, et me teeme nii sellepärast, et…

    Kolmandaks lähen ikka jälle selle küsimuse juurde, mida ka fraktsioonidega kohtumistel korduvalt esitati: miks ametnikud nõnda sageli on ükskõiksed ega tee kaalutletud mõistlikku otsust? Ma arvan, et suurim probleem on meie nn eesliini nõrkus. Kas ametites ja inspektsioonides, koolides ja haiglates, lastekaitses ja hooldekodudes ikka on oskajatel spetsialistidel olemas toetav töökeskkond, õiglane tunnustus ja vastutusele vastav palk? Kardan, et ei ole. Ja me oleme näinud, et ei ole tõesti. Vahe ministeeriumide palkadega üha kasvab. Ja samal ajal eesliini inimesed näevad, kui palju on tegelikult ministeeriumides asendustegevust ja kui vähe on tulemust. See ei tõsta motivatsiooni. Kõik, mis on võimalik masinate teha anda, on juba masinate teha antud. Peame tõdema, et pensione ja sotsiaaltoetusi ei saaks praegu enam käsitsi välja arvutada. Kõrvalmärkusena: ka see on minu arvates probleem, sest me oleme sattunud suurte ja kohmakate infosüsteemide pantvangi. Korduvalt oleme kuulnud, et üht või teist viga – maksustamises näiteks – ei ole võimalik parandada, sest infosüsteem ei luba. Ja infosüsteemi arenduse maksumus võrreldes selle maksutuluga, mis saadakse, on pahatihti ebaproportsionaalselt suur. Fakt on aga see, et seal, kus on võimalik kaalutlusõigus, inimeste ärakuulamine ja eripalgelistel asjaoludel üksikotsuste tegemine, on tarvis tarka, teotahtelist ja otsustusjulget ametnikku – inimest. Teda on vaja just sinnasamasse eesliinile, kus pahatihti praegu on selle inimese kuupalk, kes peab näiteks keskkonnareostuse välja selgitama, umbes 900 eurot.

    Austatud Riigikogu! Töökorralduse parandamist ja paremat palka ongi hädasti vaja just nn eesliinil – seal, kus inimene kohtub riigiga, kus tehakse selgeks, kas maalapil on kaitsealune liik, kas üldse ja kui, siis mida tohib maksustatavast tulust maha arvata, või kelle jäljed on kuriteopaigal, kas erakool saab tähtajatu tegevusloa, millist sotsiaalabi hätta sattunud inimene vajab. Need on sageli palju nõudlikumad ja palju enamat kompetentsi nõudvad otsustused kui need, mida tuleb langetada ühel n-ö väikesel ministeeriumiametnikul.

    Kafkalikke olukordi, kus riik või kohalik omavalitsus on esitanud inimesele vastukäivaid nõudmisi ja kahjulikke soovitusi, tekkis möödunud ülevaateaastal paraku õige mitmes valdkonnas. Neist ehk kõige uskumatum ja nukram on lugu surnud mehest, keda ükski riigiasutus ei pidanud vajalikuks ellu tagasi aidata. Inimene oli tagaselja surnuks tunnistatud ja soovis ellu tagasi pöörduda. Ja enne seda, kui ta meile jõudis, ei olnud mitte keegi talle öelnud, mida ta peaks tegema, et uuesti elavate kirja jõuda. Tegemist oli tõeliselt kafkaliku teekonnaga. Muu hulgas öeldi inimesele ka kohtu kantseleis, et ta ei saa avaldust tuua, sest ta on surnud. (Naer saalis.) Siis leiti, et ka tema esindaja ei saa avaldust tuua, sest surnul ei saa esindajat olla. Ja inimene tõepoolest kaotas lootuse. Asi lõppes sellega, et me olime sunnitud aitama tal vajalikud dokumendid valmis teha ja õigesse kohta ära viia. Praegu on inimene jälle elus, maksab makse ja ma usun, et tal on nüüd ka tervisekindlustus.

    Üsna sarnane oli olukord liikumisvõimetu inimesega, kelle ID-kaart blokeerus. Tegemist ei ole jõuka isikuga. Pangakontol, mida ainult sedasama ID-kaarti kasutades oli võimalik käsutada, oli kogu tema raha. Ja siis talle teatati, et tee ülekanne, maksa ära riigilõiv ja siis teeme su ID-kaardi uuesti lahti. Tegelikult tuleb seda teha tasuta ja inimese juures kodus. Asi õnnestus mõnenädalase pingutuse järel korda ajada. Ja ma loodan, et paremaks sai ka süsteem. Samas suudeti selle inimese emale, kes tema eest võitles, nädalaid ajada täielikku jama, anda täiesti vastukäivaid soovitusi ja vihastada inimene absurdsete nõudmistega välja, muu hulgas nõudmisega sedasama blokeerunud ID-kaarti kasutades siseneda oma pangakontole ja teha vajalik ülekanne.
    Mul on väga hea meel, et riigihalduse minister on võtnud ette riigireformi vajaliku osa ehk siis segadust tekitavate asutuste liitmise ja sedalaadi kafkalike olukordade vähendamise. Väga loodan, et tähelepanu just sinna kandubki ja ladva ilulõikus, mida tegelikult tarvis pole, riigireformi sildi all tegemata jääb. Minu meelest kõige olulisem reform on see, et kõik ametnikud teevad seda tööd, mida nad peavad tegema, ja teevad väga hästi, liigse jätavad tegemata ja asendustegevus lakkab hoopiski. Siis läheks elu paremaks küll.

    Head rahvaesindajad! Muidugi on kiusatus rääkida veel umbes 2000 seisukohast – mulle endale tunduvad need huvitavad, ehk teile ka –, aga ettekande lõpuminuteil räägin veel inimeste eraelu puutumatuse kaitsest. Kahjuks on uuesti tõstnud pead mõtteviis, mis sobib rohkem totalitaarsesse ühiskonda ja mille kohaselt oleks väga hea, kui igaühte saaks karistada, tema kontol olevat raha saaks blokeerida, ilma et midagi peaks eriti tõendama või põhjendama ja ilma et eksimuse korral tuleks riigil kahju hüvitada. Seletuseks öeldakse, et küllap vastutusele võetakse need, keda vaja, aga igaühte põhimõtteliselt saab. Loomulikult vajab üleilmne kuritegevus ka karme rahapesuvastaseid meetmeid, ent see ei õigusta õigusriikluse eiramist. Panoptikumis elamine väärastab psüühikat ja kontrollimatu võimutäius ametnikku. Sestap oleme vastu seisnud liialt laiale pööratud tõendamiskoormusele panganduses. Seisime vastu vanglateenistusele peaaegu piiramatu ja kontrollimatu andmekogumise õiguse andmisele, samuti kavatsusele müüa Eesti inimeste terviseandmed välismaale. Tänan, Riigikogu, et te neid ettevõtmisi olete toetanud! Just tänu Riigikogu sekkumisele jäi meie hinnangul mitmel juhul põhiseadusvastane plaan teostamata.

    Ja päris lõpetuseks eesti keelest ja keelekasutusest. Üks põhjus, miks inimesed sageli hammasrataste vahele jäävad, on minu meelest üldises suhtumises, mis väljendub sõnades. Kui tegu on kliendi ja teenusega, on paratamatult lihtsam ükskõikselt õlgu kehitada: noh, klient ei saanud teenust. Kui tuleks öelda, nagu asi on, näiteks et ema ja ta abivajav laps jäeti hätta, oleks vist raske inimesi uksest välja menetleda. Ehk ongi taas aeg rääkida asjadest nii, nagu nad on, ja tunnustada neid, kes räägivad loogilist, ausat ja selget juttu ja kelle teod on jutuga kooskõlas.

  • Pensionäre langeb nagu murdu. Martin Huberg

    Septembri lõpus ilmus Maalehes statistika vormis „nekroloog“, millest selgus, et: Laias laastus võib selle põhjal öelda, et iga aastaga jääb pensionäre 20 000 võrra vähemaks.[1] See on kurb uudis Eesti rahvale, kuid kindlasti võib sellest välja lugeda ka riigieelarvelise rõõmusõnumi, sest kui see tõesti nii oleks ja midagi muud sellest välja lugeda ei saaks, siis oleks see päris korralik riigikassaline kokkuhoid.

    Paraku

    Ka uudisest endast jookseb läbi siiski vihje, et: Enim on langenud töövõimetuspensionäride arv. Kui veel 2017. aasta juuni lõpus oli Eestis 79 090 töövõimetuspensionäri, siis käesoleva aasta keskel oli neid vaid 21 404.[2]

    Kui püüda natukenegi guugeldada, siis selgub, et meil on vahepeal toimunud töövõimereform. See on see sama reform, mis jalutule jala alla kasvatab, mõistuse pähe paneb ja saekaatri meestest, kes seni vaid „peace“ viibata said, ajukirurgid teeb.

    Ehk siis: Töövõimetoetuse seaduse eelnõuga luuakse uut liiki toetus — töövõimetoetus — ning lõpetatakse töövõimekaotuse protsentide ja töövõimetuspensionide määramine. Senise püsiva töövõimetuse asemel hakatakse hindama inimese säilinud töövõimet. Võrreldes püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tugineb töövõime hindamise metoodika täiesti uutele alustele, arvestades lisaks inimese terviseseisundile tema funktsionaalset ja tööalast võimekust. Uus hindamismetoodika ei ole seotud püsiva töövõimetuse protsentidega ning töövõime hindamisel ei lähtuta inimesele varem määratud töövõime kaotuse ulatusest. Töövõimetoetust on õigus saada inimesel, kellele on määratud osaline töövõime või kellel töövõime puudub. Töövõimet hindab ning töövõimetoetust maksab Eesti Töötukassa.[3]

    Ehk siis

    Kui me selle jutu ristame ajakirjaniku enda arvutustega töövõimetuspensionäride arvu kohta, siis võibki sellest järeldada, et alates töövõimetoetuse seaduse jõustumisest 2016. aasta juulist ongi tegeletud töövõimetuspensionäride „muutmisega“ töövõimetoetuse saajateks.

    Nii et surnuaiad täituvad ilmselt endise hooga, mitte +20 000 lisaühikut aastas.

    Sel korral lõpetamegi selle rõõmsa noodiga, sest parem varblane peos kui pensionär katusel…

    Martin Huberg
    EML juhatuse liige


    Pensionäride arv kahaneb 20 000 võrra aastas

    Peeter Raidla, Maaleht
    29.09.2019

    Kui 2017. aasta juuni lõpu seisuga oli Sotsiaalkindlustusameti andmeil Eestis 398 855 ja 2018. aasta juuni lõpu seisuga 361 513 pensionisaajat, siis tänavu juuni lõpus oli meil pensionäre 342 180.

    Laias laastus võib selle põhjal öelda, et iga aastaga jääb pensionäre 20 000 võrra vähemaks.

    Pensionisaajate üldisele arvule vastupidiselt on vanaduspensionäride arv kahe viimase aastaga siiski mõnevõrra kasvanud: kui 2017. aasta juuni lõpus oli meil 305 590 vanaduspensionäri, siis selle aasta suve alguses 309 129. Ennetähtaegselt vanaduspensionile jäänute arv oli enam-vähem sama: kaks aastat tagasi 27 131 ja nüüd 27 565.

    Enim on langenud töövõimetuspensionäride arv. Kui veel 2017. aasta juuni lõpus oli Eestis 79 090 töövõimetuspensionäri, siis käesoleva aasta keskel oli neid vaid 21 404.

    Mõnevõrra on kahanenud ka toitjakaotuspensioni ja rahvapensioni saajate arv. Kui 2017. aasta juuni lõpu seisuga oli neid vastavalt 5271 ja 5889, siis tänavu 4938 ja 3225.

    [1] Vt järgnevat artiklit.
    [2] Samas.
    [3] Riigikogu XIII koosseisu seaduseelnõu 678 SE seletuskiri. Kättesaadav Riigikogu kodulehel: www.riigikogu.ee.

  • Miks ajab lause „Me pole kunagi veel nii hästi elanud” paljudel harja punaseks? Kaire Uusen

    Kulutame oma väärtuslikku aega valedele võitlustele ja tühistele teemadele, võtame endalt vabatahtlikult elurõõmu ja tegutsemisjulguse.

    Kes oleks aastaid tagasi uskunud, et kui tahta Eesti inimest 2019. aastal vihastada või viimse piirini viia, öelge: „Eestlane pole kunagi veel elanud nii hästi kui praegu.” See mõjub kui Švejki Žovtantsõs esitatud lihtne küsimus: kus asub 91. rügemendi 11. marsikompanii? Võidakse tahta vastu hambaid anda.

    Suvel paistab meie meedias silma ääretu negatiivsus ja kurtmine. Aga ka tõsised teemad, mis paraku tekitavad üksnes lootusetust: lähenev kliimakatastroof, roolijoodikud, tagakiusatud noored, raskelt haiged, peredraamad, hullud poliitikud jne. Kui lisada rängad liiklusõnnetused, jultunud ettevõtjad, riigi rahapuudus, pensionäride trööstitu tulevik, kihutajad, kaklejad, müratekitajad, metsahävitajad, loodusereostajad, mürgimaasikad, prügitekitajad, pummeldajad, tuuritajad, muruniitjad, naistepeksjad ja meestekiusajad, looma- ja linnutapjad, hundid koduuksel, maod vees ja karud linnas, siis ei tahagi midagi kuulda-näha. Ja kui lisada mõttetud nääklused, tühised fotojäädvustused (filminäitlejad urineerimas), koledad välisuudised, mis peatselt siinset elu mõjutavad, siis kaob usk homsesse ja tekib tahtmine osta poest jupp nööri, nagu Joosep Toots oma pulma eelõhtul. Haavale raputab soola uuring, mille järgi soomlased on maailma kõige õnnelikumad, eestlased aga pigem püsivalt õnnetud. Paradiisi ja põrgu vahet on 80 kilomeetrit.

    Uudiste ja sotsiaalmeedia kaudu tulvav info ning pseudoteemade võimendamine rikub närve ja on juba võtnud paljudelt eestlastelt igasuguse soovi targalt tegutseda ning oskuse olemasolevatest asjadest rõõmu tunda. Süveneb kurbus ja lootusetus, tekib viha ja ahastus, mille vastu ei ole mingit rohtu — ainult uus ja hullem uudis või Facebooki madin paneb eelmist unustama. Aga viha ja ärevus sünnitab vägivalda, mida ühtlasi kardame ja mille vastu püüame võidelda. Peretüli või noaga arveteklaarimine kaugel Euroopas tundub olulisem kui taksojuhtide tulistamine siinsamas Tallinnas või vanema naise tapmine Lõuna-Eestis.

    Protsessid, mis on maailmas alati toimunud, aga millele Eestis ei ole varem nii palju tähelepanu pööratud, mõjuvad nüüd mitmekordse tugevusega. Pole siis ime, et nõukogude aeg (isegi küüditamine) ei tundu üha enamatele eriti hull ja ilmub neid, kes tahaksid seda aega tagasi, või tuleb juurde inimesi, kelle arvates polnud Stalini aeg Eestile hullem kui 15 aastat EL-is (!). Ja see on hirmutav. Selge pilk ja objektiivne analüüsivõime hakkab kaduma, iga uudis tundub kui sõja algus või maailmalõpu kuulutus.

    Ja veel kord: soomlane, rootslane või taanlane ei ole õnnelikum kui eestlane. Neil on rohkem raha, suurem palk, turvalisem ühiskond (mis on ühiselt loodud), aga maailm nende ümber on sama. Kuid need riigid vaatavad asju laiemalt, neid rahvaid on õpetatud maast madalast nägema asjade head poolt, mõistma, mida saab muuta ja mida mitte, mitte oma saavutatud edu käest mängima.

    Negatiivsete uudiste valimatu voo ja võimendamise asemel võiks Eestiski kajastada asja teist poolt: vaadata, mis aitab olukorda lahendada ja ohte vältida, tuletada meelde, mis on meie tugevused. See süstib lootust, julgustab tegutsema, õpetab hindama seda, mis meil käes on. Siis võib ka loota, et lause „eestlane pole kunagi paremini elanud” ei mõju enam punase rätikuna.

    Kindlasti vajab Eesti avaramat vaadet. Ehk ongi vale, et oleme ülemäära keskendunud nõukogude ajale ja kunagise mõisaorjuse üle kurtmisele, ehkki Eesti ja eestlaste ajalugu on oluliselt pikem, värvikam ja mõjusam. Kes ei taha minevikku rännata, võib rännata tänapäevas, käia kas või lähiriikides, suhelda teel olles inimestega, vaadata ennast ja Eestit kõrvalt. See on üks lihtsam viis mõista, et asjad ei ole nii hullud kui paistavad, ja tegelik elu on mitmekihilisem. Siis avastame, kui palju kulutame oma väärtuslikku aega valedele võitlustele ja tühistele teemadele, võtame endalt vabatahtlikult elurõõmu ja tegutsemisjulguse.

    Kaire Uusen
    Kolumnist

    Arvamuslugu ilmus 05.08.2019 Eesti Päevalehes.

  • Välispoliitika algab naabri õllehinnast. Toomas Alatalu

    Kui võtta asju suures plaanis, siis moodustus taasloodud vabariigi algaastail kohe seltskond, kel oli ettekujutus suurest poliitikast ja asjade ajamisest Euroopas, ning ajal, mil teised veel kohalikku pirukat jagasid, kavandasid nemad sihipäraselt kohtade sissevõtmist Euroopas.

    Tasub mäletada, kuidas kiirkorras loodud Reformierakond üritas 1995. aastal valimiste järel iga hinna eest valitsusse saada. Teisel katsel see õnnestus ja Siim Kallasest sai välisminister. Sest aprillist novembrini 1996 oli Eesti eesistuja Euroopa Nõukogus ehk siis Siim kohe kogu Euroopa ees. Tema bravuurikas taktika teha kõigi silme ees piirileping Venemaaga kukkus Petroskois haledalt läbi ja peaminister Tiit Vähi vallandas mehe päevapealt.

    2001. aasta lõpus, kui sai kindlaks pääs Euroopa Liitu ja NATO-sse, kombineeris Kallas taas. Diil senise vaenlase Edgar Savisaarega andis talle peaministri koha ja CV, mis tagas kõrge ametikoha Euroopa Liidus. Järgnes salalepe uue peaministri Juhan Partsi ja Res Publica äraostmatutega eurokohtade asjus ning täna jääb tõdeda selle täitmist — vaatamata protestidele kodus istuvad ka Parts ja Ken-Marti Vaher nüüd soojadel kohtadel Euroopas.

    Tosin aastat hiljem terendas juba Euroopa Liidu eesistumine — 2017. aasta teisel poolel, ent — ettenägematus missugune! — septembris 2016 kõrbes esmalt Kallas ise presidendivalimistel ja seejärel umbusaldas Riigikogu oravast peaministrit. Vapustav oli see, et nagu loomuldasa tuli kohe võimule esimene ja 2019. aastal juba teine Reformierakonnata koalitsioon ning seda aastakümneid valeks peetud Keskerakonna juhtimisel. Esimese uue koalitsiooni aegu suutis pikalt riigiameteis püsinud seltskond ja neid teenindav ajakirjandus üldiselt keelt hammaste taga hoida — tehti vaid üksikuid märkusi uute ministrite ja riigi esindajate väidetava harimatuse kohta. See oli ka möödapääsmatu, sest kogu Euroopa ladvik tuli ju Tallinna ja kõik oli n-ö üle kontrollitav.

    Riigikogu valimiste järel sai ilmsiks, et toimunud võimupööre on siiski kauaks, mis tähendab ka värskendust ametnikkonnas, sealhulgas Euroopa sissetulekutele pääsevate ridades. Ja vallanduski see, mis praegu toimub — erakordselt inetu kampaania uue valitsuse ja uute tulijate vastu nii kodus kui välismaal. Võitlusväljana kasutatakse ajakirjandust, mida on ammu peetud neljandaks võimuks ja kes selleks on tegelikult ka viimastel aastatel tõusnud. Globaalselt. Alates Donald Trumpi valimisest USA presidendiks vaid ühe suurlehe toel, millele kõik ülejäänud reageerisid järgmisel päeval liitumisega vastaspartei poolt vallandatud kampaaniaga „See ei ole minu president“, mis kestab tänaseni ja milles sisepoliitika kõrval rünnatakse samuti välispoliitikat. Kas tehakse seda põhjendatult või mitte, on algusest peale olnud teisejärguline, sest suurriik kannatab ju paljut.

    Sootuks teised tagajärjed on aga sama trendiga kaasa läinud Eestil oma ebamugava geopoliitilise asendi ja okupatsiooniaja pärandi juures. Meie välispoliitikas oli kuni viimase ajani reegliks, et lähtutakse eesmärkide ja tegevusühtsusest, toimitakse meeskonnana ning musta pesu muu maailma ees ei pesta.

    Patustamine viimasega tipnes Välisministeeriumi kõrgametniku arvamusega, mis heitis varju ministri ja kogu valitsuse poliitikale. Mees ise on küll juba Brüsseli otsealluvuses, ent Ukraina, kuhu ta tööle läks, on ju kogu aeg saanud praktilist nõu Eestist. Mati Maasika soolo tuletas paratamatult meelde Eesti ametnikkonna esimest vastuhakku uuele ministrile, mis sündis 1995. aastal, kui välisministriks sai Riivo Sinijärv. Hiljem kirjutati meedias pikalt sellest, kuidas ametnikud ignoreerisid uut ministrit, kel põhjust huvitumiseks jagus — kurikuulus „kilusõda“ Lätiga puhkes ja suur tükk Liivi lahest kaotati eeskätt seetõttu, et ametnikel nappis teadmisi rahvusvahelisest mereõigusest.

    Välispoliitikat jagavate isikute tänase konfliktitsemise tagamaa on esmapilgul tunduvast märksa sügavam ja laiem ning nõuab ajaloo meenutamist.

    Eesti välispoliitikat on juhtinud mitmed värvikad isikud ja samas tõde seegi, et toimetati ilma kokkulepitud tegevusplaanita kuniks liitumiseni NATO ja Euroopa Liiduga, millest peale viimaste kontseptsioonid said ka Eesti tegevusjuhenditeks. Nagu teada, toimus liitumine EL-iga meie endi, ent ka teiste Ida-Euroopa riikide põllumehi ebavõrdsesse olukorda panemise seisus. Üsna varsti sai selgeks, et Brüsseli lubadused ei maksa midagi elik — nende täitmise eest tuleb võidelda! Eesti valitsuste aur aga läks üksnes e-riigi, küberkaitse jmt edendamisele. Maine kasvas, ent võidu ääremaade tühjaksjooksmisega.

    Eesti välispoliitika seniseks kõrghetkeks võis pidada seda, kui USA riigisekretär Hillary Clinton võttis Urmas Paeti enda kõrvale Demokraatia edendamise programmi LEND kaasjuhiks. Sealt peale kohtus Eesti välisminister teistes riikides ka sealsete opositsiooni ja valitsusväliste organisatsioonide juhtidega. Paraku on välispoliitika pidevas muutuses ja LEND lõppes koos Clintoni lahkumisega ametist. Eesti välispoliitika kõrgustesse viidud tase aga jätkus sisepoliitikas, kus 2014. aastal otsustati USA ja Prantsusmaa eeskujul vastu võtta kooseluseadus. Ignoreerides tõsiasja, et mainitud suurriikides sündis see pärast 30–40 aastat kestnud pidevat arutelu. Eestis tehti asi ära 4 kuuga! Mis kõik juhtus, on teada.

    Paraku jõudsime nii ka seisu, kus demokraatlikus ühenduses olev rahvas protestis selgelt väljast toodud — Riigikogu valimistel teemat ju ei arutatud — seaduse vastu. Läks kõigest aasta, kui tuli uus välispoliitiline prahmakas — Saksamaa valitsuse kutsel valgus immigrantide armee Euroopasse. Eesti ladvik aga ilmutas jälle soovi silma paista, lubades vastu võtta 1064 pagulast, samas kui Läti ja Leedu vastavad numbrid olid 737 ja 710. Hiljem numbreid küll korrigeeriti, ent rahvas, kes 2004. aastal veel leppis ebaõiglusega, sest peamine oli pääs Euroopa Liitu, enam oma rahulolematust Brüsseli läbimõtlematu poliitikaga ja Eesti poliitikute ülipüüdlikkusega seal ei varjanud. Avalikud protestid kinnitasid, et Eesti välispoliitikal puudub suure osa rahva toetus.

    Välispoliitika tegemine on paljus elitaarne (tuleb palju õppida jne), ent see peab olema samas rahvale arusaadav, et toetust evida. Kui ilmneb selle puudumine, kipuvad poliitika tegijad koheselt süüdistama (rumalat) rahvast ja nii on see olnud 2014. aastast peale ehk siis tänaste väljaütlemiste alge on neis päevades.

    Tasub teada sedagi, et kitsas ringis tehtud otsuste tagajärjed on teinekord teistele karmimad kui meile endile. Me ei ole ju ise saanud tänaseni kooseluseadusega ühele poole. Samas hakati seda „esimese endise liiduvabariigi“ edu koheselt välisjõudude toel edendama Ukrainas, Moldovas ja Gruusias, kus parasjagu olid avanenud aeg teha otsustavad sammud Euroopa-teel. Ei ole juhus, et Kremli juhitud vastasleer tegi just sellest teemast ühe peatrumbi vastupropagandas ja 2014–2015 takerdus peamine mainitud kolmes riigis. Ehk siis — ise ruttasime ajast ette ning mõjutasime sellega teiste ja tahes-tahtmatult ka iseenda tagala sattumist raskesse seisu.

    Tehtud otsuste välismõjudega mittearvestamise lihtsaimaks näiteks on mõistagi Eesti alkoholipoliitika, mis on ju ka osa välispoliitikast — hinnapoliitikat tehes tuleb arvestada hindu naaberriigis. Kuna osturetked Lätti kulmineerusid ka rahvusvahelistes suhetes ainulaadse poliitkogunemisega seal 24. veebruaril 2018, siis oli see protest meie välispoliitika vastu.

    Pigem just see — vajaliku koduse pinna puudumine jalge all — ja mitte iga uue (vs uusvana) valitsuse uuendused, seda ka välispoliitikas, — on peamine põhjus võimu kaotanud seltskonna kurtmistele oma rahva ning teiste poliitikute rumaluse üle välismaa poliitkoridorides ja meedias.

    Toomas Alatalu
    Politoloog

  • Kas välisinvestoritele meele järele olemise nimel peame ennast koorida laskma? Karl Olaf Rääk

    Massimeedias on juurdunud välisinvesteeringuid idealiseeriv käsitlus. Investorit kujutletakse kui printsi valgel hobusel, kes heast südamest kohalikule rahvale rahapakke laua peale laob.

    Investeeringul on mitmeid tähendusi, kuid kõige üldisem definitsioon on vahendite paigutamine selleks, et tagasi saada algne investeering pluss kasum. Investor tahab tagasi rohkem kui ta sisse pani. Selles investeerimise mõte ongi.

    Loomulikult, välisinvesteeringul on kasulikke kõrvalmõjusid, näiteks kohalikele inimestele töö pakkumine, tooraine ostmine, muud seotud teenused. Välisinvestorid panevad raha liikuma seal, kus seda enne ei olnud. Välisinvesteeringud võimaldavad tõsta kohaliku tööjõu kvalifikatsiooni, tuua sisse uut tehnoloogiat ja teadmisi. Kui riigi valitsus ei taha ega oska kohalikku majandust kasvatada, siis on välisinvestoritele toetumine ainus viis majandus liikuma panna. Arenguriikide jaoks on välisinvesteeringutest sõltumine loomulik arengu osa, aga sellest peab suutma välja kasvada. Hea näide on kas või Hiina, mis alltöövõtuga teenitud raha toel on kasvanud maailma üheks tugevamaks tegijaks.

    Investeering võib olla ka vaenulik — tuletame meelde näiteks Viljandi tikuvabrikut, mille ostis Rootsi tikuhiid. Osteti konkurent võileivahinnaga ära ja pandi kinni. Või Kreenholmi manufaktuur Narvas. Sarnaseid näiteid on kuhjaga. Kui kohalik omanik otsiks võimalusi ümber profileerumiseks ja töö jätkamiseks, siis suure rahvusvahelise ettevõtte osakond pannakse külmalt kinni, kui selle tulemused on piisavalt kaua Exceli tabelis punast värvi näidanud.

    Paljudel Eesti firmaomanikud on seisnud valiku ees, kas lasta ennast tugeva välisfirmast konkurendi poolt pankrotti ajada või müüa ettevõtte neile maha. Pole raske arvata, et suurem osa tegi hetkeseisuga ratsionaalsema valiku ja valis müügi.
    Või siis finantsiline kübaratrikk, nagu Tallinna Vee müügi puhul. Välisinvestor tegi nõutud investeeringu, seejärel võttis ostetud firmale suure pangalaenu ja võttis enda raha tagasi. Stabiilset tulu teeniv infrastruktuuriettevõte oli praktiliselt tasuta käes, intressikulu lükati kohaliku tarbija kaela. Või tuletame meelde meie õnneks ebaõnnestunud Narva elektrijaamade müüki välismaistele libainvestoritele.

    Tugevad välisfirmad tõmbavad ära parema kohaliku tööjõu. Ühelt poolt on hea, et inimesed saavad kõrgemat palka, teiselt poolt nõrgendab see kohalike firmade kasvuvõimalusi.

    Nii et välisinvesteeringute teema ei ole üheselt säravvalge, nagu seda püütakse massimeedias näidata. Investor võtab alati rohkem kui annab. Eesti kui riigi seisukohalt on eluliselt vajalik kohalikele firmadele kasvuvõimaluse loomine, mitte pime välisinvesteeringute kummardamine. Välisinvesteeringud on kindlasti olulised, kuid ainult seni, kuni need mõlemapoolset tulu toovad.

    Välisinvestoritele võib mitte meeldida ka see, kui nad ei leia üliodavat tööjõudu, kui neil ei õnnestu endale soodsaid eritingimusi välja kaubelda või mingi kavala nõksuga ülikasumit teenida. Aga sellisel juhul peaksime endalt küsima: kas kellelegi meele järele olemise nimel peame tõesti ennast koorida laskma?

    Karl Olaf Rääk
    IT väikeettevõtja,
    tarkvaraarendaja

  • Käibemaksumäärad mitmekesisemaks. Hiie Marrandi

    Euroopa Komisjoni (EK) kodulehel on avaldatud ettepanek muuta käibemaksudirektiivi käibemaksumäärade osas.[1] Teema on väärt tutvustamist ka MaksuMaksja lugejatele.

    Käibemaks on Euroopa Liidus vanim tarbimismaks ning lisandväärtuse maksuna on see kehtinud aastast 1968. Idee oli, et süsteem toimiks kogu EL-is nagu ühes riigis, konkreetsete käibemaksumäärade kohta kokkulepe puudus. Liikmesriigid võisid kohaldada piiramatul arvul vähendatud ja suurendatud käibemaksumäärasid, ning minimaalset ega maksimaalset käibemaksumäära ei kehtestatud.

    Kuna poliitilised ja tehnilised tingimused ei olnud sellise süsteemi kasutuselevõtuks küpsed, võeti vastu üleminekukord, mis pidi aitama ära hoida piiriülese kauplemise korral tekkida võivaid moonutusi. Nii ongi 1992. aastast alates käibemaksumäärasid puudutavad reeglid olnud üsna ranged: liikmeriigid kohaldavad vähemalt 15%-list harilikku käibemaksumäära ja võivad kohaldada teatud kaupade-teenuste suhtes ühte või kahte vähemalt 5%-list vähendatud määra.

    Päritoluriigis maksustamise põhimõte[2] nõudis käibemaksumäärade ühtlustamist, see aga ei edenenud. Nii võeti 2012. aastal Euroopa Parlamendi tasemel vastu loobumisotsus ja seati sammud hoopis sihtriigis[3] maksustamise suunale, mis tähendas ka seda, et liikmesriikidele antakse maksumäärade kehtestamisel suurem vabadus.

    Kui kaupu ja teenuseid maksustatakse sihtkohariigis, ei saa käibemaksukohustuslased sellest tegelikult mingit märkimisväärset kasu, kui nad on registreeritud mõnes madalama maksumääraga liikmesriigis, ja seetõttu ei häiriks erinevad käibemaksumäärad enam ühtse turu toimimist. Muidugi on sihtriigis maksustamise põhimõtte edukaks rakendamiseks vajalik ikkagi lisaks kohaldada ka kaitsemeetmeid, et vältida võimalikke ohte, näiteks tulude kaotsiminekut, konkurentsi moonutamist.

    Käibemaksumäärasid käsitlevad sätted töötati välja üle kahekümne aasta tagasi ja need ei täida enam oma eesmärki. EK direktiivi muudatusega plaanitavad vabamad eeskirjad annaks liikmesriikidele võimaluse kohaldada lisaks veel 0%–5%-list vähendatud maksumäära (sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusega). Selle asemel et täiendada juba niigi pikka loetelu kaupadest ja teenustest, mille suhtes võib kohaldada vähendatud käibemaksumäära, asendataks käibemaksudirektiivi lisa negatiivse loeteluga kaupadest ja teenustest, mille suhtes vähendatud käibemaksumäära kohaldada ei või. Mõistagi tuleks liikmesriikidel tagada, et vähendatud maksumääradest saavad kasu lõpptarbijad ja et nende määrade kehtestamine teenib üldist huvi pakkuvat eesmärki. Sellega asendataks kehtiv põhimõte, mille kohaselt võib vähendatud maksumäära kehtestada üksnes siis, kui see on sõnaselgelt lubatud, põhimõttega, et kõigi kaupade ja teenuste suhtes võib ette näha piiratud arvu vähendatud maksumäärasid, kui seda ei ole sõnaselgelt keelatud.

    Muudatused Eesti käibemaksuseaduses

    Kuna käibemaksudirektiiv ei ole otsekohalduv, siis selleks et meil käibemaksustamisel siseriiklikult midagi muutuks, on vaja käibemaksuseaduse muutmise eelnõud. Raske ennustada, kas ja mida Eesti selles plaanis ette võtta kavatseb.

    Eesti maksupoliitika on üldiselt igasugu erisuste osas olnud väga tõrjuv. Vähendatud käibemaksumäär on 2006. aastast järjest ahenenud. Näiteks on soodusmäära loetelust kadunud teatri- ja kontserdipiletid, matusetarbed, meditsiiniseadmed. 2009. aastast tõsteti aga protsenti: senisest 5%-lisest soodusmäärast sai 9%.

    Erinevalt maksuvabastustest ei ole vähendatud määra rakendamine liikmesriigile kohustuslik. Näiteks Taanis ei olegi kehtestatud ühtegi soodusmäära. Ka selles direktiivi muudatuse ettepanekus on rõhutatud, et liikmesriigil ei ole kohustust kehtivaid maksumäärasid muuta. Eks tõsi ole, et maksuerisused muudavad maksusüsteemi keerukamaks ja rakendamine võib põrkuda ootamatute takistuste vastu. Näiteks kui ühele tootegrupile on erikohtlemine ette nähtud, siis on väga oluline, et kõik saaksid ühtemoodi aru, mis on ja mis ei ole täpselt see toode. Nõustamistöös on üsna igapäevane, et arutleme klientidega, mis on majutusteenus, millal saab majutusest üüriteenus; ja näiteks mis täpselt on ratastool, mis kvalifitseerub meditsiiniseadmeks. Lausa kohtulahingut on peetud otsustamaks selle üle, milline on õige ratastool, mille puhul on alandatud käibemaksumäära kasutamine lubatud. Need on vaid mõned näited.

    Aastaid tagasi oli palju saginat ja sekeldusi käibemaksumuudatusest, millega 5%-lise soodusmäära alt välistati perioodika, mis avaldab peamiselt reklaami või erakuulutusi või on peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga. Maksumaksjate liit pidi asja selgitamiseks ellu kutsuma lausa erikomisjoni.[4]

    Samas on fakt, et mõne tootegrupi hinna alandamiseks tuleb inimesel ikka esimese asjana käibemaksumäära alandamise mõte, lootuses, et see võiks kindlasti alandada ka lõpphinda ning tarbijad võidaksid. Elame, näeme.

    Igatahes on Euroopa Komisjoni lehel 2018. aasta direktiivi muudatuse ettepanek olemas sulaselges eesti keeles ning iga huviline saab selle ning ka kogu taustainfoga eur-lex.europa.eu lehel tutvuda[5]. Kellel ei ole aega ise nii põhjalikku uurimist ette võtta, siis selgitan, et käibemaksumäärade artiklit 98 on kavas muuta, sõnastades see järgmiselt:

    Artikkel 98

    1. Liikmesriigid võivad kohaldada kas üht või kaht vähendatud maksumäära.

    Vähendatud maksumäärad määratakse kindlaks teatud protsendina maksustatavast väärtusest ning see protsent ei või olla madalam kui 5 protsenti.

    2. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid kahele vähendatud maksumäärale lisaks kohaldada vähendatud maksumäära, mis on madalam kui 5-protsendiline miinimummäär, ja maksuvabastust koos eelmises etapis tasutud käibemaksu mahaarvamisega.

    3. Lõigete 1 ja 2 alusel kohaldatud vähendatud maksumääradest võivad kasu saada üksnes lõpptarbijad ja nende kohaldamine peab järjepidevalt teenima üldist huvi pakkuvat eesmärki.

    Lõigetes 1 ja 2 osutatud vähendatud maksumäärasid ja maksuvabastusi ei või kohaldada IIIa lisas loetletud kaupade ja teenuste kategooriate suhtes.“;

    Vähendatud maksumäärade kasutamise tingimus on, et liikmesriigi kaalutud keskmine käibemaksumäär ei või langeda alla 12%.

    Eestis on käibemaksumäärad sätestatud käibemaksuseaduse paragrahvis 15. Standardmäär on meil 2009. aasta juulikuust alates 20% (varem 18%). Soodusmäär on 9% (varem 5%) ja loetelust leiab vaid neli kategooriat kaupu-teenuseid (raamat ja töövihik; nimekirja kuuluv ravim ja meditsiiniseade; perioodika; majutusteenus).

    Millistele kaupadele-teenustele jääb kehtima tavakord?

    Hetkel kehtiv direktiivi lisas III toodud loetelu käivetest, millele võib soodusmäära kehtestada, asendatakse lisaga IIIa, mis nimetab käibed, millele alandatud maksumäära ei ole lubatud kehtestada. Hetkel, st eelnõu ehk ettepaneku staadiumis leiame sellest loetelust 16 kategooriat:

    1. reisiteenuste erikord,

    2. kasuminormi (ehk marginaalipõhine) erikord,

    3. avaliku enampakkumise erikord,

    4. väärismetallid, ehted, vääriskivitooted,

    5. alkohoolsed joogid,

    6. tubakatooted,

    7. sõidukite müük, rent, hooldus, remont (välja arvatud jalgrattad, lapsevankrid, invasõidukid),

    8. kütteõli, küttegaas, määrdeõlid,

    9. relvad ja laskemoon,

    10. arvutid, elektroonika- ja optikaseadmed, kellad,

    11. elektriseadmed,

    12. mööbel,

    13. muusikainstrumendid,

    14. kunstiteosed,

    15. finants- ja kindlustusteenus,

    16. hasartmängude ja kihlvedude korraldamine.

    Millal see kõik tuleb?

    Kuna EL masinavärk jahvatab aeglaselt, siis hoolimata asjaolust, et direktiivi muutmise ettepanek esitati juba 2018. aasta jaanuaris, ei ole seda vastu võetud. Sestap on ka keeruline prognoosida, millal muudatus jõustub ja millal ning millised muudatused Eesti ettevõtjateni-tarbijateni jõuavad. Aga kui need siiski jõuavad, siis olge mureta, MaksuMaksjast saate selle kohta kindlasti lugeda.

    Hiie Marrandi
    EML juhatuse liige

    [1] Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ käibemaksumäärade osas.

    [2] Päritoluriigis maksustamise põhimõte tähendab, et käibemaks tuleks maksta selles riigis ja selle riigi maksumäärade järgi, kust kaup pärit on.

    [3] Sihtriigis maksustamise põhimõte tähendab, et käibemaks tuleb maksta selles riigis, kus asub tarbija (st sihtriigis).

    [4] Vt Lasse Lehis. EML reklaamiklubi ja pornokomisjon mõõtsid ajakirju. – MaksuMaksja, 2006, 3, lk 34-39.

    [5] Vt https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex:52018PC0020.

  • Käibemaksuseaduse muudatusi kärbiti riigieelarve huvides. Martin Huberg

    Suvises MaksuMaksja numbris andsime ülevaate Rahandusministeeriumis ette valmistatud käibemaksuseaduse muutmise seadusest.[1] Nüüd, mil riigieelarveliste huvide reha on sellest üle käinud, võime tõdeda, et ametnike jaoks ei ole isegi Euroopa Kohtu seisukohad mingiks takistuseks, kui küsimuse all on riigieelarvelised huvid.

    Kavandatud muudatus

    Rõõmustasime, et ministeerium on Euroopa Kohtu targal juhtimisel aru saanud, et lootusetute nõuete teema tuleb käsile võtta ja meie seadus käibemaksudirektiiviga kooskõlla viia. Siiski, pea igal muudatusel kipub ju hinnasilt küljes rippuma ning lootusetute nõuete teema oma kandis numbrit 19, miljonit mõistagi.[2] Ja pärast seda, kui tuvastati eelarvevahendite nappus, esitati Riigikogu menetlusse eelnõu sellises redaktsioonis, kus lootusetute nõuete teemat enam ei olnud (SE 76).

     

    Selliste muudatuste puhul paneb mind alati imestama see, et ei suudeta end panna neutraalsesse positsiooni ja mõelda hetkeks, kelle rahast me räägime. Kui 19 miljonit on riigil raha rohkem selle tõttu, et riik rikub käibemaksudirektiivi nõudeid ja võtab käibemaksukohustuslastelt selle tõttu rohkem raha ära, siis ei ole tegemist ju mingi toetuse eraldamise küsimusega, vaid riik rikub õigusi ja koormab ettevõtjaid rohkem, kui on lubatud. Küsimus ei ole säästmises või riigieelarvelistes huvides. Õigusriigis ei peaks nii saama. Samas, kui õigust banaanide pikkuse ja kõveruse järgi jagatakse, nagu meil Banaanias kombeks, siis on see ilmselt kaalukas argument.

     

    Aga inimlikult võttes on olukord umbes selline, et riigi esindaja tuleb teile tänaval vastu, võtab teilt rahakoti ja ütleb, et tal on seda rohkem vaja, kuid võib-olla ta tulevikus enam nii ei tee, kui rahaline olukord paraneb ja ta enda käitumist puudutavaid norme muuta saab.

     

    Kui selline konfrontatsioon tekiks suvalise inimesega tänavalt, siis võiks ehk politsei või prokuratuur aidata (kuigi ka viimasesse institutsiooni ei ole paljudel ammu enam usku), kuid kui riik seda teeb, siis ei ole enamasti isegi kohtust lootust õigust nõuda. Aga sel korral on meil ehk paremad väljavaated, sest Euroopa Kohtu otsus on umbes nagu samakas praskaga võrreldes. Nii et, kaeme perra, kuidas sel korral riigile „reha tagasi teha“ ja hoopis täispunktid teenida.

    Ajaloost

    KMS § 29 lõige 7 sai täienduse, mis välistas lootusetute nõuete puhul maksustatava väärtuse vähendamise, alles 01.03.2014. aastal, mil lisati sättele juurde üks lause (rasvases kirjas): Kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kauba või teenuse hinna vähendamise tõttu kreeditarve pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kajastavad nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis. Kreeditarvet võib esitada vaid selles viidatud konkreetse arve kohta. Sätet ei kohaldata, kui kreeditarve on esitatud kauba või teenuse eest osalise või täieliku tasumata jätmise tõttu.

    Seni oli praktikas käibemaksudirektiivi (2006/112/EL) artiklit 90 rakendatud[3], kuivõrd vastavat välistust ei olnud ja direktiiv ise sätestas:

    1. Tühistamise, taganemise, ülesütlemise või osalise või täieliku mittetasumise korral või juhul, kui hinda alandatakse pärast tarne toimumist, vähendatakse maksustatavat väärtust sellele vastavalt ning liikmesriikide poolt kindlaksmääratud tingimustel.

    2. Täieliku või osalise mittetasumise korral võivad liikmesriigid lõikest 1 erandi teha.

    Nüüd on küsimus, mida see lause meile sisuliselt annab, mida see tähendab ja millised on selle tagajärjed.

    Ja sisust

    Esiteks tekib meil vajadus välja uurida, kes või mis on üldse kreeditarve. Käibemaksuseadus ju ei ütle, millega tegemist on, kuid kontekstist tulenevalt võib järeldada, et see on n-ö negatiivne arve, millega vähendatakse teise poole kohustusi, sh enda käibemaksukohustust ning mis sellega seoses toob kaasa ka arve saaja käibemaksu mahaarvamise õiguse korrigeerimise.

     

    Ehk siis, tegelikult käibemaksuseadus ei ütle, et puhkudel, mida kirjeldab KMS § 29 lõige 7, peab esitama kreeditarve, vaid viidatakse, et: või esitab kauba või teenuse hinna vähendamise tõttu kreeditarve /—/.

     

    Põhimõtteliselt võib juhtuda, et hinda vähendatakse, kuid kreeditarvet ei esitata. Kuidas see võimalik on?

     

    Kui süüvime käibemaksuseadusesse, siis § 37 lõikes 4 on definitsioon, mida direktiivi abil saab edukalt sisustada vajalikus suunas: Dokumenti, sealhulgas kreeditarvet, millega muudetakse algset arvet ja millel on viide sellele arvele, käsitatakse arvena.

     

    Jutt on küll algse arve muutmisest, kuid kui see toimub nt SMS-iga, viidatakse varasemale arvele, siis see on arve. See on tegelikult see sama säte, mis on direktiivis kirjas artiklis 219 järgmiselt: Iga dokumenti või sõnumit, mis selgesõnaliselt ja ühemõtteliselt viitab esialgsele arvele ja muudab seda, käsitatakse arvena.

     

    Direktiiv aga ütleb artiklis 218 otse välja ka selle, mida meie Rahandusministeerium on kartnud nagu tuld: Käesoleva direktiivi kohaldamisel tunnustavad liikmesriigid paberil või elektroonilisel kujul olevaid dokumente ja sõnumeid arvetena, kui need vastavad käesolevas peatükis sätestatud tingimustele.

     

    Mõlemad artiklid (218–219) on direktiivis koondatud õigusakti osasse, mis reguleerib arve mõistet ja need artiklid moodustavadki arve mõiste (viite kaudu tingimustele, mis on vastavalt direktiivi 3. peatükis kirjas).

     

    Ehk siis, arve ei pea olema dokument, mille nimi on arve või kreeditarve. Kusjuures, seda ei nõua ka meie oma käibemaksuseadus, kuid mingil põhjusel ollakse selle juures siiski kinni.

     

    Võtame näiteks ühe tehingu, milleks on kinnisvara soetamine, ning eeldame, et see on kohustuslikus korras maksustatav (nt uusehitise esmamüük). Üldjuhul ei esitata kinnisvara müügi kohta arvet, sest on olemas notariaalne müügileping koos asjaõiguskokkuleppega ning seal on kirjas kõik, mis on vajalik nii käibemaksukohustuse täitmiseks kui ka mahaarvamisõiguse teostamiseks. Aga arvet ei ole, ütlete? Kuid vajalikud andmed on ju olemas, järelikult on see käibemaksuseaduse tähenduses käsitatav arvena.

     

    Aga mis siis saab, kui ostja avastab kinnisasjal varjatud puudused, müüja ei suuda neid kõrvaldada (st ei kohaldu VÕS §-st 224 tulenev piirang) ja ostja alandab hinda (VÕS § 112)? Kas on olemas mõni säte, mis ütleks, et sellisel puhul on kohustus esitada kreeditarve?

     

    Tõsi, KMS § 29 lõige 7 viitab sellisele võimalusele, kuid mitte kohustusele. Kui nt klient on tarbija, siis KMS § 37 lõige 3 lubab ka veel vähemate andmetega hakkama saada ehk siis seaduse mõistes ei ole vaja arvet esitada. Praktikas tähendab see lihtsalt seda, et müüjale laekub väiksem summa või ta tagastab mingi summa vastavalt ostja teatele asjal olevate puuduste ja hinna alandamise kohta. Kui klient oleks käibemaksukohustuslane, tahaks ta käibemaksu mahaarvamiseks täita KMS § 37 lg 7 punktides 8 ja 10 toodud tingimusi ehk tahaks teada summat ilma käibemaksuta ja käibemaksu summat.

     

    Põhimõtteliselt võib ka nii olla, et ostja teatab, kui palju ta on nõus maksma, sh ilma käibemaksuta, ja kui suur on käibemaksu summa, ning müüja ei pea ise midagi tegema. Ei, ei pea kreeditarvet esitama, sest dokumendid kokku sisaldavad kõike, mis on vajalik selleks, et deklareerida käibemaksukohustus ja teha mahaarvamine õiges summas.

     

    Ehk siis, tulles tagasi KMS § 29 lõike 7 viimase lause juurde, võime tõdeda, et alati ei olegi kombeks kreeditarvet esitada, seda enam, et selle sisu ega esitamise nõuded ei ole käibemaksuseaduses kirjaski. Seal viidatakse lihtsalt, et kui esitad kreeditarve, siis tabab sind Eelarvejumala viha.

     

    On ju tavaline ka see, et ei esitata mitte kreeditarvet, vaid hoopis tühistatakse varasem arve ja esitatakse uus, või muudetakse varasemat arvet arvnäitajate osas. Ka see ei ole ju KMS § 29 lõike 7 viimases lauses kirjas, sest seal räägitakse ainult kreeditarvest… Või võtkem siis selline näide, kus tootja annab lõpptarbijatele nt ostetud kaupade koguse järgi soodustust (maksab raha tagasi) — ta ei ole ju tarbijale arvet esitanudki, miks ta peaks talle kreeditarve esitama?[4] Ta lihtsalt korrigeerib oma käibemaksuarvestust.

    Euroopa Kohtu lahend C-246/16

    Õnneks kuulub Banaania Euroopa Liidu koosseisu ning seni räägitakse üksnes Brexitist, Põxitist, kuid mitte Exitist, mille tagajärjel meie riigi liikmelisus võiks Euroopa Liidus lõppeda. Me saame seega endiselt toetuda Euroopa Kohtu seisukohtadele ning nagu jutuks oli, just nüüd, just meile, tehti parim pakkumine, millest on võimatu keelduda, ehk anti suunis, kuidas tuleks tõlgendada käibemaksudirektiivi art 90 lõikes 2 sätestatud tingimuste sätestamise võimalust koos direktiivi muude sätetega.

     

    Aga et jutt ei oleks lihtsalt pärlite pildumine, tutvume põgusalt ka kohtulahendi asjaoludega.

     

    Lahend ise ei olegi nii vastne kui arvata võiks, see tehti juba 23.11.2017. aastal, kuid eks head asjad pannakse ikka kusagile kõrgemale riiulile, et igaühe näpud sinna ei küündiks. Nii avastasid ka ministeeriumi ametnikud selle lahendi ilmselt pärast seda, kui neile oli antud vihje, et oleks aeg sellega juba tutvust teha ja mitte teha nägu, nagu see puudutaks üksnes Itaaliat.

     

    Lahendis käsitletakse Itaalia käibemaksunorme ning nende vastavust käibemaksudirektiivi nõuetele. Itaalias on umbes sarnane norm nagu meil KMS § 29 lõikes 7, kuid seal ei räägita sellest, et maksukohustust vähendada ei saaks, vaid viidatakse osalise või täieliku maksmata jätmise korral õigusele enda maksukohustust korrigeerida (vähendada, teine pool suurendab), kuid tingimus on: kui ka maksejõuetus- või täitemenetlused ei andnud tulemusi.

     

    Lahendist nähtub (p 5): /—/ Itaalia haldusasutused ja kohtud on seda sätet järjekindlalt tõlgendanud nii, et selleks, et mittetasumise korral maksustatavat väärtust vähendada, peab maksukohustuslane esitama tõendi, et maksejõuetusmenetlused ei andnud tulemusi, mis on võimalik alles pärast seda, kui on möödunud jaotamiskava kohta seisukohtade esitamise tähtaeg, või jaotamiskava puudumise korral siis, kui on möödunud tähtaeg, mille jooksul saab vaidlustada maksejõuetusmenetlust lõpetava lahendi.

     

    Kohtumenetluses selgus, et sellise etapini jõudmiseks võib kuluda üle 10 aasta… Sestap otsustas vaidluse algatanud pool oma käibemaksuarvestust varem korrigeerida ja mõistagi, asi jõudiski Euroopa Kohtusse.

     

    Nüüd järgneb jutt, mida meie seaduse kontekstis on raske ette kujutada, sest sisuliselt elame me endiselt 1994. aasta alguses jõustunud käibemaksuseaduse kujutelmas, kus ka tasuta tarned olid maksustatavad käibed ning mingil hetkel üritati isegi kauba mahakandmist käibena maksustada. See oli nii kole aeg, et ma ei hakka kuupäevasid ja viiteid lisamagi.

     

    Aga tuletagem esmalt meelde, et käibemaksuga on maksustatav üksnes tasu eest kauba tarnimine või teenuse osutamine. Kui puudub tasu ja teenuse osutaja seda ei eelda, siis puudub maksuobjekt.

     

    Meie käibemaksuseadus räägib ettevõtluse mõistet defineerides (KMS § 2 lg 2) kõigest muust, kuid tasu küsimust ei reguleeri… Abi ei leia ka käibe mõistet uurides, sest meil on ju tasuta tarne maksuobjektiks „omatarbe“ nime all (KMS § 2 lg 6) ja üks relikt on veel unustatud § 12 lõikesse 3 siseriiklikku tarnet puudutavas osas. See ajab juhtme kenasti kokku, sest direktiivis öeldakse, et omatarve võrdsustatakse tasu eest toimuva tarnega (art 16), kuid üldeeldus on siiski tasu olemasolu (art 2 lg 1 p-d a, b ja c).

     

    Seda on Euroopa Kohus käsitlenud ühes vanas lahendis, kus Hollandi maksuamet üritas sisuliselt kerjusele antud summasid käibemaksuga maksustada. Tegemist oli tänavamuusikuga, kes väntorelit mängitas ja möödujatelt annetusi kogus.

     

    Tolles kaasuses (C-16/93) selgitab Euroopa Kohus, et maksustatava teenustarnega on tegemist üksnes siis, kui teenuse osutaja ja saaja vahel on õigussuhe, mille kohaselt toimub vastastikune kohustuste täitmine ehk siis teenustasu, mida teenuse osutajale makstakse, näitab tegeliku tasu suurust, mida teenuse osutaja saab teenuse saajalt vastutasuna osutatud teenuse eest (lahendi p 14).

     

    Kohus viitas (p 17), et esiteks on tegemist annetustega, mida juhuslikud möödakäijad teevad vastavalt oma äranägemisele nii summa suuruse osas kui ka annetuse tegemise osas. Teiseks puudus osutatud teenuse (muusika) ja tasu vahel otsene seos ehk siis tasu maksmine ei tinginud muusika esitamist.

     

    Kui me nüüd kõrvalepõike juurest edasi läheme, siis jätkas kohus maksustatava väärtuse sätte tutvustamisega. See säte on ka meil KMS § 12 lõikes 1 olemas, ehk siis see on kõik, mis on tasuna käsitatav. Kohus viitas (p 13): See säte on kuuenda direktiivi aluspõhimõtte väljendus, mille kohaselt koosneb maksustatav väärtus tegelikult saadud tasust ning millest tuleneb, et maksuhaldur ei saa käibemaksuna koguda suuremat summat, kui maksukohustuslane ise sai.

     

    Selle järelduse tuletas kohus oma varasemast praktikast asjas C-330/95, kus (p 15) kohus selgitas, et kuuenda direktiivi (mida praegu asendab käibemaksudirektiiv) aluspõhimõte on, et maksustatav väärtus tuletatakse tasust just sellises suuruses, nagu see on tegelikult saadud, ning millest omakorda järeldub, et riik ei saa ühelgi juhul maksukohustuslaselt sisse kasseerida suuremat summat kui see, mille on maksnud maksukohustuslane („lõplik tarbija“, viite kaudu lahendis C-317/94 punktis 24 sedastatule).

     

    Ja siit järeldusest omakorda tuleneb, et kooskõlas selle põhimõttega on kohustatud liikmesriike vähendama maksustatavat väärtust ja seega ka käibemaksusummat, mis tuleb maksukohustuslastel tasuda iga kord, kui pärast tehingu tegemist ei ole maksukohustuslane tasu osaliselt või täielikult kätte saanud (p 14).

     

    Edasi käsitles kohus erandit, mille tegemise õigus on liikmesriikidele antud (direktiivi art 90 lg-s 2, meil on erand § 29 lg-s 7).

     

    Kohus viitas juba tsiteeritud lahendile asjas C-330/95, kus leiti, et erandi eesmärgiks on võtta arvesse seda, et tasu maksmata jätmist võib olla keeruline kindlaks teha ning see võib olla ka ajutise iseloomuga.

     

    Kuid kohus selgitas (p 20), et neid põhjendusi ei saa siiski tõlgendada nii, et need seavad kahtluse alla käesoleva kohtuotsuse punktides 17 ja 18 viidatud kohtupraktika, nii et liikmesriikidel oleks võimalik käibemaksuga maksustatava väärtuse vähendamine lihtsalt täielikult välistada.

     

    Seega, täielik välistamine, nii nagu seda on püütud meie seaduse § 29 lõike 7 viimases lauses kehtestada, ei ole võimalik, sest (p 21) /—/ kuigi liikmesriikidel on võimalus teha esimeses lõigus ette nähtud maksustatava väärtuse korrigeerimisest erandeid, ei ole liidu seadusandja andnud neile õigust korrigeerimist lihtsalt täielikult välistada.

     

    Järgmine põhjendus (p 23), mis on meie maksuametil meeles ainult siis, kui „arvevabrikutega“ tegeletakse, puudutab seda, kellena õigupoolest maksukohustuslased tegutsevad. Nad on sisuliselt maksuhalduri esindajad, st koguvad käibemaksu kokku ju maksuhalduri eest ning õigupoolest maksustatakse käibemaksuga tarbimist, ettevõtlus ise maksukoormust kanda ei tohi. Sellest tuleneb ka kohene mahaarvamise õigus: Mööndus, et liikmesriikidel on võimalik käibemaksuga maksustatava väärtuse vähendamine täielikult välistada, läheb pealegi vastuollu neutraalse käibemaksu põhimõttega, millest tuleneb eelkõige, et ettevõtja riigi maksukogujana peab olema kogu tema majandustegevuse raames tasumisele kuuluva või tasutud käibemaksu koormast täielikult vabastatud, kui tegevus ise on käibemaksuga maksustatav.

     

    Ja lõplik instruktsioon (p 27), mille kohus andis, puudutas proportsionaalsuse põhimõtte arvestamist nende tingimuste seadmisel, mille täitmist võib maksukohustuslaselt nõuda enne, kui käibemaksuarvestuses korrigeerimisi läbi viia võiks: On selge, et seda ebakindlust on arvesse võetud, kui maksukohustuslaselt võetakse õigus vähendada maksustatavat väärtust seni, kuni tema nõue ei ole lõplikult muutunud selliseks, mida ei saagi enam sisse nõuda, nagu põhikohtuasjas käsitletavad siseriiklikud sätted sisuliselt ette näevad. Tuleb aga tõdeda, et sama eesmärk on saavutatav mahaarvamise lubamisega juhul, kui maksukohustuslane näitab, et on mõistlikult tõenäoline, et võlg jääbki tasumata, isegi kui maksustatav väärtus tuleb kõrgemaks ümber hinnata, kui tasu siiski ära makstakse. Seega on liikmesriigi ametiasutuste ülesanne määrata proportsionaalsuse põhimõtet järgides ja kohtuliku kontrolli all kindlaks, millised tõendid tuleb maksukohustuslasel mittetasumise tõenäoliselt pikaajalise kestuse kohta esitada, arvestades kohaldatava siseriikliku õiguse erisusi. Selline regulatsioon oleks ühtlasi tõhus viidatud eesmärgi saavutamiseks, samas aga vähem koormav maksumaksjale, kes tagab käibemaksu eelrahastamise, kogudes seda riigile, nagu on osutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 23.

    Kuidas edasi?

    Oletame, et on kange tahtmine kreeditarve esitada, mitte arvet muuta või seda tühistada, mis siis saaks?

    Kui Eesti kohus hakkab vaagima käibemaksuseaduse kooskõla direktiiviga, siis, olenevalt asjaoludest, võib tal olla kohustus või võimalus pöörduda Euroopa Kohtu poole eelotsusetaotlusega, saamaks juhtnööre direktiivi tõlgendamise osas (vt Euroopa Liidu toimimise leping, art 267).

     

    Samas, tuntakse nn acte éclairé doktriini, mis võimaldab siseriiklikul kohtul jätta Euroopa Kohtu poole pöördumata, kui sama sisuga asi on viimase poolt juba lahendatud, st on olemas väljakujunenud kohtupraktika. See doktriin on küllalt vana ja leidnud selgitamist mitmetes lahendites, kuid viidakem siinjuures Euroopa Kohtu lahendile asjas C-283/81, kus viidati, et sellises olukorras ei ole vajadust eelotsust küsida, kuid otseselt see siiski keelatud ei ole, kui liikmesriigi kohus seda siiski vajalikuks peab.

     

    Võib eeldada, et kui kohus on ikka öelnud, et täielik piirang on direktiiviga vastuolus, siis olgu kui suured tahes meie Banaania eelarvelised huvid, KMS § 29 lõike 7 viimane lause tunnistataks käibemaksudirektiivi art 90 lõikega 2 vastuolus olevaks ja jäetaks kohaldamata.

    Ja kas nüüd oleme õnnelikumad?

    Kui teil oli aega ja jaksu lugeda algse eelnõu kohta kas siis algallikast või MaksuMaksjast, siis mäletate, kui palju erinevaid ja minu hinnangul ka direktiiviga vastuolus olevaid piiranguid püüti seadusesse sisse viia, kui maksukohustuslasel peaks olema mingit soovi oma käibemaksuarvestust korrigeerida seoses arve osalise või täieliku tasumata jätmisega.

    Nüüd on aga rada vaba. Mis mõttes? Kuna norm ise jäetaks kohaldamata, siis kohaldub direktiiv vahetult ise koos Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikaga, ning kui ikka arve jääb tasumata, siis saab korrigeerimise läbi viia.

    Maksuhaldur peaks hakkama lihtsalt jooksvalt kontrollima, et ega juhuslikult siiski laekumist toimunud ei ole, ja kui on, et siis ikka maksukohustuslane oleks ka oma maksukohustust uuesti suurendanud, sest ta sai ju osaliselt või täielikult summa siiski kätte.

    Kõik sellised reeglid võiksid ja peaksid olema seaduses, kuid riigieelarvelised huvid…

    Aga ega lambad ei saagi otsustada, mida hunt homme sööb. Nende asi on määgida, mäluda ja hoolitseda, et lihal villa maitset man ei oleks.

    Martin Huberg
    EML juhatuse liige

    [1] Vt Martin Huberg. Käibemaksuseaduse eelnõu — nõudmiseni varud, lootusetud võlad ja piiriülesed aheltehingud. – MaksuMaksja, 2019, 6/7, lk 21-24.
    [2] Vt käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri. Eelnõu toimiku number: 19-0524. Vt http://eelnoud.valitsus.ee.
    [3] Selle kohta vt Ain Veide. Kelle kanda jääb lootusetu nõude käibemaks? – MaksuMaksja, 2013, 11, lk 12-13; EML, Lasse Lehise kommentaariga. Kui ei ole surmatõbi, siis saab kreeditarvest ikka abi. – MaksuMaksja, 2010, 4, lk 12-15.
    [4] Vt selle näite kohta viide 3: EML, Lasse Lehise kommentaariga. Kui ei ole surmatõbi, siis saab kreeditarvest ikka abi.

  • Taaskasutus on moes

    EML

    Paljud lugejad on kindlasti mures MaksuMaksja veidi vabameelseks muutunud ilmumisgraafiku pärast. Loomulikult on ka toimetus mures. Hilinemise põhjuseid oleme ajakirja veergudel juba ka lahanud ja süüdlased paljastanud. Kuid kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem.
    Pidevas ajanappuses vaevlev peasüüdlane (nimi toimetusele teada) juhtus üle hulga sisse lülitama televiisori-nimelise seadme ning avastas üllatusega, et kõige huvitavamad saated on kordussaated. Siit edasi meenus toimetusele, et meie juristid on päris tihti liikmete küsimustele vastates lisanud soovituse lugeda mõnda juba päris palju aastaid tagasi ilmunud MaksuMaksja artiklit. Miks siis mitte kasutada võimalust kompenseerida ajalimiidi ületamine mahulimiidi ületamisega ning trükkida ära ports vanu ja õpetlikke lugusid, mis ei ole oma aktuaalsust tänaseni kaotanud.

    Ja et asi veelgi konkreetsem ja sisukam oleks, valisime välja ka kitsama valdkonna, kust kõige rohkem aegumatut vanavara leidsime. Selleks teemaks osutus käibemaks, rõhuasetusega kinnisvaratehingutele. Kõik uus on unustatud vana. Nautige klassikat ja olge ka tulevikus kinnisvaratehingute tegemisel ettevaatlik!

    · Vahendamise, komisjonimüügi ja edasimüügi käibemaksuarvestusLasse Lehis, MM nr 6/7, 2005
    · Kuidas maksustatakse segatarneid ehk Kuidas kaubast saab teenus ja teenusest kaupLasse Lehis, MM nr 8, 2005
    · Maksumaksjate küsimused seoses kinnisasjade maksustamisegaÕnneli Varend, MM nr 5, 2007; Aivar Sõerd, MM nr 5, 2007; Lasse Lehise kommentaar
    · Mõningatest käibemaksu korrigeerimisega seotud küsimustestMartin Huberg, MM nr 12, 2008
    · Väike käibemaksusõnastikEML, MM nr 1, 2009
    · Kuidas arvestada käibemaksu panditud vara müügilt?EML, MM nr 3, 2010 Lasse Lehise kommentaar
    · Pilvede embusesLasse Lehis, MaksuMaksja nr 6/7, 2010
    · Krunt, ehitis ning poolik tööMartin Huberg, MM nr 8, 2010
    · Midagi on mäda kinnisasjade käibemaksustamisesHiie Marrandi, MM nr 2, 2013
    · Lihtsad asjad on keerulised ehk Käibemaksu vabatahtlik lisamineVilly Lopman, MM nr 6/7, 2014
    · Eluruumi renti saab ikkagi teatud tingimustel käibemaksuga maksustadaTõnis Elling, MM nr 3, 2016
    · Tagasi maailma loomise juurde — millised on arve vorminõuded?Hiie Marrandi, MM nr 5, 2016
    · Eesti puhkemajanduse eripäradKaspar Lind, MM nr 2, 2017
  • Valitsus kiitis heaks 2020. aasta riigieelarve eelnõu

    Rahandusministeeriumi pressiteade
    24.09.2019

    Valitsus kiitis heaks 2020. aasta riigieelarve eelnõu, mille kulude maht on 11,6 ning tulude maht 11,8 miljardit eurot. Võrreldes tänavuse aastaga kasvavad kulutused ligikaudu 240 miljonit eurot ja tulud 760 miljonit eurot.

    Peaminister Jüri Ratase sõnul andis suvine majandusprognoos valitsusele keerulise ülesande. „Eesti majandusel läheb tänu meie tublidele ettevõtjatele ja tööinimestele hästi, aga siiski tuli meil leida eelarves kohti, kust kokku hoida, ning tegevusi, mida edasi lükata. Tegime need valikud, lähtudes valitsuse viiest prioriteedist: peresõbralik Eesti, sidus ühiskond, teadmistepõhine majandus, tõhus valitsemine ning vaba ja kaitstud riik,“ sõnas Ratas.

    „Meie riigi eelarvepoliitika eesmärk peab olema Eesti jätkuva arengu tagamine ning sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine. Sellest tulenevalt otsustas valitsus panustada haridusse, meditsiini, siseturvalisusesse, sotsiaal- ning teistesse riigi tuumikvaldkondadesse. Nii sisuliselt kui ka märgiliselt oluliste otsustena suureneb riigikaitse rahastus ning samuti saab lisavahendeid teadus- ja arendustegevus. Samuti on tähtis omavalitsuste tulude suur kasv, sest nende hoole all on väga paljud meie inimeste jaoks kriitilised teenused,“ rõhutas peaminister.

    Rahandusminister Martin Helme kinnitusel on eelarveläbirääkimised kulgenud konstruktiivselt. „Soovin tänada häid partnereid. Meie asjalik koostöö näitab, et koalitsioon on tugev.” Helme sõnul on Eesti majanduse seis praegu hea. „See tähendab, et tõusevad nii palgad kui ka pensionid. Samuti saab riik kasvava majanduse toel rohkem tööjõumakse ja tarbimismakse,” ütles Helme.

    Välisminister Urmas Reinsalu ütles, et valitsus pani 2020. aasta eelarve kokku moel, mis võimaldab suunata täiendavalt raha valdkondadesse, kus see on hädavajalik. „Samas on riigi kulutused kontrolli all ja eelarve arvestab tänase majanduskeskkonna võimalustega. Kahtlemata on oluline kaitsekulutuste jätkuv kasv, mis on hädavajalik Eesti julgeoleku tagamiseks ning veel tasub esile tuua täiendava ressursi andmist eesti keele õppesse. Kõige suuremat positiivset mõju tulevastele riigieelarvetele alates 2021. aastast avaldab aga pensioni teise samba reform.“

    Suurenevad pensionid, teaduse ning tervise rahastamine, palgad ja kaitsekulutused

    Järgmisel aastal tõuseb keskmine vanaduspension 45 euro võrra, mis on suurimaks pensionitõusuks viimase 12 aasta jooksul. Valitsus eraldas erakorraliseks pensionitõusuks 20,8 miljonit eurot. Nii on järgmise aasta 1. aprillist oodata 44-aastase staažiga inimese keskmiseks vanaduspensioniks 528 eurot kuus senise 483 euro asemel. Kõikidele pensioniliikidele kokku kulub 2020. aastal 1,98 miljardit eurot.

    Haigekassa eelarve kasvab 2020. aastal ligi 140 miljoni euro võrra, millest ligi 115 miljonit moodustab suurem sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa laekumine. Ligi 25 miljoni euro võrra kasvab riigieelarve eraldis mittetöötavate vanaduspensionäride eest.

    Teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigieelarvest kasvab võrreldes tänavusega ministeeriumide eelarvetes kokku peaaegu 16 miljoni euro võrra. Uurimistoetuste ja teaduse baasfinantseerimine kasvab 5,3 miljonit eurot. Riigieelarvest on kavandatud teadusesse 216 miljonit eurot. Teaduse rahastamise osakaal suureneb riigieelarves 0,71%-lt 0,74&%-ni sisemajanduse koguproduktist (SKP).

    Kaitsekulutused kasvavad 615 miljoni euroni ning püsivad vähemalt 2% SKP-st. Selles sisalduvad liitlaste vastuvõtmise kulutused, mis on 2020. aastal ligikaudu 10 miljonit eurot. Samuti täiendavad seda kaitseinvesteeringud mahus 20 miljonit eurot. Riik tugevdab oma sõjalist võimekust mahukate varustushangetega.

    Valitsus otsustas eraldada lisaraha palgafondi suurendamiseks õpetajatele, riigipalgalistele sotsiaaltöötajatele, kultuuri-, spordi- ning siseturvalisuse valdkonna töötajatele. Siseturvalisuse töötajate palgafondi suurendamiseks on kavandatud 7 miljonit eurot, kultuuri- ja spordivaldkonna töötajate palgafondi 2,3 miljonit eurot ning sotsiaaltöötajate palgafondile miljon eurot. Samuti jätkab riik 15 miljoni euroga omavalitsuste toetamist, et lasteaiaõpetajate keskmine palk oleks samal tasemel kooliõpetajate miinimumpalgaga.

    Omavalitsuste tulud kasvavad 2020. aastal üle 2,3 miljardi euro, mida on ligi kaks korda rohkem kui 2010. aastal. Kiirele tulude kasvule on kaasa aidanud nii maksutulude hea laekumine kui ka riigi otsus suurendada omavalitsuste tulumaksu ja tasandusfondi laekumist aastatel 2018–2021 täiendavalt 185 miljoni euro võrra.

    Eelarve liigub tasakaalu suunas ning võla- ja maksukoormus väheneb

    2020. aasta eelarve eelnõu on nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7% SKP-st. 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2%-ni ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki.

    Valitsussektori võlakoormus väheneb nii eurodes kui ka osatähtsusena SKP-st. Kui tänavu oli võlakoormus 8,8% SKP-st, siis 2020. aastal on valitsussektori võlakoormus 8%. Absoluutsummades väheneb valitsussektori võlakoormus tänavuselt 2,4 miljardilt eurolt 2,3 miljardile eurole.

    Maksukoormus püsib kahel järgneval aastal stabiilselt 33,2% SKP-st ja langeb prognoosi kohaselt 2022. aastal 32,7%-ni SKP-st.

  • Kust tuleb tolm ja kuhu laekub juriidilise isiku tulumaksutulu? Martin Huberg

    Aeg-ajalt kostab ikka soove hankida omavalitsustele maksuraha juurde. Pole harv juhus, kui seda loodetakse endale saada ettevõtjate tegutsema meelitamisega oma „hoovile.” Samas, tihti kiputakse unustama, mida see üldse annab — kas suurendab lihtsalt kohalikku liikluskoormust või muutub midagi ka eelarves?

    Laevakompanii juhtum

    Nii kirjutas ka suvel Päevalehe Ärileht: Kuigi 2016. aasta sügisest mandri ja saarte vahelise praamiliikluse eest vastutama hakanud Tallinna Sadama tütarfirma TS Laevad on oma esimeste tegevusaastate jooksul teeninud 27–30 miljonit eurot aastas ja teenindab ennekõike kohalikke elanikke, ei ole ettevõttes kaalutud selle registreerimist Saaremaale või Hiiumaale, mis võimaldaks piirkondi maksurahaga toetada. /—/ See tähendab, et ettevõte on korralik maksumaksja ning kui ta oleks saartele registreeritud, võiks sellest võita ka kohalikud omavalitsused, kes saavad osa maksudest endale.[1]

    See kõik tundub tõepoolest äärmiselt ahvatlev. Selline tunne tekib, nagu raha vedeleks lihtsalt tänaval ja ootab koju toomist, kuid pahad ärimehed ei ole seda isegi kaalunud!

    Aga formaalselt

    Formaalselt on paraku nii, et tulumaksuseadus sätestab küllalt klaari juhise, mis näeb ette kogu juriidilise isiku maksukohustusena tasutava tulumaksu laekumise riigieelarvesse sõltumata sellest, millises Eesti vürstiriigis subjekt ise registrijärgselt paikneb (TuMS § 5 lg 3).

    Küll aga laekub 11,93% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust tema elukohajärgsele omavalitsusüksusele (arvestamata tulumaksuseaduses tehtavaid mahaarvamisi nagu maksuvaba tulu, eluasemelaenu intressid, koolituskulud, annetused ja mahaarvatavad kindlustusmaksed).

    Seega, kehtivat korda silmas pidades on osutunud kavalaks pigem füüsiliste isikute meelitamine kas või formaalselt sinna omavalitsusse, kuhu on raha vaja. Seda tehakse näiteks maamaksu kaudu (sest koduomaniku maksuvabastuse saamiseks on vaja vastavas kohas rahvastikuregistri järgselt pesitseda). Aga seda saab teha ka parkimissoodustuste kaudu või näiteks tasuta ühistranspordi kaudu. Kindlasti on võimalusi veel.

    Vanasti

    Soov ei ole aga iseenesest uus. Ennegi on loodetud sel teel elurikkust maapiirkondades suurendada. Näiteks 1998. aasta algusest viidi toona kehtinud tulumaksuseadusesse § 181, mis võimaldas lisaks amortisatsioonile (sõltuvalt varagrupist) ja põhivaraga seotud kulule täiendavalt maha arvata maksustatavast tulust ka põhivara soetamismaksumuse ning kulud nimetatud põhivara parendamiseks ja täiendamiseks, samuti seadmete paigaldamiseks. Tingimusi oli sel mõistagi palju ja segaseid, kuid huvitav nüanss oli selles, et maksusoodustus oli piirkondliku mõjuga.

    Nimelt andis tulumaksuseadus valitsusele õiguse määrata piirkonnad, kus I amortisatsioonigruppi kuuluva põhivara soetamiseks, täiendamiseks ja parendamiseks ning ettevõtluses kasutatavate seadmete paigaldamiseks tehtud kulutuste mahaarvamine maksustatavast tulust oli lubatud. Sellised piirkonnad olid „kõik Eesti kohalikud omavalitsusüksused, välja arvatud Tallinna linn, Saue linn, Keila linn, Harku vald, Saue vald, Saku vald, Rae vald, Jõelähtme vald ja Viimsi vald.“[2]

    2000. aasta algusest tuli muidugi uus tulumaksuseadus peale ja lõplikult ei saanudki keegi teada, kas sedasorti soodustus oleks kohtus vaidlustamisel kehtima jäänud.

    Aga

    Iseenesest ei saa alahinnata seda, mida mõne ettevõtja tegutsemiskoha toomine mingisse omavalitsusse kaasa võib tuua. Kui see on ettevõtja, kes seal kohapeal on vaid registrijärgselt, siis ei muutu sellest muidugi midagi. Aga kui ikka päris tehas püsti panna, ju siis mõni kohalik saab tööd, tanklast ostetakse kütust, poest süüa, ehk õnnestub isegi manguda välja mõni annetus, kui hästi läheb. Alati on kõrvalmõjusid, mis kokkuvõttes midagi head kaasa toovad.

    Paraku, hetkeseisuga ei muutuks sellest Saaremaa ja Hiiumaa rahalise seisu suhtes küll midagi, kui parvlaevaliiklust nende saarte vahel korraldav ettevõtja enda aadressiks märgiks mingi punkti emmal-kummal saarel.

    Isegi tulevikus jõustuvad tulumaksumuudatused, mis sätestavad rahvusvaheliselt mereveolt saadava tulu maksustamisele täiendavad võimalused (nn tonnaažimaks) ning muudavad meremeeste tulu maksustamist, ei sätesta erisusi tulu jagamise osas riigi ja omavalitsuste vahel.[3]

    Nii et, kahju küll, kuid nutsu siit ei paista ei Saaremaale ega Hiiumaale.

    Martin Huberg
    EML juhatuse liige

    [1] Vt Siiri Liiva. Kas mitukümmend miljonit aastas teeniva praamifirma puhul on kaalutud ka ettevõtte saartele registreerimist? – Päevalehe Ärileht, 18.08.2019. Kättesaadav arvutivõrgus: https://arileht.delfi.ee/news/uudised/kas-mitukummend-miljonit-aastas-teeniva-praamifirma-puhul-on-kaalutud-ka-ettevotte-saartele-registreerimist?id=87151725.
    [2] Vabariigi Valitsuse 06.01.1998. a määrus nr 1 „Piirkondade määramine, kus on lubatud tulumaksuseaduse paragrahvi 181 lõikes 1 sätestatud kulude mahaarvamine“. – RT I 1998, 4, 69.
    [3] Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. – RT I, 04.03.2019, 1.

  • Riigikontroll analüüsis, miks riigi tarkvaraarenduse projektid nii mõnigi kord ebaõnnestuvad
    Riigikontroll analüüsis, miks riigi tarkvaraarenduse projektid nii mõnigi kord ebaõnnestuvad

    Pressiteade

    TALLINN, 11. september 2019 – Riigikontroll analüüsis riigi üheksa infosüsteemi arenduse põhjal, kas, ja kui, siis miks riigi tarkvaraarendusprojektid ebaõnnestuvad, et leida üldistatuna riskikohti ning anda seniste probleemide põhjal soovitusi, mis teisiti teha, et tulevikus probleeme vähendada või vältida.

    Audit näitas, et auditeeritud üheksast tarkvaraarenduse projektist neli projekti ebaõnnestusid – Eesti teadusinfosüsteem (ETIS2), infosüsteem kohtutäituritele täitemenetluse läbiviimiseks (e­Täitur), sotsiaalkaitse infosüsteemi teine versioon (SKAIS2), Politsei- ja Piirivalveameti isikutuvastuse- ja menetluse infosüsteem (UUSIS). Ebaõnnestunuks loeti projekt juhul kui projekt ei viidud läbi ettenähtud eelarvega, kokkulepitud ajaks ning vajaliku funktsionaalsusega.

    Kokkuvõtlikult ebaõnnestusid projektid järgmistel põhjustel:

    – ETIS2 – teadusvaldkonnas tehtud muudatuste tõttu muutusid ka nõuded infosüsteemile, mistõttu tuli need muudatused arendamise käigus jooksvalt infosüsteemi sisse viia, samuti oli arendusplaan liiga optimistlik.

    – E-Täitur – arendusprojekti juhtija ei arvestanud kasutaja vajadustega, projekti osaliste rollid ega ülesanded ei olnud selgelt kirjeldatud, osapooltel oli ka koostööprobleeme.

    – SKAIS2 – põhitegevuse protsessid ei olnud kirjeldatud ega optimeeritud ning õigusakte muudeti sageli, mistõttu tuli teha muudatusi käimasolevates arendustes; projekti osaliste rollid ega ülesanded ei olnud selgelt kirjeldatud, osapooltel oli ka koostööprobleeme; samuti ilmnesid probleemid rahastusega.

    – UUSIS – õigusakte muudeti sageli, puudus oli arendajatest ja rahast, arendajad vahetusid, kontroll arenduse kvaliteedi üle oli puudulik ning oli raskusi vananenud infosüsteemi uuendamisega.

    Tarkvaraarenduste käigus puutuvad pooled kokku mitmesuguste riskidega. Suurem osa riskidest mõjutab seda, kas tarkvara valmib õigel ajal, selleks ette nähtud eelarve eest ning kõikide planeeritud funktsioonidega. Levinumad riskid on järgmised:

    – Eesmärgid püstitatakse ja sõnastatakse valesti või ebapiisavalt.

    – Tarkvara sisu on ebaselge, arenduse sisulise poolega tegelevad inimesed ei tea täpselt, mida soovitakse.

    – Sisulise poolega tegelevate inimeste soove ei osata täpselt kirjeldada.

    – Tarkvaraarenduse projekti käigus muudetakse õigusakte ja seetõttu tuleb juba planeeritud arenduses, käimasolevas arenduses või valminud infosüsteemis teha muudatusi.

    – Tellija projektijuhi või teostaja projektijuhi või mõlema teadmised on puudulikud.

    – Tarkvaraarendaja on vähese kogemusega või ebakompetentne ning selle tulemusena valmib ebakvaliteetne tarkvara.

    – Ebapiisav arendusmahu ja -aja hinnang, mis toob kaasa lisa aja- ja rahakulu nii arendajale kui ka tellijale.

    – Juhtimisega seotud riskid, näiteks puudulik koostöö, mittetoimiv infovahetus, juhtkonna vähene huvi, sisulise poole inimeste vähene kaasamine, määramata vastutusalad jm.

     

    – Projekti rahastus on ebapiisav.

    – Meeskonna liikmete arv ei ole piisav, nende teadmiste tase on madal, meeskonnaliikmed vahetuvad.

    – Tehnoloogilised riskid, näiteks valitud tarkvaraplatvorm ei osutu jätkusuutlikuks, kasutatakse suletud lähtekoodi või eksisteerivad õiguslikud piirangud, juurutamise protsess on keeruline, vead on tuvastamata või varjatud.

    – Testimise ja vastuvõtmisega seotud riskid, puudulik versioonihaldus, arendustulemite ülespanekuga seotud probleemid.

    – Toimiva projektiplaani puudumine või selle eiramine.

    Kokkuvõtlikult võib üheksa projekti hindamise põhjal välja tuua järgmised tarkvara arenduse edutegurid:

    – Enne tarkvara aredustega alustamist tuleb kirjeldada ja optimeerida põhitegevuse protsessid, et arenduste tulemusel valmiks tarkvara, mis aitab tõhustada põhitegevust ja pakkuda efektiivseid e-teenuseid.

    – Kirjeldatud ja optimeeritud põhitegevuse protsessidele peab andma oma heakskiidu põhitegevuse valdkonna esindaja ehk infosüsteemi peakasutaja. Lisaks peaks protsessi olema kaasatud süsteemi lõppkasutajad.

    – Senisest enam tuleb pöörata tähelepanu tarkvaraarenduse meeskondade mehitamisele. Eriti oluline on leida projektidesse pädevad projektijuhid ja võtmeisikud, kellest sõltub tarkvara arenduste edukus.

    – Tarkvaraarenduste teostuseks ei ole võimalik soovitada parimat või universaalset kõigile sobivat metoodikat. Siiski oleks tarkvara-arendusi soovitatav läbi viia väiksemate etappidena, sest nii selguks arenduse võimalikud probleemid varem ja saaks teha aegsasti vajalikke parendusi.

    – Tarkvaraarenduse projektide eel tuleb projektis osalevaid inimesi koolitada (nt selgitada, mis on tarkvaraarendusprotsess, kuidas seda läbi viiakse, kes on selle osalised). Samuti tuleb projekti algfaasis selgeks teha osalejate rollid, ülesanded ja vastutus projektis.

    – Regulaarselt (soovitatavalt kord aastas) tuleb küsida infosüsteemide kasutajatelt tagasisidet infosüsteemide kasutatavuse ja nendega rahulolu kohta ning kasutada seda infot uute arenduste planeerimisel.

    – Õigusaktide koostamisel tuleb arvestada infosüsteemide loomise või täiendamise vajadust, et infosüsteemide arendused oleks võimalik tähtajaks valmis saada ja õigusaktid oleksid rakendatavad.

    • Taustaks:

    Auditi eesmärk oli välja selgitada, kas ja miks avaliku sektori tarkvaararendused ebaõnnestuvad. Auditis vaadati, milline on erinevate asutuste või haldusalade parim praktika tarkvara arendamisel ning hinnati, millised on olulisemad arendusprojektide edutegurid ja ebaõnnestumise põhjused.

    Tarkvara arendamisele kulutatakse märkimisväärselt raha ning valminud tarkvara või infosüsteemid mängivad olulist rolli avaliku sektori juhtimisel ja teenuste osutamisel. Euroopa Liidu toetuste eest lõpetati eelarveperioodil 2007–2013 kokku 232 infokommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) valdkonna projekti kogumaksumusega 53,4 miljonit eurot. Riigi infoühiskonna arengukava viimase eelarveprognoosi järgi peaks ajavahemikul 2014– 2020 kuluma IKT-lahendustele kokku 223 miljonit eurot. Näiteks on Euroopa Liidu toetusraha praegusel eelarveperioodil võimalik kasutada nutika teenustetaristu arendamiseks kokku 46 miljonit ja avalike teenuste pakkumise arendamiseks 99 miljonit eurot.

    Riigi infosüsteemide haldussüsteemi (RIHA) andmetel on avalikus sektoris kasutusel üle tuhande infosüsteemi, mis pakuvad nii elanikele kui ka ametnikele erinevaid e-teenuseid. Praegu on kirjeldatud üle 1500 teenuse. Teenused peavad olema avaldatud MKMi hallatavas valitsusasutuste teenuste keskses kataloogis ja võimaluse korral ka teenust pakkuva asutuse veebilehel.

    Auditis analüüsis Riigikontroll üheksa infosüsteemi arendamist kaheksa ministeeriumi valitsemisalast: ehitisregistrit ehk EHRi, riigi infosüsteemi haldussüsteemi ehk RIHAt (mõlemad Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium), Eesti teadusinfosüsteemi ehk ETISt (Haridus- ja Teadusministeerium), tarkvarasüsteemi kohtutäituritele täitemenetluse läbiviimiseks ehk e­Täiturit (Justiitsministeerium), keskkonnaotsuste infosüsteemi ehk KOTKASt (Keskkonnaministeerium), maaelu arengu toetuste süsteemi ehk MATSi (Maaeluministeerium), riigihangete registrit ehk RHRi (Rahandusministeerium), sotsiaalkaitse infosüsteemi ehk SKAISi (Sotsiaalministeerium) ning Politsei- ja Piirivalveameti isikutuvastus- ja menetlusinfosüsteemi ehk UUSISt (Siseministeerium). Lisaks vaadati tarkvaraarenduse korraldust Kultuuriministeeriumis ja Välisministeeriumis.

    Toomas Mattson
    Riigikontrolli kommunikatsioonijuht

    +372 640 0777
    +372 513 4900

    toomas.mattson@riigikontroll.ee
    press@riigikontroll.ee

    http://www.riigikontroll.ee/

  • Saksamaa rohelised tegid ettepaneku tõsta lihatoodete käibemaksu

    Saksamaa rohelised koos mõnede parem- ja vasaktsentristidest toetajatega pakkusid välja idee tõsta liha käibemaksu, et edendada jätkusuutlikku põllumajandust ja loomade heaolu. Plaani kohaselt tõuseks enamiku lihatoodete käibemaks praeguselt 7%-lt 19%-le, ütles Saksamaa Rohelise Partei põllumajandusteemade kõneisik Friedrich Ostendorff kolmapäeval ajalehele Die Welt.[1]

    Ostendorffi sõnul toetab ta lihale kehtivast madalamast käibemaksust loobumist ja „saadava tulu eraldamist loomade heaolu suurendamisse”. Ta lisas, et ei näe mingit mõtet, „miks maksustatakse lihatooteid 7% ja kaerapiima 19% käibemaksuga”.

    Ostendorffi kolleegid nii sotsiaaldemokraatide (SPD) kui ka kristlike demokraatide (CDU) seast avaldasid kõnesolevale ideele mõõdukat toetust. SPD esindaja Rainer Spiering ütles, et ettepanekut tasub kaaluda, hoiatades samas, et selline maksutõus puudutaks ennekõike tarbijaid, samal ajal kui Albert Stegemann CDU-st nimetas ideed konstruktiivseks ettepanekuks, kui seda kasutataks loomade heaolu parandamiseks.

    Vasakäärmuslane Die Linke seevastu oli maksu tõstmise suhtes vaoshoitud, kuna see kahjustaks ennekõike madalama sissetulekuga tarbijaid, samal ajal kui liberaalsed vabademokraadid hoiatasid, et see kahjustaks Saksamaa toodete konkurentsivõimet. Paremäärmuslik Alternatiiv Saksamaale (AfD) laitis samuti ettepanekut.

    Hetkel on ka selgusetu, kas selline maksutõus üldse muudaks tarbijate käitumist. Saksamaa keskkonna- ja looduskaitse föderatsiooni põllumajandusekspert Katrin Wenz ütles ajalehele Die Welt, et 10%-lisest hinnatõusust tõenäoliselt ei piisa ostuharjumuste muutmiseks, eriti kuna liha on endiselt suhteliselt odav.

    Tõlkinud: Tiiu Varend
    Maksumaksja

    [1] Tõlge artiklist Helen Fessenden. German Greens pitch tax hike on meat. – Politico.eu, 08.08.2019. Kättesaadav arvutivõrgus: www.politico.eu/article/germanys-greens-social-democrats-pitch-tax-hike-on-meat/.

  • Bulgaaria maksuamet, keda trahviti andmelekke eest 3 miljoni dollariga, vaidlustab trahvi

    SOFIA (Reuters[1]) teatel vaidlustab Bulgaaria maksuamet 5,1 miljoni leevi (2,9 miljoni dollari) suuruse trahvi, mille riiklik andmekaitseamet maksuametile riigi kõigi aegade suurima andmerikkumise eest määras, teatas maksuamet neljapäeval. Maksuamet kaalub ka kohtumenetlust häkkerite vastu, kes murdsid juunis sisse maksuameti süsteemi, et nemad tasuksid trahvisumma.

    Prokuratuur süüdistab toimunud rünnakus küberturbeettevõtte omanikku ja kahte töötajat. Rünnak seadis ohtu peaaegu kõigi töötavate täiskasvanute isiku- ja finantsandmed Bulgaaria 7 miljonist elanikust. Kõik süüdistatavad eitavad õigusrikkumisi.

    Trahv on madalam kui maksimaalne 20 miljonit eurot. Isikuandmete kaitse komisjoni juhi Ventisalav Karadzhovi sõnul ei ole trahv mõeldud karistusena, vaid kindlustamaks, et tulevikus võetakse kasutusele meetmed andmelekete ärahoidmiseks.

    Maksuameti sõnul toimus andmete vargus ja selle avalikustamine vaatamata tarvitusel olevatele andmekaitsemeetmetele. Maksuamet vallandas kaks juhtivat IT-spetsialisti, kuid ei ole avalikult avaldanud oma infotehnoloogia turvasüsteemide auditi tulemusi.

    Riigiametnike väitel ei kuluta Bulgaaria riigiasutused piisavalt küberjulgeolekule. Mõned eksperdid, kes varastatud maksuandmeid uurisid, väidavad, et rünnakus kasutatud tehnikad olid suhteliselt algelised ja osutavad seega piisava andmekaitse puudumisele.

    Tõlkinund Tiiu Varend
    Maksumaksja

    [1] Tõlge artiklist: Bulgaria’s tax agency fined $3 million over data breach, will appeal. – Reuters.com, 29.08.2019.

Loe täismahus artikleid veebis

Lisame ja uuendame varasemaid täismahus artikleid jooksvalt.
Artiklid avaldatakse üldjuhul üks aasta pärast ajakirja ilmumist veebiajakirjana. Varem avaldatakse sisukord, toimetuse veerg ning toimetuse valikul võib avaldada muid artikleid. Veebiväljaandes avaldatud artikkel võib erineda paberväljaande omast (nt viidete ja lisade osas).